Ei ole lootust saada kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele.

Rahalaen





Eurotsoon võitleb tuleviku nimel, riskitaluvus langeb järsult
Eelmine kuu kujunes kõigi riskantsemate varaklasside jaoks üle maailma äärmiselt negatiivseks kuuks, kuna eurotsooni riigivõlaprobleemid paistsid kontrolli alt väljuvat. Kreeka domineeris taaskord majandusuudiste pealkirjades, kuna riigi järjest tõenäolisemaks muutuv väljumine eurotsoonist hirmutab investoreid ning tõstatab küsimusi terve eurotsooni tuleviku kohta. Investorid tunglesid turvalisteks peetavate (safe haven) varade poole, mille tulemusel saavutasid Saksamaa ja Šveitsi riigivõlakirjade hinnad kõigi aegade kõrgtaseme, sealjuures muutus võlakirjade tootlus intressikurvi lühikeses otsas isegi negatiivseks. Selline äärmuslik „risk maha“ keskkond mõjus ka aktsiatele väga negatiivselt. Nii Venemaa kui Ida-Euroopa aktsiaturgusid järgivad indeksid kukkusid kuu jooksul üle 10%, langedes enamikel juhtudel esimese kvartali ralli eelsetele tasemetele.
Kuigi me ei oota kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele, usume siiski, et praegune äärmiselt negatiivne sentiment annab tõenäoliselt veidi järele. Tugevamat turgude taastumist võib oodata alles pärast eurotsooni liidrite koostööl põhinevate lahenduste kokku leppimist. Kuigi rahandus- ja pangandusliit ning euro võlakirjad olid kauged võimalikud lahendid ainult kuu aega tagasi, oleme üha enam valmis nende meetmete kasutuselevõtuks lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Sõltuvalt sellest, kui kaugele on Euroopa liidrid valmis minema, on tõenäoline oodata muutust turgudel, mis varieerub turgude rahunemisest kuni tugeva rallini riskantsemate varaklasside osas üle maailma.
Situatsiooni arvesse võttes, oleme jätkuvalt ettevaatlikud Fondi riskide suurendamisel enne juuni lõppu, kui Kreeka valimiste tulemus on selge ja tõenäoliselt esimene vastus eurotsooni liidritelt käimasoleva kriisi lahendamise kohta valmib. Senikaua pooldame ettevõtteid, millel on väike laenukoorem, tugev rahavoog põhitegevusest ja mis on võimelised oma konkurente edastama nii üleüldiselt kui ka pikemas kriisiolukorras.

Autor: Heiti Riisberg

Ei ole lootust saada kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele.

Rahalaen





Eurotsoon võitleb tuleviku nimel, riskitaluvus langeb järsult
Eelmine kuu kujunes kõigi riskantsemate varaklasside jaoks üle maailma äärmiselt negatiivseks kuuks, kuna eurotsooni riigivõlaprobleemid paistsid kontrolli alt väljuvat. Kreeka domineeris taaskord majandusuudiste pealkirjades, kuna riigi järjest tõenäolisemaks muutuv väljumine eurotsoonist hirmutab investoreid ning tõstatab küsimusi terve eurotsooni tuleviku kohta. Investorid tunglesid turvalisteks peetavate (safe haven) varade poole, mille tulemusel saavutasid Saksamaa ja Šveitsi riigivõlakirjade hinnad kõigi aegade kõrgtaseme, sealjuures muutus võlakirjade tootlus intressikurvi lühikeses otsas isegi negatiivseks. Selline äärmuslik „risk maha“ keskkond mõjus ka aktsiatele väga negatiivselt. Nii Venemaa kui Ida-Euroopa aktsiaturgusid järgivad indeksid kukkusid kuu jooksul üle 10%, langedes enamikel juhtudel esimese kvartali ralli eelsetele tasemetele.
Kuigi me ei oota kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele, usume siiski, et praegune äärmiselt negatiivne sentiment annab tõenäoliselt veidi järele. Tugevamat turgude taastumist võib oodata alles pärast eurotsooni liidrite koostööl põhinevate lahenduste kokku leppimist. Kuigi rahandus- ja pangandusliit ning euro võlakirjad olid kauged võimalikud lahendid ainult kuu aega tagasi, oleme üha enam valmis nende meetmete kasutuselevõtuks lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Sõltuvalt sellest, kui kaugele on Euroopa liidrid valmis minema, on tõenäoline oodata muutust turgudel, mis varieerub turgude rahunemisest kuni tugeva rallini riskantsemate varaklasside osas üle maailma.
Situatsiooni arvesse võttes, oleme jätkuvalt ettevaatlikud Fondi riskide suurendamisel enne juuni lõppu, kui Kreeka valimiste tulemus on selge ja tõenäoliselt esimene vastus eurotsooni liidritelt käimasoleva kriisi lahendamise kohta valmib. Senikaua pooldame ettevõtteid, millel on väike laenukoorem, tugev rahavoog põhitegevusest ja mis on võimelised oma konkurente edastama nii üleüldiselt kui ka pikemas kriisiolukorras.

Autor: Heiti Riisberg

Ehitusekspertiisi korraldamine.

Tuleoht valditav.

