Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise

Kuna presidendi valimistel ilmselt saab Riigikogus otsustavaks suuremate erakondade toetus ,siis Toomas Hendrik Ilves kiitus neid Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ning väga leebelt rääkis poliitikute vastutusest.Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise ja miks nad ei ole kärpinud oma palka?-nagu seda oli sunnitud tegema rahvas.Kõnest ei olnud võimalik välja lugeda kuidas riik töötusega hakkama saab. Kõik see näitab,et meie valitsus on ajale maha jäänud ja ei tegele suurte probleemidega,mis on riigi ees majanduslanguse ajal on kerkinud.

Seda kinnitavad ka arvud.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.

Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.Mida sellepeale ütleb meie euromeelne valitsus?
Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otse­investeeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.

Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.

Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.

Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.

Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.

Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest siiski vähe.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest president oma pidupäevakõnes kahjuks ei rääkinud.


http://www.esten.ee/

Tundub,et majanduse käekäigus saabus pöördepunkt

Sügisel 2007.a. TNS EMORi poolt koostatud avaliku arvamuse kohaselt 79% Eesti kodanikke alates sügisest 2006.a.avaldasid rahulolu oma eluga.
Detsembris 2009.a.Eurobaromeeter avaldas oma järjekordsed uuringud.Kus tõdeti,et alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses,et majanduskriis on peamine mootor,mis mõjutas eurooplaste arusaamu ja arvamusi.Tundub et sügisel 2009.a. saabus majanduskriisi tipp,mis tekitas pöördepunkti majanduse käekäigus.
Praegu on tekkinud olukord,kus kus paljudel on tunne,et halb olukord majanduses hakkas taanduma.Kriisi uuringud on näidanud,et majanduskriis suurendas lõhe elatustaseme vahel Põhja – ja Lääne – Euroopa riikides ning Lõuna – ja Ida – Euroopas.Eelkõige töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist.
Peab ütlema,et majanduskriisil oli sügav mõju inimestele.
Praegu on alanud majanduse taastamise protsess.See võtab väga palju aega,enne kui elu Euroopa Liidus,seal hulgas Eestis on taastunud ennekriisiaegsele tasemele.
Eestis,Hispaanias,Lätis,Leedus ja Slovakiaas tegelik töötuse määr on palju suurem kui Euroopa Liidu keskmine.Suure mure tekitab tööpuuduse tõus alates kevadest 2009.a.,millal registreeriti tööpuuduse tõus Leedus ja Bulgaarias.
Majanduslik olukord on endiselt halb Hispaanias,Eestis,Sloveeniaas,Ungaris,Iirimaal ja Lätis.
Nüüd kui G20 ja IMF on andnud vajalikku tõuke majanduskasvule,riikide valitsused ja Euroopa Liit on kutsutud tõhustama võitlust tööpuudusega.


