Euroopa Liidu jae müük

Jaemüügi languses on Eesti Euroopas kolmandal kohal.
Euroopa Liidu jae müük langes aasta tagasi oktoobriga võrreldes 0,9%, Eestis 18,6%. Võrreldes aga septembriga 2009, pöördus jaekaubandus nii Eestis kui Euroopas tervikuna tagasi positiivsele territooriumile.
2009. aasta novembris eelmise aasta novembriga võrreldes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes püsivhindades 17%. Jaemüügi langus võrreldes eelmise aasta sama kuuga on alates 2009. aasta juulist püsinud suhteliselt stabiilsena.

Novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 4,1 miljardit krooni. Kaupade jaemüügi langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük vähenes 2008. aasta novembriga võrreldes 24%. Kõige rohkem ehk 37% vähenes jaemüük spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes. Hoolimata oktoobris toimunud kergest elavnemisest tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes, püsis novembris nende kaupluste müük jätkuvalt tugevas languses. Neis kauplustes vähenes jaemüük aastaga neljandiku võrra. Mõnevõrra aeglustus langus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus jaemüük vähenes aastaga vastavalt 26% ja 36%. Märkimisväärselt paranes aga jaemüük apteegikaupade ja kosmeetikavahendite kauplustes, mis pöördus langusest tõusule, kasvades võrreldes 2008. aasta novembriga 5%. Nende kaupluste müügi kasvule aitas kaasa suurenenud ravimite ostmine seoses viirushaiguste ulatusliku levikuga novembris.
Jaemüügi langus toidukaupade kauplustes on alates 2009. aasta juulist vähenenud iga kuu eelmise aasta vastava kuuga võrreldes stabiilselt 9%. Novembris aga kiirenes jaemüügi langus toidukaupade kauplustes. Jaemüük neis kauplustes vähenes 2008. aasta novembriga võrreldes 10%, mis oli üks suurimaid kukkumisi 2009. aastal.

2009. aasta algusest alates on jaemüük eelmise kuuga võrreldes sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal iga kuu püsivhindades vähenenud. Ka novembris vähenes jaemüük eelmise kuuga võrreldes 2%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris ligi 5 miljardit krooni, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2008. aasta novembriga võrreldes vähenes müügitulu jooksevhindades 21%, 2009. aasta oktoobriga võrreldes 9%.

Euro tuleb või ei tule – seda keegi ei tea

Euro tuleb või ei tule – seda keegi ei tea.Euro tulekut püütakse kindlustada küllaltki karmide meetmete abil millede taga on Eesti inimeste kannatused, et mahtuda vajalikku Maastrichti kriteeriumide Prokrustese sängi. Kreeka mütoloogias Prokrustes on röövel Atika, kes sidus oma ohvrid voodi külge ja kohandas neid oma pikkuse järgi amputeerides jalgu ja villimiste (venitades) keha.Ta tappis kangelase Theseus’e.
Nii et kui see õnnistatud 1. jaanuar 2011 kord käes on, ega siis sellega mingit majanduskasvu kohe ei kindlustata, ka ei saabu sellega niipea paljude seas nii igatsetud uus buum Eesti arengus .
Eesti Konjunktuuri Instituut arvab et see aasta tuleb ettevõtetele parem kui 2009. Kuid seda on väga raske uskuda,Sest ettevõtted, mis tegelevad ekspordiga, alles otsivad uusi turge ja tegelevad olemasolevate turgude kindlustamisega.See tähendab,et ekspordist,mille osakaal SKTs peaks Eestis olema ca 60%,mingit majanduskasvu niipea oodata ei ole vaja.
Ka siseturu nõudlus jääb riigis eelneva aasta tasemele (kui jääb?),sest inimestel on suur tööpuudus ja palk paljudel töötajatel on ka oluliselt langenud.
Muidugi, igal ettevõttel on kasulik leida ka investeeringuid, eelkõige välisriikidest, sest siseturu investeeringud on kokku kuivanud.
Kuid sellist probleemi ühe aastaga ei lahenda keegi ning selle probleemi lahendamisel on tõepoolest eurot vaja.
Peab arvestama,et kevadel tuleb alles ELi otsus euro tuleku kohta Eestisse.
Juhul kui tuleb negatiivne otsus ei ole meie majanduse kasvu oodata 2011 ja järgnevatel aastatel.
Ei tohi unustada,et Eesti valitsus paistab justkui positiivselt välja,kuid see on ainult euro tuleku kontekstis ning võrreldes Lätiga,kus olukord majanduses on päris hull,kuid ka Eesti majandus on katastroofilises seisundis.
Nii et see et valitsus aina kiidab ennast ja ei tegele tõsiselt Eesti majanduse turgutamisega tõestab seda,et selline valitsus ei tule toime majanduses kuhjunud probleemide lahendamisega.

Eesti tööstus

Eesti tööstus kukkus majanduslanguse alguses euroliidus kõige rohkem.
Eesti tööstustoodang kukkus eelmise aasta detsembris võrrelduna üle-eelmise aasta sama ajaga 20,7 protsenti, langus oli seega euroliidu riikide hulgas kõige järsem. Eurostati andmeil vähenes tööstustoodang samal ajal Hispaanias 19,6, Rootsis 18,4, Sloveenias ja Rumeenias 17,5 ning Soomes 15,6 protsenti.