Ehitusplaadid:


puitlaastplaadid, puitkiudplaadid, vineer paksusega>= 12 mm või laudadest sulundvooder paksusega>= 21 mm; mahukaaluga>= 1400 kg/m³; pinnakihiga V2/-.
või

kartongpinnaga kipsplaat, tsementlaastplaat, puitkipsplaat, tsementkiudplaat paksusega>= 10 mm; mahukaaluga>= 1400 kg/m³; pinnakihiga V1/l.

Puitprussid>= 42x42 mm, sammuga>= 600 mm.


Valtsitud terasplekist profiilid, lehe paksus>= 0,5 mm, sammuga>= 600 mm.


Mineraalvattmatt mahukaaluga >= 17 kg/m³ või tuletõrje- ja päästeasutuse poolt heakskiidetud puistevill mahukaaluga>= 25 kg/m³.


Silikaat- või kivivill mahukaaluga>= 30 kg/m³.


Mitte aurutihe, kuid suitsugaaside läbitungimist aeglustav kiht, näiteks tuuletõkkeplaat.


Kandetarind, sammuga>= 1200 mm.


Põlevgaaside läbitungimist takistav kiht, näiteks kõva puidkiudplaat paksusega 3,2 mm.


Hõre laudis>= 92x22 mm, laudade vahe>= 210 mm.


Hõre laudis >= 72x32 mm, laudade vahe>= 150 mm.


EPN 10.9 väljavõte kandvate seinte ja lagede kohta

Ettenähtud uks tähisega EI 30,mille tiheduse ja terviklikkuse(E) ja isolatsioonivõime(I) tingimused peavad olema täidetud 30 minuti jooksul. Selgituseks siin nii palju,et projekteeritud toode paigaldatuna tuletõkkesektsiooni peab reaalselt hoidma: E –terviklikkust,ehk elementi liikumatus asendis;ning I - isolatsiooniomadused , ehk madalama temperatuuri elemendi teisel poolel, mis ei puutu tulega kokku vähemalt 30 minutit.Kahjuks projektis ei ole selle ukse joonist esitatud,sellepärast on raske otsustada-kas projekteerija ettepanekute realiseerimine teeb sellest vanast klaasuksest tületõkkeukse klassiga EI 30. Arvatavasti mitte. Kuna tegemist on siin klaasuksega,stts projektis pakutud lahendus paigaldada vanale uksele tulekindel klaas ning tuletõkketihend ei tee selle ukse tuletõkkeukseks EI 30 klassi omadustega. Kuna selle ukse kohta puuduvad andmed klaasi,uksepiida,lukku,sulguri,riivi jms kohta.

Hindamise küsimustes võib meie poole pöörduda.

Nendes küsimustes ja üldse kinnis- ja vallasvara



hindamise küsimustes võib meie poole pöörduda.


Tingituna üldistest muudatustest majanduses on ka ehituses mindud


üksushindadelt üle kokkuleppehindadele. Varem kuulusid ehituse


projektdokumentatsiooni nii tööjoonised kui ka ehituse eelarve.


Nüüd see alati nii ei ole. Valitsuse poolt ettenähtud korra kohaselt


(1989. aasta 29. detsembri määrus nr 432) määratakse nüüd iga ehituse


ehitusmaksumus kindlaks tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppega


(nn leppehinnaga) töövõtulepingu sõlmimisel. Seega ehitusmaksumuse


määramine on kas tellija või ehitaja mure.



Ehitusmaksumuse arvutamiseks vajatakse hindamise aluseid. Varasematel


aastatel toimus ehitus-, eri- ja remonditööde hindamine ühtsete


üksushinnete kataloogide alusel. Oluline pööre selles osas toimus aastail


1987–1992, kui senised üksushinnete kataloogid muutusid kehtetuks.


Praeguseks on uued hindamise alused juba välja kujunemas. Üksushinnete


struktuur on põhiliselt säilitanud endise kuju, kuid mitte sisu. See on


ehitus-, projekteerimis- ja teistes ehitusmaksumusega tegelevates asutustes


sageli küllaltki erinev.



Ehitusmaksumust on mõjutanud ka mitmed muutused ehitustegevuses, nagu


muutunud


ehitusmaterjalide valik, ehitustöö platsil, mehhaniseerituse astme


suurenemine (vähenenud käsitsi tehtava töö osa, st ajanorm, ja suurenenud


väikemehhanismide osa).



Senini mõjutas ehitusmaksumust põhiliselt ehitusmaterjalide hinna muutus.


Praegu on need stabiliseerunud ja ehitusmaksumuse suurenemist mõjutab


ettevõtte personali- ja üldkulude kasv.




Ehituskulud ja nende liigitamine


Ehituskulude liigitamise eesmärk on jagada kulud omaniku, projekteerija ja


ehitusettevõtja vahel; ehitise osade ja konstruktiivelementide vahel;


ehitustöö liikide vahel, samuti kulude tekkimise perioodi järgi. Nii


tekib võimalus võrrelda eri kuluarvutuste koostajate, samuti eri ajal


ja ka erinevatele projektidele koostatud kuluarvutusi. Kui on teada


ehituskulud, on võimalik jälgida ka projektile ja selle osadele tehtavaid


kulutusi. Samuti saab projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel kokku


hoida tööjõudu.