http://www.esten.ee/

Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt

Järgnevatel aastatel ootab Euroopa Komisjon majanduse järkjärgulist elavnemist: 2010. aastal SKP kasvu 0,75 protsendi ja 2011. aastal 1,25 protsendi võrra. Eesti majanduses prognoosib komisjon SKP langust 2010. aastal 0,1 protsenti ning 2011. aastaks SKP kasvu 4,2 protsendi võrra. Tuleva aasta hea majanduskasvu üks olulisemaid tingimusi on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine. Enamik analüütikuid arvab, et Euroopa Liidu majandus hakkab eeloleval aastal taas elavnema ning aasta lõpuks saavutab ca kaheprotsendilise kasvu. See tähendab, et Eesti majandus hakkab samuti kosuma paremate ekspordivõimaluste tõttu. Tänu valitsuste, keskpankade ja Euroopa Liidu ambitsioonikatele meetmetele on ELi majandus langusest väljumas. Siiski ootab palju tööd veel ees. Et majanduskasvu tempot hoida, on oluline kõik kavandatud meetmed täies ulatuses rakendada ning ümberkorraldused pangandussektoris lõpule viia. Et aga lühiajalise väljavaate paranemine on tingitud osaliselt ajutistest teguritest, mille mõju järgmisel aastal väheneb, siis oodatakse majanduskasvu mõningast pidurdumist ja seejärel taas hoogustumist 2010. aasta teisel poolel. Prognoosiperioodi jooksul on oodata Euroopa Liidu ekspordikasvu stabiliseerumist, samuti takistavad mitmed asjaolud sisenõudluse kasvu. Enne 2011. aastat ei ole oodata paranemist investeeringute osas ning jätkub finantskriisi negatiivne mõju. Endiselt raske on olukord tööjõuturul. Järgmistes kvartalites ennustatakse koondamiste suurenemist ning tööhõive vähenemist 2009. aastal 2,25 ja 2010. aastal lisaks 1,25 protsenti. Olukorra paranemist loodetakse 2010. aasta lõpus ja 2011.aastal, kui majanduskasv hoogustub. 2011. aasta töötuse määraks Euroopa Liidus prognoosib komisjon 10,25 protsenti. Töötuse määraks Eestis prognoositakse sel aastal 13,6, järgmisel 15,2 ja 2011.aastal 14,2 protsenti.
ELi ja euroala inflatsioon suureneb mõnevõrra praeguse väga madala tasemega võrreldes, kuid jääb kogu prognoosiperioodi vältel madalaks. Keskmine THHI-inflatsioon peaks 2010. aastal jääma veidi üle 1 protsendi ning 2011. aastal ligikaudu 1,25 protsendi piiresse. Inflatsiooniks Eestis prognoositakse sel aastal 0,2, järgmisel 0,5 ja 2011.aastal 2 protsenti. Eesti on väga väike ja väga avatud majandus, mistõttu peamine pikaajaline kasvumootor saab olla eksport. Kui valitsuse parim argument eurole üleminekuks on riigipoolne lubadus, siis on see küll avalik tunnistamine, et krooni loovutamiseks ei leita mõistlikke majanduslikke põhjendusi. Kui me soovime, et meie elatustase kasvaks kiiremini kui mujal Euroopas, peame loobuma nii plaanist võtta kasutusele euro kui ka valuutakomitee kohmakast süsteemist ning laskma Eesti krooni vabalt ujuma.