Väikseima kukkumise tegi Leedu tööstus - 4,4 protsenti.
Keskmiselt vähenes eurotsoonis riikide tööstustoodang 12 ja euroliidu riikide oma 11,5 protsenti.
Läti kukkus detsembris 2008.a. LETA andmeil 14,2 protsenti.
Teesti tööstustoodangu langus aeglustus novembris 2009.a.
Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris.
Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%. Vähenemist põhjustas jätkuvalt ebapiisav nõudlus nii sise- kui ka välisturul.
Languses olid kõik töötleva tööstuse harud peale joogi-, tekstiili- ja kütteõlide tootmise ning elektroonikaseadmete ja mootorsõidukite tootmise. Kõige väiksem oli langus puidu- ja paberitööstuses (vastavalt 0,5% ja 4%). Rohkem kui 30% vähenes rõivaste, nahktoodete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmine. Üle 20% oli langus ehitusmaterjali, metalltoodete, elektriseadmete ning masinate ja seadmete remondis.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang novembris eelmise kuuga võrreldes tööstuses kokku 3% ja töötlevas tööstuses 4%. Jaanuarist aprillini vähenes tööstustoodang võrreldes eelmise kuuga igal kuul ligi 4%, alates maist oli muutus eelmise kuuga vahemikus -2%st 2%ni.
Elektrienergia tootmine vähenes novembris 2008. aasta novembriga võrreldes 32%, soojuse tootmine suurenes 2%. Elektritoodangu vähenemise põhjustas omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga Leedust ja Lätist.

Eesti tööstustoodang

Eesti tööstus kukkus majanduslanguse alguses euroliidus kõige rohkem.
Eesti tööstustoodang kukkus eelmise aasta detsembris võrrelduna üle-eelmise aasta sama ajaga 20,7 protsenti, langus oli seega euroliidu riikide hulgas kõige järsem. Eurostati andmeil vähenes tööstustoodang samal ajal Hispaanias 19,6, Rootsis 18,4, Sloveenias ja Rumeenias 17,5 ning Soomes 15,6 protsenti.
Väikseima kukkumise tegi Leedu tööstus - 4,4 protsenti.
Keskmiselt vähenes eurotsoonis riikide tööstustoodang 12 ja euroliidu riikide oma 11,5 protsenti.
Läti kukkus detsembris 2008.a. LETA andmeil 14,2 protsenti.

Eesti tööstustoodangu langus aeglustus novembris 2009.a.
Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta novembris 14% väiksem kui eelmise aasta novembris.
Tööstusettevõtete toodangu langus hakkas aeglustuma oktoobris, kui tootmine vähenes eelmise aasta vastava kuuga võrreldes 21%. Eelnevatel kuudel püsis langus võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 30% piires. Et tööstustoodangu järsk langus algas eelmise aasta lõpus, parandas oktoobri ja novembri toodangu näitajaid oluliselt ka võrdlus madalama võrdlusbaasiga kui aasta eelnevatel kuudel.
Töötleva tööstuse toodang vähenes novembris 2008. aasta sama kuuga võrreldes 13%. Vähenemist põhjustas jätkuvalt ebapiisav nõudlus nii sise- kui ka välisturul.
Languses olid kõik töötleva tööstuse harud peale joogi-, tekstiili- ja kütteõlide tootmise ning elektroonikaseadmete ja mootorsõidukite tootmise. Kõige väiksem oli langus puidu- ja paberitööstuses (vastavalt 0,5% ja 4%). Rohkem kui 30% vähenes rõivaste, nahktoodete, keemiatoodete ning masinate ja seadmete tootmine. Üle 20% oli langus ehitusmaterjali, metalltoodete, elektriseadmete ning masinate ja seadmete remondis.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang novembris eelmise kuuga võrreldes tööstuses kokku 3% ja töötlevas tööstuses 4%. Jaanuarist aprillini vähenes tööstustoodang võrreldes eelmise kuuga igal kuul ligi 4%, alates maist oli muutus eelmise kuuga vahemikus -2%st 2%ni.
Elektrienergia tootmine vähenes novembris 2008. aasta novembriga võrreldes 32%, soojuse tootmine suurenes 2%. Elektritoodangu vähenemise põhjustas omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga Leedust ja Lätist.

ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust

Detsembris 2009.a president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti majandus on jõudnud põhja ning esimesed märgid viitavad olukorra paranemisele, kuid mitmetes teistes riikides on hullem alles ees.
"Üritades olla realist, ma ütleksin, et põhi on saavutatud. Esimesed märgid siin-seal viitavad, et olukord läheb paremaks," kinnitas Ilves ETV-le aastat kokku võtvas intervjuus.

Vastupidisel arvamusel on The Economist,kes peab tuleval aastal Eestis tõenäoliseks erakorralisi parlamendivalimisi ning ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust.
Maineka Briti majandusajakirja lisas «The World in 2010» ennustatakse maailma riikide tähtsamaid arenguid tulevaks aastaks.
Eesti kohta kirjutab The Economist, et valitsuserakondadele ennustas halba juba kaotus Euroopa parlamendi valimistel. Peaminister Andrus Ansipi seis ei ole hea ning uuel aastal on tõenäolised erakorralised parlamendivalimised.