Ehituskulude liigitamise aluseks on keskkonnaministri 1998. aasta 10.


septembril käskkirjaga nr 278 kinnitatud “Ehituskulude liigitamise


juhend” ja hiljuti ilmunud “Kommentaarid ehituskulude liigitamise


juhendi juurde”. Seoses sellega kaotasid kehtivuse Eesti Vabariigi


ehitusministeeriumi kinnitatud “Ehituskulude liigitamise eeskirjad”


1992. aasta 9. novembri määrus nr 9) ja selle kommentaarid.



Juhendis esitatud ehituskulude liigitus koosneb kolmest tasandist, millest


on tingitud ka kululiikide kolmekohaline kodeerimine.



Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks:


100 Krunt;


200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive;


300 Hoone ehitustööd ja tarandid;


400 Hoone tehnoseadmed;


500 Krundipealsed rajatised;


600 Sisustus ning kunstitööd;


700 Ehituse kõrvalkulud.



Peatükkide maksumuste summa on omaniku jaoks investeerimisprojekti


kogumaksumus. Kahe esimese peatüki (kood 100 ja 200) kulud on


ettevalmistusperioodi kulud. Kolmandast kuuenda peatükini (kood 300–600)


esitatakse ehitise (hoone ja rajatise) püstitamise ning seadmete ja


sisustuse, nende montaa?i ning paigalduse, aga samuti eelnevaga vahetult


kaasnevate tööde kulud.



Viimases peatükis (kood 700) on põhiliselt omaniku juhtimis- ja


järelevalvekulud ning projekteerimiskulud.



Liigituse teine tasand määrab kulurühmad. Kuluarvutuse peatükid on


jagatud kuni üheksaks kulurühmaks ning selle kood on määratud kahe


esimese positsiooniga liigituse kolmekohalises koodis (XXO).



Näitena vaatame kulurühmasid peatükis “Hoone ehitustööd ja tarandid”.


300 Hoone ehitustööd ja tarandid:


310 ehitussüvend;


320 alused ja vundamendid;


330 välisseinad;


340 siseseinad;


350 vahelaed ja trepid;


360 katused;


370 püsisisustus;


390 hoone ehitustöödega kaasnevad tööd.



Esitatud kulurühmade jaotus vastab projekteerimise käigus


ehituskulude plaanimise ja kontrolli ülesandele. See on hoone


maksumuse jaotus hoone konstruktsioonide vahel.



Kulurühm 390 – hoone ehitustöödega kaasnevad tööd – haarab selle


osa, mida traditsiooniliselt on nimetatud ehitusplatsi


üldkuludeks. Ehituskulude liigitamise juhendi kohaselt on


ehitusplatsi üldkulud ehk ehitustöödega kaasnevad tööd jagatud


hoone, hoone tehnoseadmete ja krundipealsete rajatiste ehitustöödega


kaasnevateks töödeks (vaata kulurühmad 390, 490 ja 590).



Toodud jaotus arvestab kaasnevate tööde kuluarvutuste lähteandmete


erinevust ja viitab vajadusele koostada ehituskorralduse projektid,


sh ehitusplatsi üldplaanid ja tehnoloogilised kaardid ehitustöö eri etappidele.



Liigituse kolmas tasand määrab kululiigid. Iga kulurühm on jagatud kuni


üheksaks kululiigiks. Kululiigi määratluseks kasutatakse ära kõik


kolm positsiooni koodist.



Viimane liik kulurühmas on reserveeritud kuludele tingnimetusega “muud”


(kood XX9) ehk teisisõnu kuludele, mis ei mahtunud enamlevinud


kulude liigitusse.



Näitena vaatame kululiike kulurühmas välisseinad.


330 Välisseinad:


331 kandvad välisseinad;


332 mittekandvad välisseinad;


333 välispostid;


334 välisuksed ja -aknad;


335 välisviimistlus;


336 välisseinte siseviimistlus;


337 monteeritavad välisseinad;


338 päikesekaitse;


339 muud.



Esitatud skeem kulurühma jaotamisel kululiikideks loob eeldused


katsetada projekteerimisel erinevaid variante. Samas saab jälgida,


et mõni kulutus põhjendamatult suureks ei paisuks.



Selguvad kokkuhoiu võimalused

Näiteks ütleb tellija projekteerijale teatud summa, lähtudes projekti


tasuvusuurin-gutes kasutatud hoone kuupmeetri hinnast.



Projekti maksumust saab kontrollida eskiislahenduse alusel, kus


töökirjeldused on toodud välja kululiikide kaupa. Kui selgub, et


kogumaksumus on etteantust suuremaks paisunud, otsustatakse


kõigepealt,


milliste kulurühmade pealt võiks kokku hoida.



Kui säästuobjektiks valitakse kulurühm välisseinad, siis edasi


vaadatakse,


kas kärpida väljaminekuid välisseina mittekandvatele elementidele,


välisviimistlusele, siseviimistlusele või hoopis välisustele ja -akendele.



Vajaduse korral on võimalik kasutada veelgi detailsemat liigitust, mida


nimetatakse kulu alaliigiks. Koodi tuleks sel juhul täiendada veel


neljanda kohaga. Näiteks võib hinnata eraldi välisuksed 3341


< ning välisaknad 3342.



“Ehituskulude liigitamise juhendi” ja “Kommentaarid ehituskulude


liigitamise


eeskirjade juurde” on koostanud OÜ Ehituskonsultant


ministeeriumide


tellimisel ja need ei ole üldkohustuslikud, vaid soovituslikud.