Sõltumata sellest, kas võtame üle euro või säilitame krooni praeguse kursiga, on Eesti krooni nominaalne ja reaalne vahetuskurss teiste maailmavaluutade suhtes ülehinnatud.
Iseseisva rahapoliitika mõte on kohandada rahapakkumise tingimusi ja valuutakurssi vastavalt kohaliku majanduse seisukorrale. Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt, sest otsused langetatakse Frankfurdis Euroopa Keskpanga poolt. Seal aga ei hoolita isegi majanduse olukorrast poliitika kujundamisel, mis siis veel meist rääkida. Juba praegu ei suuda Eesti Pank valuutakomitee süsteemi kehtimise tõttu toime tulla ülekuumenemise märkidega Eesti majanduses, piirdudes vaid sõnaliste hoiatustega.
Säilitades krooni seotuna euroga jääb meile küll iseseisev rahanduspoliitika, aga see ei lahenda meie ühte tõsisemat majandusprobleemi - ülehinnatud kroonist tulenevat kahju Eesti majandusele, sealhulgas maailma suurimat jooksevkonto defitsiiti.
Jooksevkonto suur defitsiit on üks peamisi indikaatoreid valuutakursi ülehinnatuse kohta. Kuigi Eesti Panga arvutatav krooni reaalkurss pole viimasel ajal palju tõusnud, tuleb arvestada, et see baseerub tarbijahinnaindeksitele. Tegelik elukalliduse tõus, mida oleks mõistlikum reaalkursi arvutamisel kasutada, ületab tarbijahinnaindeksi kasvu tunduvalt. Selles veendumiseks piisab pilgu heitmisest eluasemeturu hindade dünaamikale või palgakasvu tempole. Palgatõus kergitab kodumaiste teenuste hindu, kui produktiivsus ei kasva piisavalt.
Kui praegu on probleem liiga kõrges valuutahinnas ja vajadus krooni hinda alandada, siis tulevikus võib tekkida vajadus korrigeerida oma suhtelist hinnataset ülespoole. Kui Eesti majandusel läheb tulevikus hästi ja produktiivsuse kasv ületab tunduvalt naabrite oma, peaks Eesti suhteline hinnatase tõusma ehk reaalkurss kallinema. See saab toimuda naabritest kiirema inflatsiooni ja palgatõusuga või raha nominaalkursi kallinemise ehk revalveerimise teel.
Liitudes euroga või säilitades fikseeritud krooni/euro kurss, pole rahakursi muutmine aga võimalik. Järele jääb ainult kiirema palgatõusu ja inflatsiooni võimalus. Liitudes euroga pole aga ka see võimalik, sest see tähendaks kasvu- ja stabiilsuspakti nõuete rikkumist, mille eest on ELis ette nähtud trahvid.
Tuleb välja, et valitsuse peamine lubadus – elu läheb paremaks – pole euro kasutuselevõtu puhul võimalik. Ja kui elatustase tõusebki, läheme me vastuollu eurolepetega. Päris kaval. Kroonist ja iseseisvast majanduspoliitikast loobumine ning liitumine euroga pärsib Eesti elanike heaolu paranemist!