Loomulikult ei taha ma, et kellelgi halvasti läheb ja olen üdini positiivne inimene.
Aga reaalsuse eest silmade sulgemine ei tee ju asju paremaks ja reaalsust olematuks. Milleks siis endale ja teistele valetada! Eesti makroolukord hetkel ei ole veel väga hea ja ei ole ühtegi põhjust, et see järsku parenema hakkab. Tegelikult läheb asi hullemaks, sest kärbetega ei suudeta tasakaalustada laenude lakkamisest puuduolevaid miljardeid.
Kinnisvara hinnad loksuvad lihtsalt majandusega kaasa, mitte ei ole asi iseeneses. Kui majandus pöördub tõusule, siis on varsti läbi ka kinnisvara hinnalangus. Ja niikaua kui majandus langeb, on jutt kinnisvara hindade tõusust nagu vastu tuult pissimine.
Majanduse areng Eestis sõltub riigis tehtavatest valikutest. Kahjuks meil ei ole veel peetud oluliseks tagada soodne keskkond töökohtade tekitamiseks välisinvesteeringute poolt. Viimased liiguvad neoklassikalise teooria eelduste kohaselt madalama kapitalipiirtuluga rikastest maadest vähema kapitaliga ja seetõttu kõrgema kapitali piirtuluga vaesematesse maadesse. Sealjuures peaksid välisinvesteeringud oluliselt rikastama vaesemate riikide inimkapitali tehnoloogiate, ärikultuuri jms. ülekannetega.
Majanduskasvuteooriad toovad esile just inimkapitali kui olulise teguri, mis määrab nii kasvutemposid kui heaolu taset. Viimane on seotud arvestataval määral avaliku sektori rolliga majanduses. Samas on eriti Eesti geograafilise asukoha ja rahvaarvuga riigis nimetatud kaks aspekti omavahel tihedalt seotud. Inimkapitali arendamine saab toimuda eelkõige integratsiooni tingimustes Lääne maailmaga, kuigi viimast saab käsitleda eelkõige kui tarvilikku, mitte aga piisavat tingimust arenguks. Inimkapitali areng on ka eelduseks, et oleks võimalik absorbeerida välisinvesteeringutega käivitatavaid positiivseid mõjusid.
Samal ajal sõltuvad tegelikud arengud konkreetsetest poliitilistest ja majanduslikest asjaoludest, mis on meil tihti toonud kaasa lühema ajaperioodi jooksul küllalt arvestatavaid kõrvalekaldumisi neist trendidest.
Kriitiliseks on peetud just Eesti suhteid EL, SRÜ ja teiste Balti riikidega. Kahtlemata globaliseeruvad Eesti majandussuhted, eriti kui arvesse võtta 20-30 aastast perioodi. Selliste uute tehnoloogiate arenemine, mis vähendavad järjest majandussidemete seost partnerite geograafilise paiknemisega, avardavad ilmselt ka Eesti majandussidemete võrku. Sellega seoses võime prognoosida USA, Kagu-Aasia ja teiste kaugete piirkondade osatähtsuse mõningast võimalikku kasvu
Eesti välismajanduses.Kuid selles suunas meil saavutusi veel ei ole-mõned meie ettevõtted alles kobavad selles suunas ja pole veel head äripartnerit nimetatud kantides veel leidnud. Teiselt poolt sõltub aga Eesti integreerumine siiski väga oluliselt just seostest EL-ga ja SRÜ-ga, millel on määrav osa Eesti majanduse tüübi kujundamisel institutsioonide arengu, poliitilise stabiilsuse ja majanduse sidumise kaudu omandisuhete tihenemise teel. Sellest on lähtutud ka järgnevalt kirjeldatavate stsenaariumide puhul.

I stsenaarium (tingimused) eeldab Eesti tihedat integreerumist Lääne majanduslike ja poliitiliste struktuuridega, eriti EL-ga. Samal ajal jäävad küllalt tihedateks ka sidemed Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. Kahjuks Eesti eksport Venemaaga on vähenenud üle 40%.Ning kahjuks seda langust nimetatud suunal toetavad ka praegused Eesti juhid.

Stsenaariumi oluliseks eelduseks on senise EL-ga tiheneva integratsiooni jätkumine. Senise tugeva rahapoliitika jätkumine ning Eesti krooni seotus Euroga on Eesti EL-ga süvenevat integratsiooni soodustavaks tingimuseks.
Reaalmajanduse jaoks tähendab see järjest tihedamaid seoseid Euroopa turgudega, Eesti ettevõtete ulatuslikku koostööd ja liitumist rahvusvaheliste korporatsioonidega.
Samas on juhtumeid olnud,kus Eesti kaup lääne turgudel ei leia head vastuvõtu ning see tuli eksportida SRÜsse.Selline pendeldamine ja kobamine tõstab Eesti kulud ja ei soodusta riigi majanduskasvu.Nimetatud küsimustega peaks riik efektiivsemalt tegelema.