See tähendab küll, et nende rakendamise ulatus määratakse igal ehitusel


kindlaks tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel, kuid arvestades


ehitustegevuses praegu valitsevat olukorda, tuleks seda juhendit


võimaluse korral alati kasutada.




Ehituse tellija sõnastik



Mõningad ehitusmõisted seoses ehitusmaksumuse ja -kuludega


ehitis – ehitised jagunevad hooneteks (elamud, tööstus-, põllumajandus-


ja teised hooned) ja rajatisteks (kanalid, sillad, teed jne)


ehitus – ehitustehnika; teadus, mis ehitusteadusele tuginedes tegeleb


ehitiste rajamisega, rekonstrueerimise, remontimise ja


ehitusprojektide koostamisega; selle alla kuuluvad ka hoonete ja


rajatiste püstitamine; ümber-, juurde-, peale- või allaehitamine


ning kapitaal- ja hooldus-remonditööd


ehituskulud – kulud ehitise projekteerimiseks ja ehitusmaterjalidele,


seadmetele, tööle, teenustele ja teistele maksetele tehtavad kulutused


kulude hinnang – kulude üldine ja ligikaudne hindamine eelprojekti tasemel


kulude eelarvutlus – kulude ligilähedane hindamine tehnilise projekti tasemel


kulude kalkulatsioon – kulude võimalikult täpne hindamine töö- või


teostusjooniste järgi


eelarve – eeldatavate tulude ja kulude arvutlus


kulude arvutus – eeldatavate kulude hindamine või tegelike teostuskulude


arvestus; arvutuste tulemuseks on kulude hinnang, kulude eelarvutlus,


kulude arvutlus ja teostus, kulude arvestus


lepinguhind – tööde ja teenuste kogumaksumus, mille tellija lepingu järgi


tasub töövõtjale


lepingu summa – tellija makse töövõtjale lepingu tingimustes


kirjeldatud töö täitmise eest


pakkumus – pakkujalt tellijale tehtav töö hinda, tähtaega jm käsitlev


ettepanek töövõtulepingu sõlmimiseks


leping – projekti osaliste vaheline kirjalik lubaduste kogu või kokkulepe;


muudab kehtetuks kõik eelnevate läbirääkimiste või kokkulepete


(nii kirjalike kui ka suuliste) tulemused, kui lepingus pole kokku


lepitud teisiti


ehituse töövõtuleping – omaniku (tellija) ja ehitustöövõtja vaheline


kokkulepe projektiga ettenähtud töö tegemiseks


töökirje – töö kogust (arvestusühikut ja hulka) ning kirjeldust sisaldav kirje


töökirjeldus – tööd, meetodit, kasutatavaid materjale ja tooteid ning


järgitavaid standardeid sisaldav osa töökirjes


lepingudokumendid – lepingu tingimustes kirjeldatud tööde ja teenuste


osutamiseks vajalikud dokumendid

Puhastusmärgala vajadus.

Puhastusmärgala on üks võimalikest lahendustest ennekõike väikepuhastite juures (alla 2000 inimesega asula) ja enamasti kombinatsioonis muude tehnoloogiatega. Maa-asulates ja väiketootmistes, samuti eramute juures saab aga märgala tõesti töötada iseseisva puhastina.

Kuigi maailmas ei ole selline veepuhastamise viis kaugeltki enam uus, on see Eestis alles populaarsust kogumas. Saksamaal valmisid esimesed märgalapuhastid juba 60ndatel. Eesti esimesed suuremad tehismärgalad loodi Häädemeestele (1000 elanikku, järelpuhasti) ja Kõosse (300 elanikku, põhipuhasti). Koos väiksemate puhastitega on neid kokku kümme.

Teadur Marek Strandberg selgitab, kuidas antud tehnoloogia toimib. “Sellise puhasti toimimise mootoriks on pinnasesse rajatud ning põhjaveest isoleeritud süvendeisse rajatud filterkehades elavad mikroorganismid. Eelnevalt mehaanilistest lisanditest puhastatud heitvesi suunatakse selliste filterkehade süsteemi, kus mikroorganismid vees olevad reostusained looduskeskkonnale kahjutuks muundavad.”

Pinnasesse rajatakse süvend, mille põhi suletakse, et mitte reostada põhjavett. Siia juhitakse esmase töötluse läbinud reovesi. Päeva-paari jooksul settivad välja nii veest kergemad kui ka raskemad osakesed. Seejärel pumbatakse reovesi läbi kaevu järgmisele – horisontaalse läbivooluga alale. Horisontaalse läbivooluga alale on huumuserikkale pinnasele pandud kasvama taimed, mille juurtes olev kliima on mikroorganismidele meelepärane. Organismid tarbivad reovees olevaid toitaineid ning edasi juhitakse vesi juba looduslikku veekogusse.

Edgar Karofeld TPÜ ökoloogia instituudist soovitab rajada märgalapuhasti kohta, mis oleks sobiva reljeefiga ning kus oleks piisavalt ruumi. Tehismärgalal toimib reovee ümbertöötlemine sarnaselt looduses toimuvate protsessidega, ainult selle vahega, et siin toimuvad need ekstensiivsemalt. Puhastusprotsessi teostavad otseselt mikroorganismid, kes elutsevad nii taimejuurtel, pinnaseosakestel kui ka vees. Taimestikuna kasutatakse enamasti hundinuia, pilliroogu, aga ka näiteks paju. “Tihti arvatakse ekslikult, et vett puhastavad taimed, kuid tegelikult loovad nad ainult mikroorganismidele soodsa elukeskkonna,” rõhutab Strandberg.

