Nendes küsimustes ja üldse kinnis- ja vallasvara
hindamise küsimustes võib meie poole pöörduda.
Tingituna üldistest muudatustest majanduses on ka ehituses mindud
üksushindadelt üle kokkuleppehindadele. Varem kuulusid ehituse
projektdokumentatsiooni nii tööjoonised kui ka ehituse eelarve.
Nüüd see alati nii ei ole. Valitsuse poolt ettenähtud korra kohaselt
(1989. aasta 29. detsembri määrus nr 432) määratakse nüüd iga ehituse
ehitusmaksumus kindlaks tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppega
(nn leppehinnaga) töövõtulepingu sõlmimisel. Seega ehitusmaksumuse
määramine on kas tellija või ehitaja mure.
Ehitusmaksumuse arvutamiseks vajatakse hindamise aluseid. Varasematel
aastatel toimus ehitus-, eri- ja remonditööde hindamine ühtsete
üksushinnete kataloogide alusel. Oluline pööre selles osas toimus aastail
1987–1992, kui senised üksushinnete kataloogid muutusid kehtetuks.
Praeguseks on uued hindamise alused juba välja kujunemas. Üksushinnete
struktuur on põhiliselt säilitanud endise kuju, kuid mitte sisu. See on
ehitus-, projekteerimis- ja teistes ehitusmaksumusega tegelevates asutustes
sageli küllaltki erinev.
Ehitusmaksumust on mõjutanud ka mitmed muutused ehitustegevuses, nagu
muutunud
ehitusmaterjalide valik, ehitustöö platsil, mehhaniseerituse astme
suurenemine (vähenenud käsitsi tehtava töö osa, st ajanorm, ja suurenenud
väikemehhanismide osa).
Senini mõjutas ehitusmaksumust põhiliselt ehitusmaterjalide hinna muutus.
Praegu on need stabiliseerunud ja ehitusmaksumuse suurenemist mõjutab
ettevõtte personali- ja üldkulude kasv.
Ehituskulud ja nende liigitamine
Ehituskulude liigitamise eesmärk on jagada kulud omaniku, projekteerija ja
ehitusettevõtja vahel; ehitise osade ja konstruktiivelementide vahel;
ehitustöö liikide vahel, samuti kulude tekkimise perioodi järgi. Nii
tekib võimalus võrrelda eri kuluarvutuste koostajate, samuti eri ajal
ja ka erinevatele projektidele koostatud kuluarvutusi. Kui on teada
ehituskulud, on võimalik jälgida ka projektile ja selle osadele tehtavaid
kulutusi. Samuti saab projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel kokku
hoida tööjõudu.
Ehituskulude liigitamise aluseks on keskkonnaministri 1998. aasta 10.
septembril käskkirjaga nr 278 kinnitatud “Ehituskulude liigitamise
juhend” ja hiljuti ilmunud “Kommentaarid ehituskulude liigitamise
juhendi juurde”. Seoses sellega kaotasid kehtivuse Eesti Vabariigi
ehitusministeeriumi kinnitatud “Ehituskulude liigitamise eeskirjad”
1992. aasta 9. novembri määrus nr 9) ja selle kommentaarid.
Juhendis esitatud ehituskulude liigitus koosneb kolmest tasandist, millest
on tingitud ka kululiikide kolmekohaline kodeerimine.
Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks:
100 Krunt;
200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive;
300 Hoone ehitustööd ja tarandid;
400 Hoone tehnoseadmed;
500 Krundipealsed rajatised;
600 Sisustus ning kunstitööd;
700 Ehituse kõrvalkulud.
Peatükkide maksumuste summa on omaniku jaoks investeerimisprojekti
kogumaksumus. Kahe esimese peatüki (kood 100 ja 200) kulud on
ettevalmistusperioodi kulud. Kolmandast kuuenda peatükini (kood 300–600)
esitatakse ehitise (hoone ja rajatise) püstitamise ning seadmete ja
sisustuse, nende montaa?i ning paigalduse, aga samuti eelnevaga vahetult
kaasnevate tööde kulud.
Viimases peatükis (kood 700) on põhiliselt omaniku juhtimis- ja
järelevalvekulud ning projekteerimiskulud.
Liigituse teine tasand määrab kulurühmad. Kuluarvutuse peatükid on
jagatud kuni üheksaks kulurühmaks ning selle kood on määratud kahe
esimese positsiooniga liigituse kolmekohalises koodis (XXO).
Näitena vaatame kulurühmasid peatükis “Hoone ehitustööd ja tarandid”.
300 Hoone ehitustööd ja tarandid:
310 ehitussüvend;
320 alused ja vundamendid;
330 välisseinad;
340 siseseinad;
350 vahelaed ja trepid;
360 katused;
370 püsisisustus;
390 hoone ehitustöödega kaasnevad tööd.
Esitatud kulurühmade jaotus vastab projekteerimise käigus
ehituskulude plaanimise ja kontrolli ülesandele. See on hoone
maksumuse jaotus hoone konstruktsioonide vahel.
Kulurühm 390 – hoone ehitustöödega kaasnevad tööd – haarab selle
osa, mida traditsiooniliselt on nimetatud ehitusplatsi
üldkuludeks. Ehituskulude liigitamise juhendi kohaselt on
ehitusplatsi üldkulud ehk ehitustöödega kaasnevad tööd jagatud
hoone, hoone tehnoseadmete ja krundipealsete rajatiste ehitustöödega
kaasnevateks töödeks (vaata kulurühmad 390, 490 ja 590).