Aasia regiooni suurim ostuhuvi

Hiina kasvav tööstustoodang ja USA töötu abiraha taotluste viimase aasta madalaim tase näitasid, et maailmamajandus on kriisist taastumas.
Aasia regiooni suurim ostuhuvi oli 11.detsembris 2009.a. Tokios, kus Nikkei 225 indeks põrkas 2.5% kõrgemale. Jaapani tööstusettevõtetest põrkas Fanuc +3.4%, kuna Mitsubishi UFJ analüütikute sõnul kasvavad ettevõtte tellimused Hiinast väga kiirelt (Fanuc varustab Hiina tööstusettevõtteid automaatehnoloogiaga). Hiina statistikaameti sõnul kasvas riigi tööstustoodang Novembris 19% yoy, mis oli suurem analüütikute poolt oodatud 18% kasvust. Eriti kiirelt kasvas Hiina terasetoodang, mis oli novembris 46% kõrgem võrreldes aasta tagusega. Hiina suurim terasetootja Baosteel teatas ühtlasi, et tõstab alates jaanuarist 8% hindasid, mis on esimene hinnatõus alates septembrist. Hongkongis rallis Maanshan Iron & Steel uudiste peale +10.0% kõrgemale.
Huvitaval kombel ei suutnud hea statistika Shanghai börsil piisavalt ostuhuvi tekitada. Mandri-Hiinas kardetakse, et valitsus ja keskpank hakkavad hea statistika peale stiimuleid vähendama ja intressimäärasid tõstma. Samuti tegi hiinlasi murelikus inflatsioon, mis oli novembris esimest korda viimase kümne kuu jooksul positiivne võrreldes eelmise aastaga.
Toorainesektoris varahommikul suuri liikumisi ei toimunud. Kulla hind tõusis 1135.8 dollari juurde ja jaanuari naftafutuurid kauplesid 70.8 dollari juures.

Selle aasta viimane nädal Aasia aktsiaturgudel algas positiivses meeleolus. Hiinas lubas peaminister säilitada majanduskasvu toetavad stiimulid.
Mandri-Hiina börsid tegid regiooni suurima tõusu, kuna peaministri Wen Jiabao sõnul ei kavatse Hiina enneaegselt stiimuleid lõpetada. Samuti kinnitas peaminister, et Hiinal pole hetkel plaanis jüaani kurssi muuta, mida nõuavad teised riigid, kuna ökonomistide sõnu aitaks see tarbimist maailmamajanduses tasakaalustada. Meeleolu Shanghai börsil oli väga positiivne ja kindlustaja China Life, mis saab suuresti kasu Hiina börside tõusust, liikus esmaspäeval Hongkongis +1.2% ülespoole.
Ostuhuvi oli varahommikul näha ka Hongkongi kinnisvaraarendajate seas, kuna seal toimuval oksjonil müüs valitsus mitmed riigile kuuluvad krundid, mille hind peaks andma märku nõudlusest kinnisvarasektoris. Sino Landi aktsia tõusis +0.5%. Enne Hongkongi börsi sulgemist teatati, et valitsus teenis oksjonilt 10.4 miljardit HK dollarit, mis jäi analüütikute ootustele siiski alla.

Enne aastavahetust on meeleolu Aasia börsidel väga positiivne ja vähesed kahtlevad regiooni kiires majanduskasvus. Maailmapanga hinnangul kasvavad arenevad Aasia riigid sellel aastal 6.7% ja järgmisel aastal hoogustub majanduskasv 7.8% peale. Kasvav nõudlus Aasias on tõstnud sellel aastal märgatavalt ka toorainete hindasid. Esmaspäeval liikus nafta hind 0.8% ülespoole ja barrel kauples 78.7 dollari juures. Kulla hind tõusis 0.9% ja liikus 1113 dollari juurde.

Vaatamata jätkuvale ülemaailmsele madalseisule majanduses, on Hiina seadnud 2010. aastaks eesmärgi saavutada kaheksaprotsendiline majanduskasv.
Peking on püstitanud sarnase eesmärgi mitmel viimasel aastal, kuid on jäänud sellele alla.
Hiina analüütikud on kindlad, et tuleval aastal riik oma eesmärgi täidab ning majandus kasvab isegi üle üheksa protsendi. Lisaks teatas valitsus, et riigi tööstustoodang kasvab väga kiiresti.
“Võttes aluseks valitsuse kaheksaprotsendilise majanduskasvu eesmärgi, peaks tööstustoodang kasvama 11 protsenti," märkis Hiina tööstuse ja infotehnoloogia minister Li Yizhong.
Hiina valitsus on majanduse turgutamiseks võtnud kasutusele suuri päästepakette.
Hiina majanduse kasv on kindlustatud Hiina valitsuse poolt.Mis siis,et see saavutatud on tänu sisetarbimisele.Majanduskasvu fakt kui selline on kommunistlikus Hiinas olemas,selle kasvu eest hoolitseb Hiina peaminister isiklikult.Hiina on näidanud et ka kommunistlikus süsteemis,kus puudub demokraatia,majanduse õitseng on võimalik.
Ka meie riigi funktsionäärid peaks Hiinast õppust võtma.Praegu Eestis on nii,et 2010.aastal mingit majanduskasvu ei tule.
The Economist peab tuleval aastal Eestis tõenäoliseks erakorralisi parlamendivalimisi ning ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust.
Maineka Briti majandusajakirja lisas «The World in 2010» ennustatakse maailma riikide tähtsamaid arenguid tulevaks aastaks.
Eesti kohta kirjutab The Economist, et valitsuserakondadele ennustas halba juba kaotus Euroopa parlamendi valimistel. Peaminister Andrus Ansipi seis ei ole hea ning uuel aastal on tõenäolised erakorralised parlamendivalimised.