Sellistel märgaladel tekkivat nn biomassi saab näiteks kasutada nii tahkete kütuste kui ka erinevat tüüpi ehitusmaterjalide valmistamiseks.

Ühe inimese heiteid puhastab umbes 10 m² suurune tehismärgala. Sellist veepuhastussüsteemi saab edukalt rajada ka näiteks tavalise eramu juurde. Puhasti elueaks arvestatakse umbes 25–35 aastat.

Filtreerimisprotsessi käigus on oluline hapniku juurdevool, seepärast kasutatakse piisavalt õhutuvaid pinnasmaterjalide fraktsioone. Lämmastiku- ja fosforiühendid on ained, mis põhjustavad veekogude kinnikasvamist. Ka leidub neid ohtralt reovetes. “Hapniku abil oksüdeeruvad lämmastikuühendid nitraatideks ja on niiviisi taimedele kättesaadavas vormis,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika tudeng ning Säästva Arengu Klubi liige Mikk Saar.

Pidevat hooldust nõuab selline puhasti mõõdukalt, mis ongi kokkuhoiu üheks põhjuseks. Iseregulatsioon on suureks plussiks. Kui harilikus puhastusjaamas viibib vesi 1–2 päeva, siis märgalapuhastis on viibeaeg 30–40 päeva. Suur veemass muudab märgalapuhasti tolerantseks nii vee hulga kui ka kontsentratsiooni muutuste suhtes.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk on tehismärgalaga üldjoontes rahul. “See on odavam ja hea lahendus väikestele paarisaja elanikuga asulatele,” arvab ta. Riisk toob siiski välja mõndagi negatiivset: nimelt kippus puhasti möödunud talvel kinni külmuma. Riisk selgitab: “See, et soe solk peale voolab, hoiab puhastit külmumast, aga kuna meil on väike asula, ei tulnud seda piisavalt palju.” Nii juhtuski, et märgalapuhasti kohati kinni külmus. Puhasti administreerimisega tegeleb Kõos eraldi veefirma.

Suurte reostuskoormuste puhul on soovitav kasutada märgalapuhastustehnoloogia kombinatsioone muude tehnoloogiatega.

Ehitusekspertiisi korraldamine.

Kohtumenetluse korral määrab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisimäärusega, milles on esitatud ka eksperdi ülesanne.

Ekspertiisiks on vaja eelnevalt läbi mõelda, mis on selle eesmärk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas kõik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne või nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ülesandega.

Tähtsamad dokumendid:
hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) tööde aktidega, kommunikatsioonide ja teiste nõutavate osade teostusjoonistega;
eritööde vastuvõtuaktid ning riikliku komisjoni akt või kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;
täielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.

Hoonete ja rajatiste ehitamise käigus esinevate projektiväliste muudatuste korral tuleb projekti koostaja või vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia nõuetekohaselt vormistatud muudatused või koostada uus, nn korrektuurprojekt.

Olenevalt ekspertiisi ülesandest ja esitatud küsimustest võib tekkida vajadus nõuda veel mitmesuguseid täiendavaid andmeid, tõendeid jne. Näiteks erinevatel ajavahemikel läbi viidud ehitus- ja remonttööde hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid tööde kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas või ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada võimalikult täpselt kirjalik õiend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt võrdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral püüaksid need kõrvaldada.

Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitustööd on kestnud pikemat aega. Üksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine võib märgatavalt langetada hoone turuhinda.

Vajalike dokumentide puudumine või nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi läbiviimist või teeb selle vahel võimatukski. Ka mõjutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. Põhilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks jälgida ka hoonete ostul-müügil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.


Millal läheb ehitusekspertiisi vaja:
Kui tehtud ehitus- ja remonttööde osas pooled eriarvamusel tööde projektdokumentatsiooni ja ehituseeskirjadele vastavuse, tööde kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide jne osas
Uuritakse ehitus- ja remonttöödel kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavust normatiividele
Ehitiste ja rajatiste hindamine, nende taastamis- ja jääkväärtuse määramine.Meie ehitusaeksperdid hindavad hoonete ja rajatiste (kinnis- ja vallasvara) nn turuhinda-turuväärtust(arvatav tegelik väärtus),hoonete või rajatiste maksumuse , arvestades ehitamisel tehtud kulutusi ning olemasoleva ehitise konstruktsioonide amortisatsiooni. Seetõttu võivad tulemused ühe ja sama hoone kohta olla erinevad
Ekspluatatsiooni käigus hoones ilmnenud kahjustuste puhul tekkepõhjuste ja ulatuse selgitamine, vajadusel nende likvideerimiseks vajalike kulutuste määratlemine
Üürnike ja rentnike poolt tehtud ehitus- ja remonttööde kohta hinnangu andmine - kas need on jagamise võimalikkuse selgitamine
Elamu (majavalduse) osa ühisvaraks tunnistamise ja vajalikud hoone säilimiseks jne
Elamu (majavalduse) reaalosadeks ühisvara jagamise võimaluse selgitamine
Eksperthinnangu tasu on 57 eurot/h + käibemaks
Ekspertiiside käigus teostatavad katsetused ja laboriuuringud, konstruktsioonide avamised ning eriseadmetega mõõtmised (tuul, alarõhk,müra jne.) ei kuulu hinna sisse. Samuti ei kuulu hinna sisse transpordikulud kaugemale kui 25 km Tallinnast, millisel juhul lisandub transpordikulu hind 20 eur/h.