http://www.esten.ee/

Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud.
Kokku tehti Tallinnas eelmisel aastal 4767 korteriomandi tehingut. Neist suurima tehingute arvuga olid Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kesklinn ja Lasnamäe olid ka need linnaosad, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem. Kõikides linnaosades, va Haabersti ja Pirita, tehti rohkem tehinguid just aasta viimases kvartalis.
Kõikide linnaosade, va Nõmme ja Pirita, kõige madalam hinnatase oli III kvartalis 2009.a. Nõmme linnaosa korterite madalaim periood oli I kvartalis, Pirita linnaosas IV kvartal. Samas tuleb nendesse andmetesse suhtuda ettevaatlikkusega, kuna mõlemas linnaosas on kõige vähem tehinguid, mistõttu üksik tehing mõjutab oluliselt keskmist hinda. Ametlikus statistikas jääb silma ka Haabersti linnaosa keskmise hinna väga suur kasv IV kvartalis.
Oktoobri kuus tehti Haaberstis 47 korteri tehingut, millest 14 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 12 tehingut. Näiteks Mustamäe linnaosas tehti 86 tehingut, millest 20 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² tehinguid oli 20. Lasnamäel tehti oktoobris kokku 103 tehingut, millest uutes kortermajades ainult 7. Alla 10 000 kr/m² tehinguid toimus 58 tehingut.
Novembris oli Haaberstis 45 korteri tehingut, millest 22 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 7 tehingut. Lasnamäe 107-st tehingust oli 44 alla 10 000 kr/m². Mustamäel kokku 60 tehingut, millest 8 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² piiri oli 12 tehingut.
Detsembris tehti Haaberstis umbes 47 järelturu korteri tehingut, sellest 18 uutes kortermajades. Võib näha, et Haabersti korterite hinnad ongi tõusnud, lisandunud on kõrgete ruutmeetri hindadega tehinguid. Odavad korterid on otsa lõppenud, alla 10 000 kr/m² on vaid 2 tehingut 47-st. Näiteks Mustamäe linnaosas on 83-st tehingust 15 tehingut alla 10 000 kr/m² ning Lasnamäel 107-tehingust koguni 48 tehingut on alla 10 000 kr/m².
Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas, kuid vähenenud pakkumiste hulgast ei leidu tihtipeale sobivaid kortereid, mistõttu tekivad kohati hindade ülepakkumised. Seejuures on eelistatud heas seisukorras korterid, mille hinnatase vastab turutasemele või jääb sellest veidi alla – sellisel juhul tekib ka huvi.
Halvemas seisukorras või ka halvemas asukohas korterite vastu on nõudlus väike. Samas on ka siin väike „päikesekiir“. Turul on pead hakanud tõstma kokkuostjad, kes soetavad just madalama hinnaga objekte, mida vajadusel veidi uuendatakse ning antakse kasvõi üürile. Turuolukorra paranedes müüakse taas maha.
Tallinna korteriturul 2009 IV kv alanud trend ning keskmised hinnad 2010 I pa tõusevad. Kuna Tallinna korterihinnad on väga kiirelt ja palju langenud, siis poleks midagi imestada kui positivsete uudiste najal toimub ülespoole korrektsioon ja korterite reaalsed tehinguhinnad tõusevad 2010 I pa üle 5%. See ei tähenda siiski kinnisvaraturu hinnaralli uut algust vaid on ajutine nähtus. Pikemas perspektiivis saab olema hindadele stabiilsust.
Samuti jätkavad stabiilset kasvu tehinguhinnad. Arvestades seda, et Tallinna korteritehingute hulk on endiselt allpool 2004 alguse taset, siis võib eeldada 2010.a. tehingumahtude kasvu ca 25 %, millest suurem osa toimub siiski II pa.
Kindlasti kasvab sundmüükide osakaal, sest majanduslikesse raskustesse jäänuid on palju ning nende arv 2010 I pa suureneb. Samas ei oma sundmüügid olulist mõju kinnisvaraturu trendidele.
Korterite müükide kõrval aktiviseerub üüriturg, sest omandamisega kaasnevad kulud ja riskid panevad nii mõnegi üürimist eelistama.
Mõnevõrra elavnenud kinnisvarturg on esimesed kinnisvaraarendajad juba aktiviseerinud. Samas ei saa öelda, et head ajad oleks tagasi. Endiselt kummitab valdavat enamust kinnisvaraarenduseks sobivaid objekte liigkõrge soetusmaksumus koos vara koormava laenuga. Need kaks tegurit välistavad lähiajal arenduse kasumliku realiseerimise.
Investorid on pooleliolevate arenduste suhtes muutunud väga valivateks ja ootavad edasist turu selginemist. Arendusideid realiseerivad arendajad peaksid praegu eelkõige silmas pidama kuldreeglit – kõige olulisem on asukoht. Kui buumi ajal müüs kõik, siis tänane ostja vaatab rohkem asukohta, infrastruktuuri ning kvaliteeti.
Arendajal tasub kindlasti arvesse võtta, et uute korterite jääk on kiires langustrendis ning seetõttu oleks otstarbekas investeerida detailplaneeringuga elamumaadesse hea infrastruktuuriga asukohas, perspektiiviga alustada paari aasta jooksul kortermaja ehitustegevusega
Peab arvestama,et kui uute korterite ruutmeetri müügihind on alla 14 500 krooni, ei tasu tänaste ehitusmaksumuste juures arendustegevus ennast ära isegi siis kui maa oleks tasuta.
Veidi parem on olukord Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, kus hinnatase ei langenudki alla 14 500 krooni ruutmeetrist. Nimetatud piirkonnad on tõenäoliselt ka kõige esimesed, kus näeme uusi arendusi. Samas ka kesklinna piirkonnas kehtib eeltoodud loogika ainult elamuarenduse kohta, näiteks kommertspindade osas on ülepakkumine lisaks äärelinnale ka kesklinnas.
Parim investeering ja arenduspotensiaal on kesklinn ja selle vahetu ümbrus.