suurenev töötuse määr

Majandusprognoosi järgi pidi Eesti majandus 2009.a. kasvama 2.6%.Tegelikult 2009.aasta lõpeb Eestis majanduslangusega ca 15-16%.
Majanduse järsk kohanemine tuleneb sisemaise nõudluse märgatavast vähenemisest pärast eelnevat ülekuumenemist, seda eriti Lätis ning Eestis. Nii eratarbimine kui ka investeeringud langesid sel aastal märkimisväärselt. Investeeringute langusele avaldab mõju jätkuv langus ehitussektoris, mis omakorda tuleneb jätkuvast kinnisvarahindade langusest. Majapidamiste ostujõudu kärbib oluliselt järsult suurenev töötuse määr, samuti suured reaalpalga kärped. Maailmamajanduse järsk langus on avaldanud oma mõju ka ekspordile, kus 2008. aasta lõpul toimus järsk langus ning maailmamajanduse kehva olukorra tõttu näeme ekspordis jätkuvaid raskusi.
Varasematel aastatel juhtus nii,et kasvasime koguni kuni 12% aastas.Siis meile eurot ei antud,sest tol ajal ei olnud täidetud inflatsiooni kriteerium,Nüüd kui langeme aastas 15-16% võrra Euroopa Liit lahkelt pakub meile eurot.Kuid nüüd vaadata Eesti tegelikke kulutusi,siis 2007.aastal riigieelarve kulud olid ca 77 miljardit krooni.Praegu kulutame ca 89 miljardit krooni.Buumi ajaga võrreldes kulud on kõvasti kasvanud.Muidugi see oli Eesti valitsuse ülesanne mitte lasta kulutustel üleliia kasvada.Kuid seda Ansipi valitsus ei suutnud teostada.Nüüd kus meil koguaeg käib riigieelarvete kärpimine valitsus saab ühtelugu kiita,olgu et Eesti majanduse seis on tegelikult katastroofiline.
Muidugi raha tuleb meil Euroopast pidevalt juurde,kuid valitsus on ühtelugu meile kraevahele väänanud makse juurde.See sai võimalikuks sest meil rahvas on väga konservatiivne ning keegi ei kipu streikima.Aga oleks pidanud seda tegema nii,kuidas mujal maailmas seda tehakse.Nii et nagu näete meile tuleva euro hind. on raske ning see saavutatakse meie palkade kärpimisega ning täiendavatest maksudest ja aktsiisidest-ühe sõna inimeste suureneva vaesustammise najal.Tegelikult kiiret euro tulekuga ei ole,See võinuks tulla ka veidi hiljem kui 2011.aastal.Kuid reformierakond valmistub 2011.aasta parlamendi valimisteks omale trumbi,kiites ennast euro tuleku eest,et saada valimistel rohkem hääli.Kuid need hääled tulevad tegelikult rahva heaolu languse baasil.Kõik see tähendab,et Ansipi meeskonnal meeldib meid valitseda.Valijad peaks siiski otsustama kas ei ole mitte õige aeg juhtpositsioonid riigis anda targemate tegijate kätte.
Märkimisväärne on asjaolu et mitmes Euroopa riigis majandus läks juba kasvuteele.Meil aga terve järgmisel aastal on ette näha suurt majanduslangust.Soomes näiteks majandus läks juba kasvule ja ilma et riik on teinud palgakärpeid ja makse tõstnud.See tähendab et ka tänapäeval saab riigi majandusasju palju paremini korraldada kui meil tegelikult valitsus korraldab. Eesti elatustase on alla poole keskmisest Euroopa Liidu tasemest.Samas Londonis on see isegi 348% kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine tase.Miks meie ei lähe seda teed?

riigis tekkib inimestel järjest suurem masendus

Eesti riigis tekkib inimestel järjest suurem masendus,kuna majandus jätkab langust ja mingit väljapääsu tekkinud olukorrast ei tule kuskilt.Töötu armee riigis on hinnanguliselt üle 110000 inimese.Mis saab siis kui see armee ei saa enam toetust ja riigis ei ole kusagilt töökohti võtta.Kõik see lõhnab suure krahhi järele.Asja teeb hullemaks asjaolu,et parlament ja valitsus ei suuda midagi kardinaalselt muuta,et olukord stabiliseerida.
Viimase kahe aasta jooksul on valitsus algatanud ulatusliku maksutõusu, tõstetud on käibemaksu ja alates 2007. aastast kolmel korral ka aktsiise.2007.a. lisas aktsiis bensiiniliitrile 4 krooni 50 senti ja nüüd, alates 1. jaanuarist 2010 lisatakse aktsiisiga juba 6 krooni 61 senti liitri kohta. Sama on maagaasiga, elektriga. Kõik need maksutõusud tulevad viimasel hetkel ja nagu aru võib saada, euro nimel. Huvitav,kas valitsus on ka analüüsinud nende maksutõusude mõju toimetulekuraskustes olevatele inimestele, keda kaudsed maksud kõige valusamalt löövad, ja milliseid sotsiaalseid toetusi on viimase kahe aasta jooksul tõstetud, et seda lööki väiksema sissetulekuga inimestele pehmendada? Valitsusel tuleks lähiajal otsustada kas ta saab edasi jätkata.