Telli:
Eduard Sepp
gsm: 50 39015
esten@esten.ee

Majanduskasvu näitajad üle maailma jäävad tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Eelmise perioodi globaalsed makromajanduslikud näitajad olid üksikuid erandeid arvestamata üsna negatiivsed ning keskpangad ja teised institutsioonid kärpisid kasvuprognoose.
Kolmas kvartal 2011 oli ka aktsiaturgudele väga sünge.Toimus aktsiate allamüümine, kus ei arvestatud ettevõtete fundamentaalset väärtust ega potentsiaali - enamike investorite eesmärgiks oli maksku mis maksab oma positsioone aktsiaturgudel vähendada. Kuigi majanduskasvu näitajad üle maailma jäävad lühikeses ja keskpikas perspektiivis tõenäoliselt tagasihoidlikuks,paljudel juhtudel on valimatu müümise käigus rahaks tehtud ka kõrge potentsiaaliga aktsiad, mis on nüüdseks saavutanud pikaajalise investeerimishorisondiga investorite jaoks väga atraktiivse hinnataseme.
Venemaa turg kannatas tugeva allamüümise tõttu, kukkudes septembris 16,1%; Trigon Venemaa Top Picks Fond langes mõnevõrra vähem, 15,0%. Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond kannatas jätkuvalt Hiina turu allamüümise tõttu ja kaupleb nüüd vaid 5,5x 2011. aasta oodatud kasumil. Türgi turg tõusis septembris veidi, kuid kaupleb aasta algusega võrreldes ikka veel rohkem kui 25% madalamal tasemel.
"Troika" (IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) pingutused Kreeka võlakriisi lahendamiseks ei avaldanud investoritele muljet: Kreeka võlakirjade tootlus tõusis septembris järsult. Võlaturgude hinnatasemed osutuvad sellele, et Kreeka katkestab vähemalt osaliselt maksed võlakirjade omanikele ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laenamisvõime suurendamine ja muud sarnased meetmed lükkavad vaid vältimatut pankrotti edasi.
Toorainete hinnad olid samuti septembris languses nagu enamik varaklasse ja USDA teatas, et praegused toiduvarud on mõnevõrra suuremad kui eelnevalt kardeti. Maisi, nisu ja soja hinnad kukkusid kuu jooksul umbes 20%. Üldiselt on varude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv lükkab need tõenäoliselt veel madalamale.
Samas toiduained maailmas on pidevalt kasvava nõudlusega.
Heitlik hinnatõus. Aastail 2000-2005 kallines toit Eestis vaid 2% võrra enam kui Euroopa Liidus: vastavalt 20% ja 18%. Aastail 2006-2008 lõid toidu hinnad maailmaturul rekordeid, ELis reageeris toit sellele 13% kallinemisega, Eestis koguni 30%ga. 2009. aastal odavnes toit Eestis 7%, ELis 1%. Mullu läks maailma toiduturul taas tormiseks, mis põhjustas Eestis toidu 12%, ELis aga 3% kallinemise. Maailmaturu ebakindlus ja heitlikkus justkui soosib Eestis hindade ülespoole kihutamist. Toiduainete pakkumisahel on mitme kanali kaudu avatud väliskeskkonnale. Tootja võib valida, kas müüa oma toodangut eksporditurule või siinsele töötlejale. Töötleja saab osta sisendi välismaalt või kohalikult tootjalt ning müüa oma toodangu kodu- või välisturul. Püramiidi tipus olev turustaja aga valib kodu- ja välismaal toodetud kaupade hulgast. Välisturule müügi suurenemine põhjustas hinnatõusu aastatel 2006-2008 ning 2010. Viimasel juhul kasvas nii valmistoodangu kui ka teravilja ja toorpiima väljavedu välismaale. See on kindlasti üks põhjus, miks hinnad Eestis jõulisemalt muutuvad.
Maailmaturul toimuva ülekandumine Eesti toidu letihinda võtab aega kuni pool aastat. Piima- ja pagaritooted kallinesid märksa enam kui tootmissisendid, seda eelkõige 2006.-2008. aastal. Seega on pakkumistegurite kõrval mängus ka nõudluse mõjurid. Toiduainete pakkumisahela konkurentsitihedusele ei saa hinnangut anda suvalise hetkeseisu põhjal. Ajapikku on siiski esinenud konkurentsile rohkem valgust heitvaid olukordi. Juurdehindluste suurendamist aastail 2006-2008 võib kirjeldada tööstusharu enesedistsipliini nõrgenemisena, mis valmistas pinda ette järgnevaks languseks. Toiduainete pakkumisahelas toimib konkurents nii ühel tasandil kui ka tasandite vahel. Välisturule müümise võimaluse paranedes kasvab töötleja jõud hinnaläbirääkimistel kaupmeestega, ja vastupidi. Seda vastupidist olukorda ilmestab 2009. aasta, mil langesid mitme põhitoiduaine letihinnad, kuid mitte maailmaturu taktis. Kaupmeeste juurdehindlused püsisid visalt, andes märku mitte just väga tugevast konkurentsist. Hinnalangus toimus pigem tootja ja töötleja arvel. Rahvusvaheliste võrdluste järgi on me jaekaubanduse turg koondunud. Konkurentsitiheduse lakmustestiks kujuneb Tallinna müügimaksu kadumine - konkurentsitihedal turul peaks see kohe hindade languse kaasa tooma.
Juurdehindluste suur kõikumine näitab pakkumisahela eri tasandite jõujoonte muutumist ja pikaajalise tasakaalu puudumist turul. Ebakindlus tasuvuses võib majandustegevust pärssida. Tugevad pinged pakkumisahelas sunnivad uusi välisturge otsima. Nende leidmisel võivad hinnad lühiajaliselt lakke karata. Omavahel piima-, teravilja- ja lihatooteid võrreldes tuleb viimasel konkurentsivõitluses kõige enam impordiga rinda pista. See seletab lihatoodete juurdehindluse väiksemat kõikumist. Kuigi välismaine konkurents teeb elu siinsel tootjal ja töötlejal kibedaks, on see hinnastabiilsuse saavutamisel abiks. Siinsete hinnastamis otsuste mõistmisele aitaks kaasa parem infolevi peamistel Eesti ekspordi sihtturgudel toimuva kohta.
Konkurentsi kohta kaudselt signaale andvaks olukorraks võib pidada eelmisel aastal ühe tootja väljaütlemist meedias, et leivaliidus arutletakse hinnatõusu üle. See olukord annab alust kõhklusele, kuivõrd kasutatakse ära vabale konkurentsiturule iseloomulikku jõudu, mida pakub esmategutseja kahju nime all tuntud nähtus - esimesena hinda tõstnud ettevõte seisab silmitsi turuosa kaotusega. Kui kõik tõstavad hinda koos, on esmategutseja kahju piiratud.
Enesedistsipliinil on tõusuruumi. Analüüsi autorid ei jaga arvamust, et toiduainete pakkumisahelat või selle osi tuleks praegusega võrreldes täiendavate regulatsioonidega koormata. Eesti majanduse areng näitab, et turg on toiminud jõukuse loomise tõhusa vahendina, selle jätkumises pole alust kahelda. Usume, et pakkumisahelas on enesedistsipliinil endiselt tõusuruumi, sellest võidaks nii turuosalised kui ka tarbija.