Toodud jaotus arvestab kaasnevate tööde kuluarvutuste lähteandmete
erinevust ja viitab vajadusele koostada ehituskorralduse projektid,
sh ehitusplatsi üldplaanid ja tehnoloogilised kaardid ehitustöö eri etappidele.
Liigituse kolmas tasand määrab kululiigid. Iga kulurühm on jagatud kuni
üheksaks kululiigiks. Kululiigi määratluseks kasutatakse ära kõik
kolm positsiooni koodist.
Viimane liik kulurühmas on reserveeritud kuludele tingnimetusega “muud”
(kood XX9) ehk teisisõnu kuludele, mis ei mahtunud enamlevinud
kulude liigitusse.
Näitena vaatame kululiike kulurühmas välisseinad.
330 Välisseinad:
331 kandvad välisseinad;
332 mittekandvad välisseinad;
333 välispostid;
334 välisuksed ja -aknad;
335 välisviimistlus;
336 välisseinte siseviimistlus;
337 monteeritavad välisseinad;
338 päikesekaitse;
339 muud.
Esitatud skeem kulurühma jaotamisel kululiikideks loob eeldused
katsetada projekteerimisel erinevaid variante. Samas saab jälgida,
et mõni kulutus põhjendamatult suureks ei paisuks.
Selguvad kokkuhoiu võimalused
Näiteks ütleb tellija projekteerijale teatud summa, lähtudes projekti
tasuvusuurin-gutes kasutatud hoone kuupmeetri hinnast.
Projekti maksumust saab kontrollida eskiislahenduse alusel, kus
töökirjeldused on toodud välja kululiikide kaupa. Kui selgub, et
kogumaksumus on etteantust suuremaks paisunud, otsustatakse
kõigepealt,
milliste kulurühmade pealt võiks kokku hoida.
Kui säästuobjektiks valitakse kulurühm välisseinad, siis edasi
vaadatakse,
kas kärpida väljaminekuid välisseina mittekandvatele elementidele,
välisviimistlusele, siseviimistlusele või hoopis välisustele ja -akendele.
Vajaduse korral on võimalik kasutada veelgi detailsemat liigitust, mida
nimetatakse kulu alaliigiks. Koodi tuleks sel juhul täiendada veel
neljanda kohaga. Näiteks võib hinnata eraldi välisuksed 3341
< ning välisaknad 3342.
“Ehituskulude liigitamise juhendi” ja “Kommentaarid ehituskulude
liigitamise
eeskirjade juurde” on koostanud OÜ Ehituskonsultant
ministeeriumide
tellimisel ja need ei ole üldkohustuslikud, vaid soovituslikud.
See tähendab küll, et nende rakendamise ulatus määratakse igal ehitusel
kindlaks tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel, kuid arvestades
ehitustegevuses praegu valitsevat olukorda, tuleks seda juhendit
võimaluse korral alati kasutada.
Ehituse tellija sõnastik
Mõningad ehitusmõisted seoses ehitusmaksumuse ja -kuludega
ehitis – ehitised jagunevad hooneteks (elamud, tööstus-, põllumajandus-
ja teised hooned) ja rajatisteks (kanalid, sillad, teed jne)
ehitus – ehitustehnika; teadus, mis ehitusteadusele tuginedes tegeleb
ehitiste rajamisega, rekonstrueerimise, remontimise ja
ehitusprojektide koostamisega; selle alla kuuluvad ka hoonete ja
rajatiste püstitamine; ümber-, juurde-, peale- või allaehitamine
ning kapitaal- ja hooldus-remonditööd
ehituskulud – kulud ehitise projekteerimiseks ja ehitusmaterjalidele,
seadmetele, tööle, teenustele ja teistele maksetele tehtavad kulutused
kulude hinnang – kulude üldine ja ligikaudne hindamine eelprojekti tasemel
kulude eelarvutlus – kulude ligilähedane hindamine tehnilise projekti tasemel
kulude kalkulatsioon – kulude võimalikult täpne hindamine töö- või
teostusjooniste järgi
eelarve – eeldatavate tulude ja kulude arvutlus
kulude arvutus – eeldatavate kulude hindamine või tegelike teostuskulude
arvestus; arvutuste tulemuseks on kulude hinnang, kulude eelarvutlus,
kulude arvutlus ja teostus, kulude arvestus
lepinguhind – tööde ja teenuste kogumaksumus, mille tellija lepingu järgi
tasub töövõtjale
lepingu summa – tellija makse töövõtjale lepingu tingimustes
kirjeldatud töö täitmise eest
pakkumus – pakkujalt tellijale tehtav töö hinda, tähtaega jm käsitlev
ettepanek töövõtulepingu sõlmimiseks
leping – projekti osaliste vaheline kirjalik lubaduste kogu või kokkulepe;
muudab kehtetuks kõik eelnevate läbirääkimiste või kokkulepete
(nii kirjalike kui ka suuliste) tulemused, kui lepingus pole kokku
lepitud teisiti
ehituse töövõtuleping – omaniku (tellija) ja ehitustöövõtja vaheline
kokkulepe projektiga ettenähtud töö tegemiseks
töökirje – töö kogust (arvestusühikut ja hulka) ning kirjeldust sisaldav kirje
töökirjeldus – tööd, meetodit, kasutatavaid materjale ja tooteid ning
järgitavaid standardeid sisaldav osa töökirjes
lepingudokumendid – lepingu tingimustes kirjeldatud tööde ja teenuste
osutamiseks vajalikud dokumendid