Ka täiesti normaalne oleks kui Tallinna linnapea Savisaar lahkuks linnavalitsusest.Sest maksude tõstmine,vaese linnarahva koormamine igasuguste maksudega,kus normaalne oleks joondudes linnakodanike langenud elatustasemele oleks võinud nii Savisaar omale,kui teistele linnaametnikele maksta katku ajal 2-3 korda vähem palka.Praegu Savisaar tegi omale palga üle 50000 krooni ja iga linnaametnik saab kuus keskelt läbi 20000 krooni.Lihtrahvas peab leppima mingite sandi kopikatega.Kus on õiglus Eesti riigis?Kus on riigi põhiseadus ja president H.Ilves jt?
Savisaar ei taha kuuldagi,et tekkinud olukorras mõistlikum ja kasulikum linna kulusid kärpida kui lisatulu otsida,nagu praegu igasuguste täiendavate maksudega püütakse teha.

Kui rääkida reaalmajanduse inimestega, tundub , et esimest korda pärast 1990. aasta algust on Eestil tekkinud riigirisk. See on väga suur probleem, sest kapitalita pole arengut. Kui vaadata praegust kriisi ja seda, kuidas sellest välja tulla, on meil arenguks vaja kapitali. Samal ajal on selge, et praegu kapitali Baltikumi ei tule. Turud on võtnud selgelt hoiaku, et ühel hetkel on siin raha devalveerimine paratamatu ja miks sinna minna enne, kui see samm on tehtud. Või kui tullaksegi, siis kirjutatakse see kapitalihinna sisse. Tegelikult kujundavad meie kohta arvamust Financial Times ja Economist ning keegi ei vaata Baltikumi 7-miljonilist turgu, veel vähem Eesti 1,3-miljonilist turgu fundamentaal-tegurite põhiselt. On müüdid ja siiani toitis meid kapitaliga see müüt, mis 1990. aastatel tekkis - kiire privatiseerimine, proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud tulu nullmäär. See oli väga positiivne müüt ja avas meile akna, kuid nüüdseks on aken kinni pandud.

Sellises majandusolukorras, kuhu maailm praegu on jõudnud, on kõige suurem vastutus riikide valitsustel.Ka Eesti valitsusel. Riikide valitsused peavad tegema raskeid otsuseid kohapeal ja nende eest ka rahva ees vastutama.Kuid kas seda suudab teha Eesti valitsus? Tundub et mitte.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes leidub Eestis kõige vähem neid inimesi, kes arvavad, et oma riigi (Eesti) valitsus suudab majanduskriisiga efektiivselt toime tulla. Eesti inimesed usaldavad eelkõige G20 rühmitust (27%),
Euroopa Liitu (26%), seejärel IMF (16%), seejärel USAd (10%). Kõige lõpus tuleb Eesti valitsus (5%).
Euroopa Liidus on suurim usk Euroopa Liidu (21%) ja G20 (20%) suhtes. Järgnev jaotus on samasugune kui Eesti puhul, ainult valitsuse usaldamine on Eestis kõige madalam (EL-s 12% keskmiselt).
Samas on intolerantsus väljastpoolt tuleva vastu suurenemas. Olgu selleks siis teisest rahvusest inimesed või kapital.

Võib-olla see ongi põhjuseks, miks vaid ligi pooled Eesti elanikest arvavad, et elame Lääne tüüpi turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas.
Küllalt suur osa inimesi arvab, et elatakse mingis nõukogude korra modifitseeritud vormiga ühiskonnas.
Küllalt suurel osal inimestel on arusaam, et KEEGI PEAB heaolu garanteerima.
Võib-olla on tegu töövõtja arusaamaga ja nõnda ongi loomulik?
Võib-olla on tegu heaoluühiskonna grimassidega? Keegi teine peab olukorra lahendama. See, kes juhib meie elu!
Viimase 18 aasta jooksul on Eesti inimesed oma elus kokku puutunud kahe majanduskriisiga ja ühe majandussurutisega. Ehk nüüd ongi aeg küps Godot äraootamiseks?
The Economist peab tuleval aastal Eestis tõenäoliseks erakorralisi parlamendivalimisi ning ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust.Maineka Briti majandusajakirja lisas «The World in 2010» ennustatakse maailma riikide tähtsamaid arenguid tulevaks aastaks.
Eesti kohta kirjutab The Economist, et valitsuserakondadele ennustas halba juba kaotus Euroopa parlamendi valimistel. Peaminister Andrus Ansipi seis ei ole hea ning uuel aastal on tõenäolised erakorralised parlamendivalimised.
Tuleva aasta majanduslanguseks ennustab The Economist Eestile kolm protsenti.Ansip aga ennustab priske majanduskasvu?