Eesti 2012.aasta riigieelarve kasv 11 %,on liiga julge samm.

2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kiitis Vabariigi Valitsus heaks 22. septembril ning Riigikogule antakse eelnõu üle 28. septembril.
Rahandusministeeriumi makromajandusprognoos aastateks 2011-2015 lähtub seisukohast,et kuna meie põhiliste ekspordipartnerite riigirahandused on heas seisus ning majandusarengu väljavaated seni head, siis uut majanduslangust ei ole Eestile esialgu põhjust prognoosida.
SKP reaalkasv on planeeritud 3 % tasemel.
See aga arvestades globaalmajanduse suundumistega, on ebareaalne.
Eesti 2012.aasta riigieelarve kasv on 11 %,mis väga julge samm.
Järgmise aasta eelarve meenutab 2008.aasta eelarvet,kui eksisteeris ebamäärane majandus ja kus tuli teha eelarve kärpeid.
Siis kärbiti ka Pensionifondi II samba sissemaksed,mis seekord 2012.aasta eelarves taastatakse.
Järgmise aasta riigieelarve mitme ministeeriumi osas on planeeritud suure kasvuga.
Kaitseministeeriumis planeeritud kasv on +22 %,Põllumajandusministeeriumis +16 %,
Justiitsministeeriumis +10 % jne.
Nii et rasket kriisiaega pole meie 2012.aasta riigieelarvest kuskilt näha.
See et valitsus võtab ühe mütsi alla ka Töötukassa raha ei iseloomusta Eesti valitsust heast küljest.
Selge on see,et sedasi Töötukassa raha läheb valitsusel riigi jooksvateks kuludeks.
Sellega ei tohiks nõus olla.
Pahandust teeb valitsus ka sellega,et 3,5 kuud enne alkoholiaktsiisi plaanitavad tõustmist teab selles liiga hilja.
Tootjatei on raske oma tootmist ümberkorraldada nii lühikese ajaga.
Aga alkoholiaktsiisi tõstmine 5 % võrra on iseenesest muidugi tervitatav samm kui selline.
Praegu aga,kui seadus alkoholi tõstmise osas ei ole veel
muudetud,sellest rääkida on piinlik.

Enamike toorainete hinnad kosusid juulis tugevalt.