Läti kohta kirjutab The Economist, et praegune viie erakonna koalitsioonivalitsus peaminister Valdis Dombrovskise juhtimisel ei suuda tõenäoliselt oktoobrikuiste valimisteni vastu pidada.
Kui Eesti puhul ei ütle The Economist euro saamise osas midagi, siis Leedu kohta märgitakse, et 2012. aastaks euro saamise lootus tuleval aastal kustub.
Sellised on siis lood siinpool sood.

Eesti SKP jooksevhindades

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.
Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).
SKP elaniku kohta oli 2007. aastal 182 238 krooni. Harju maakonna vastav näitaja oli 279 268 krooni ehk 153,2% Eesti keskmisest. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Kõige väiksem SKP elaniku kohta oli Jõgeva ja Valga maakonnas.
2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.
Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.
Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.
Eesti SKP kasvas 2007. aastal eelmise aastaga võrreldes 7,2%, Põhja-Eesti (Harju maakond) SKP 6,4%. Et Põhja-Eesti osatähtsus on kogu Eesti SKP-s suurim, siis on ka selle piirkonna panus riigi SKP kasvu enamasti kõige suurem. 2007. aastal panustas Põhja-Eesti kogu Eesti SKP kasvu 3,9 protsendipunktiga. Teine kõige suurem panustaja oli Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond), mis andis vabariigi majanduskasvust 1,4 protsendipunkti.
Eesti SKP langes mullu 3,6 protsenti.Mullu oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 248,1 miljardit krooni.SKP langus kiirenes möödunud aasta jooksul järk-järgult, mõjutatuna eelkõige sisemajanduse nõudluse kiirest, 7,4 protsendi suurusest vähenemisest. Samuti alanes välisnõudluse kahanemise tõttu kaupade ja teenuste eksport.
Sisemajanduse nõudluse vähenemist mõjutasid teisest kvartalist kiiresti kahanema hakanud kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga neli protsenti, põhjuseks eelkõige kulutuste vähenemine rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, transpordile, hotellidele ja väljas söömisele.
Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes aastaga 8,6 protsenti peamiselt eluruumidesse, masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse vähem investeerimise tõttu.
Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega langes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (7,9 protsenti), põhiliselt aga kaupade import (9,4 protsenti). Kaupade ja teenuste eksport vähenes aastaga 1,1 protsenti, seejuures kahanes kaupade eksport 0,3 protsenti.
Kaupade ekspordi vähenemist mõjutas eelkõige puidu ja puittoodete, välja arvatud mööbli, ning naftatoodete ja kütuse väljaveo langus. Samas toetas eksporti eelkõige elektrimasinate ja -aparaatide ning metallide väljaveo kiire kasv.
Import vähenes kiiremini kui eksport ja seetõttu paranes netoekspordi puudujääk SKP suhtes. 2008. aastal oli see miinus 4,4 protsenti, 2007. aastal miinus 10,9 protsenti.
Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi alanemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse 4,6-protsendise vähenemise. 2007. aastal kasvas ettevõtete sektori lisandväärtus veel 6,2 protsenti.
Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. aastal vähenes. Sellele avaldas tugevat mõju töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side - lisandväärtuse kahanemine. Nimetatud tegevusalad andsid mullu kokku 47 protsenti kogulisandväärtusest.
Kasvanud lisandväärtusega tegevusalade osatähtsus oli kogu majanduse lisandväärtusest ligikaudu 21 protsenti. Suurim mõju oli avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala lisandväärtuse tõusul.
Seoses tarbijate vajadusega kasutada kiiremini lühiajastatistikat majandusolukorra hindamiseks ning paranenud andmete laekumisega avaldab statistikaamet 2009. aasta esimesest kvartalist majanduskasvu esialgse hinnangu senise 44. päeva asemel 43. päeval pärast arvestuskvartali lõppu.
Vaatame korra mida ütleb Eurostat.
Eurostat kõneleb oma aruandes hoopiski SKTst.
Arvamus, et SKT mõõdab vaid teenust, on ekslik. Lühend SKT tähendab sisemajanduse kogutoodangut ja SKP sisemajanduse koguprodukti, mis on paraku sünonüümid. Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ei olekski nii detailsel teoreetilisel arutelul majanduskasvu piiritlemise üle tavainimese jaoks mingit tähtsust.Seega kasutatagu nimetust, mida tahetakse.
Aastal 2008, sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Luksemburgis oli rohkem kui kaks ja pool korda kõrgem EL 27 keskmisest, samas kui Iirimaa ja Holland registreeritud tasemel umbes kolmandik keskmisest. Austrias, Taanis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Kuningriigi ja Belgia olid vahemikus 15% ja 25% kõrgem EL 27 keskmisest. Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia registreeritud SKT elaniku kohta on 0% ja 10% kõrgem EL 27 keskmisest, samas Küpros, Kreeka ja Sloveenia olid vahemikus 0% ja 10% allpool keskmist.Tšehhi Vabariik, Malta, Portugal ja Slovakkia olid 20% ja 30% madalam EL27 keskmisest.
Eesti, Ungari, Leedu, Läti ja Poola olid vahemikus 30% ja 50% madalam, samas kui Rumeenia ja Bulgaria olid vahemikus 50% ja 60% madalam EL27 keskmisest.Need andmed 2008, 2007 ja 2006 avaldatud Eurostati, statistikaameti Euroopa Communities Ühendused, mis põhinevad uuendatud ostujõu pariteetide ning hiljemalt SKP ja rahvaarvu.Nemad hõlmavad 27 ELi liikmesriiki, kolme Euroopa Liidu kandidaatriikide, kolm EFTA liikmesriiki ja nelja Lääne. Balkani riigi.
Kõrge SKP elaniku kohta Luksemburgis on osaliselt tingitud riigi suure osa piiriüleste töötajate tööhõivega Aidates samal ajal kaasa SKT-st, nende töötajad ei ole arvesse võetud elanike hulka,mille arvutamisel kasutatakse SKT elaniku kohta.
Ostujõu standard (PPS) on kunstlik rahaühik, mis kõrvaldab hinnatasemete erinevused riikide vahel. Seega üks ostujõu standard ostab samas mahus kaupu ja teenuseid kõikides riikides. See üksus võimaldab sisukat mahtude. võrdlusi majanduslikke näitajatega eri riikides.See väljendatakse ostujõu standardina,mis on saadud jagades koondandmed jooksevhindades ja omavääringus vastavate ostujõu pariteetidega (PPP).

Järgneb.

riigiametnike uus palgaseadus

Parlamendisaadikutele 2011. aasta märtsist vana süsteemiga võrreldes ligi 6400 krooni kõrgemate kuupalka lubava seaduse võttis riigikogu vastu 16. detsembril 2009.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 22.12.2009.a. Kadriorus alla otsusele kuulutada välja 15 seadust, teiste seas kõrgemate riigiteenijate ametipalku reformiva seaduse. Juba 2008.aastal Kõige tavalisem Toompea pinginühkija sai kuupalgaks 49 080 krooni, millele lisandub 30% palgast esinduskuludeks.Kui reariigikogulased, kelle hulgas näikse nii mõnegi võimete laeks olevat parteisõdurina õigel ajal õigele nupule vajutamine, kogusid vajaliku hulga kuludokumente, tõusis igakuine sissetulek neil 63 804 kroonile.Peaminister Andrus Ansip väitis täna Vikerraadio saates «Lõpp hea, kõik hea», et kõrgemate riigiametnike uue palgaseadusega vähendasid rahvasaadikud väga tugevalt oma palka, kuid tegelikult toob uus seadus neile märgatava palgatõusu.
Ansipi väitel riigikogulaste palk langeb kõvasti
Ansipi loogika lähtus sellest, et 2011. aastal kehtima hakkava uue seadusega kirjutati riigikogulaste palk lahti Eesti keskmisest palgast. «Milline saab olema keskmine palk siis, kui asub tööle uus riigikogu koosseis (aastal 2011), näitab aeg, kuid mina küll prognoosin, et selleks ajaks hakkavad kõigi töötajate palgad tõusma,» rääkis peaminister.
Ansip väitis, et kehtiva seadusega, kus rahvasaadikute palk on seotud keskmise palgaga, tõuseksid riigikogu uue koosseisu palgad kiiremini, kui uue seadusega, mille järgi on palga muutus seotud tarbijahinnaindeksi ja riigile laekuva sotsiaalmaksuga.
Parlamendiliikme praegune palk tuleneb 2008. aasta neljanda kvartali ehk palgaralli laineharja keskmisest palgast ning on 52 468 krooni. Uus seadus pakub rahvasaadiku palgaks 2011. aasta kevadel 52 885 krooni.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks aga keskmine palk tänavu neljandas kvartalis kõvasti langema ning viiks tuleva aasta 1. aprillil riigikogulaste palga 49 200 krooni peale.
Lisaks peaks algaval aastal keskmine palk rahandusministeeriumi prognoosi järgi veelgi alanema, mis viiks riigikogulase palga 2011. aasta aprillis praeguse seaduse järgi 46 400 krooni peale ehk ligi 6 400 krooni väiksemaks, kui pakub uus seadus.
Rahandusministeeriumi prognoos näeb alles 2014. aasta IV kvartalis ette pisut suuremat keskmist palka, kui see oli 2008. aastal. See aga tähendab, et rahandusministeeriumi prognoosi põhjal võib väita, et aastatel 2011-2015 ametis oleva uue riigikogu liikmed teenivad uue seadusega iga aasta umbes 6000 krooni enam, kui oleks nende palk praeguse seaduse järgi.
Peale 16. detsembrit 2009.a.,kui riigikogulaste jt kõrgete ametnike palgatõus oli otsustatud,jäi veel lootus, et president H.Ilves uurib tähelepanelikult kas Eesti riik ja tema põhiseadus on rajatud õiglusele ning tühistab selle rahva õiglustunnet riivava Riigikogu palgatõusu otsuse.Kuid see lootus läks luhta.Ega hunt hunti ei murra!
Vot sedasi on korraldatud elu Eestimaal.