Võlakriiside jätkumine hoiab aktsiaturge surve all
Juulis survestas maailma aktsiaturge arenenud riikide võlaprobleemide jätkumine. Investoreid ei suutnud rahustada ka eurotsooni perifeeriariikide uue abipaketi kava vastu võtmine ja USA võlapiiri tõstmine, kuna kumbki plaan ei paku lahendusi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Negatiivne sentiment sai jõudu juurde ka pettumust valmistanud makromajanduslike näitajate avaldamisest, mis surus aktsiaid veelgi alla. Suurematest aktsiaturgudest näitas positiivset tootlust vaid Venemaa, MSCI Venemaa indeks tõusis euro arvestuses 2,9%. Hoolimata mainitud riigivõlgade probleemidest, võlakirjade hinnad juulis enamasti tõusid, kuna investorid vähendasid jõuliselt oma positsioone langevatel aktsiaturgudel ja suunasid raha riigivõlakirjadesse.
Kirjeldatud ebasoodsas keskkonnas Enamike toorainete hinnad kosusid juulis tugevalt, kuna ilmastikuolud USA-s olid jätkuvalt ebasoodsad. Eelistatud on Venemaa ja SRÜ riikide teraviljatootjad, kuna sealsetel ettevõtetel on väga tugevad fundamentaalnäitajad ja hea kasumlikkus. Lisaks on ka ilm selles regioonis soosiv olnud. Võttes arvesse eelmise aasta enneolematust põuast (teadaolevalt ajaloo kõige hullem selles piirkonnas) tingitud madalaid valuatsioone, on mainitud faktorid loonud ruumi märkimisväärsetele positiivsetele üllatustele.
Aasia tootmisettevõtete aktsiad näitavad jätkuvalt nõrkust pärast Sino Forest skandaali puhkemist, mitmed neist ettevõtetest kauplevad kas 2009. aasta või isegi madalamatel tasemetel. Samas on nende firmade ärimudelid jätkuvalt tugevad, laenutase on madal ja nende kasv jätkub kiires tempos. Kuigi Sino Forest ei ole ainuke ettevõte millel on juhtkonna aususega probleeme, usume, et praegune aktsiate allahindlus kogu sektoris ei ole enam fundamentaalselt õigustatav.Aasia ettevõtte 5-aasta puhaskasumi keskmine aastakasv on olnud 34%.
Praegused kõrged toiduhinnad soodustavad oluliselt kasumi- ja käibekasvu ning kuna maailma toiduvarud on endiselt tasemetel, kus mõõdukas või kehv saak tekitab tõenäoliselt järjekordse väga olulise hüppe toiduhindades.Agrisektoril on soodne keskkonna tausta. Rahvusvaheliste ettevõtete kasvumäärad on tunduvalt kõrgemad, bilansid tugevad ning laenukoormus väga väike.

Kellel on Eestis hea elada.

Aasta tagasi kolmetoalise,65 m2 korteri ostuks Tallinnas Lasnamäel soomlane kogus vajalikku raha Soomes töötades 1.75 aastaga.
Eestlane kogus selle raha Eestis töötades 6.34 aastaga.

Kolmetoalise,60,5 m2 korteri ostuks Helsingis soomlane kogus vajalikku raha Soomes töötades 4.32 aastaga.
Eestlane kogus selle raha Eestis töötades 15,62 aastaga.

Soomes keskmine pension on 1370 eurot.
Eestis keskmine vanaduspension on veidi üle 305 eurot,mis on Soome pensionist
4.5 korda väiksem.
Võrreldes I kvartaliga 2010, keskmine vanaduspension
suurenes Eestis 0,1%.
Samas kui Eestis
tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%.
Kaubad olid 2010. aasta juuniga võrreldes 6,5% ja teenused 2,2% kallimad.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Kuuendiku tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused ning kaheksandiku alkohoolsed joogid ja tubakas.
Mullu sama kuuga võrreldes on endiselt enim kallinenud kartul (82%), millele järgnevad suhkur (62%) ja kohv (48%). Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (40%), õunad (39%) ja taimeõli (39%).
Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mille mõjust indeksile andis soojusenergia 2,6%-line hinnatõus ligi 60%.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatava nelja inimese nädala toidukorvi maksumus Tallinna kauplustes oli tänavu juunis 66,95 eurot, ostukorv kallines võrreldes eelmise aasta juuniga 19,8 protsenti.
Aastases võrdluses kasvas selle aasta juuniks piimasaaduste hind toidukorvis 2,24 eurot 16,08 euroni, selgub EKI värskest ülevaatest.

Teraviljasaaduste maksumus toidukorvis kerkis juunis aastaga 1,83 eurot, tõustes 9,99 euroni.

Lihasaaduste maksumus toidukorvis kerkis juunis aastaga 2,19 eurot, tõustes 16,52 euroni.

Aastases võrdluses moodustas puu- ja köögivilja ning kartuli hinnatõus toidukorvi 11,06-eurosest kallinemisest 2,6 eurot, kasvades 7,47 euroni.

Märtsiga võrreldes kallines värske liha juunis 6,2, keeduvorst 5,4, hakkliha 5,1 ja suitsulihatooted 1,8 protsenti.

Puu- ja köögivilja hinnatõus lisas juunis võrreldes märtsiga toidukorvi hinnale 0,28 eurot ehk 3,9 protsenti.
Aastaga on suhkru hind tõusnud 61 protsendi võrra 1,39 eurole. "Eesti püstitab suhkru jaehindades maailmarekordeid," kommenteeris Josing. Tema sõnul vajab suhkru hinnatõus põhjalikumat uurimist, kuna objektiivsete teguritega on seda raske seletada.

Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi tõus tänavu ja mullu mai võrdluses oli Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas Josingu sõnul Eesti omast kõrgem ainult Rumeenias, kus see ulatus 8,5 protsendini. Eesti harmoneeritud tarbijahinnaindeks tõusis sama ajaga 5,5 protsenti, Leedus viie ja Lätis 4,8 protsendi võrra.
EL-i keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeksi tõus oli 3,2 protsenti.
Valitsus peaks tõsiselt ette võtma abinõud hinnatõusu pidurdamiseks Eestis.
Selles osas on liiga vähe tehtud.