http://www.esten.ee/

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi
2009. aastal sooritati 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.
IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.
Aasta kokkuvõttes vähenes tehingute arv 2008. aastaga võrreldes 23% ja tehingute koguväärtus 47%. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2009. aastal 682 200 krooni, mis on 31% väiksem kui 2008. aastal keskmiselt. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus on märkimisväärselt ehk ligi poole vähenenud Kirde-Eestis (46%). Lääne-Eestis vähenes ostu-müügitehingu keskmine väärtus 39%, Põhja-ja Lõuna Eestis kummaski ligi kolmandiku. Kesk-Eestis näitaja oluliselt ei muutunud. Kõige enam vähenes korterite ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus (vastavalt 31% ja 55%).
IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes tehingute väärtus 33% ja vähenes 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 18%. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse kahekordistumine.
Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli IV kvartalis 633 400 krooni, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 2% suurem ja 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 27% väiksem.
Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute trend,
I kvartal 2000 – IV kvartal 2009 oli järgmine:
Esimeses kvartalis 2000.a.tehingute arv oli 9000.
2005.a. neljandas kvartalis saabus tehingute maksimum,kui nende arv küündis kuni 16500ni,Ning sellises seisukorras süsteem püsis kuni 2006.a. esimese kvartalini.
Seejärel algas järsk langus kuni esimese kvartalini 2009.a.,kui tehingute arv küündis kuni 6500ni.

Alates teisest kvartalist 2009.a.hakkas järsk tõus,mille käigus 2009.a. neljandas kvartalis saavutati tase 7200 tehingut,mis oli maksimumist 56 % võrra all.
Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud, vahendas Domus Kinnisvara turuülevaade.
Kuigi korteriomandite tehingute arv oli stabiilselt vahemikus 400 – 500 tehingut (aasta kokkuvõttes siiski tõusvas trendis), siis tehinguhinnad kasvasid 3 kuud järjest. Positiivne näitaja on ka pakkumishindade muutumine. Kui 2009. aasta esimeses pooles langetasid müüjad hindasid ca 15%, siis aasta teises pooles ainult 3%. See viitab selgelt turu aktiivsuse kasvule – omanikel on ootus saada oma elamispind müüdud hindasid langetamata.

City24 statistikakeskkonna Spot andmetel oli aasta lõpus Tallinnas pakkumisel ca 7300 korterit. See on umbes 20% vähem kui aasta alguses. Pakkumiste vähenemine oli peamiselt tingitud omanike soovist kortereid mitte müüa madala hinnaga. Võrreldes keskmisi tehinguhindasid ning keskmisi pakkumishindasid, siis vahe oli kogu aasta jooksul stabiilselt ca 30%. See ei tähenda siiski, et pakkumises olevatest hindadest oleks 30% hinda alla kaubeldud, vaid seda, et tehinguid tehakse keskmisest madalama pakkumishinnaga korteritega. Keskmise või sellest kõrgema pakkumishinnaga korterid ei pälvi jätkuvalt ostuhuviliste tähelepanu


http://www.esten.ee/

Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat

2009. aastal langes Eesti maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tunamulluselt 23. kohalt 35ndaks, see on kõigi aegade suurim kukkumine. Parim koht edetabelis on Eestil olnud 2006. aastal, mil olime 19ndad. Kõrgeim konkurentsinäitaja USA suhtes (74,3 protsenti) oli 2007. aastal.

Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.
Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otse­inves­teeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik  Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.
Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.
Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati,on kõige rohkem kukkunud äri­tegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.
Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.
EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest vähe.
Eestis tervikuna kahanes välisturistide arv siiski 3,7%.
EASi ekspordiprogrammide kaudu sai välisturu vallutamiseks kokku ligi 300 miljonit krooni üle 260 ettevõtte. Vahetati ärikontakte mitte ainult lähiriikidega, vaid ka Araabia ja Koreaga.Kuidka sellest on veel vähe.
KredEXi juht Andrus Treier lausus: "Mootorid võivad olla kuitahes head, aga kui sealt õli välja jookseb, need kaua ei tööta." Möödunud aastal oli KredEX tunnistajaks, kuidas ettevõtted finantskraanide kinnikeeramisel kokku kuivasid.
"Täna on esimesi märke, et paremate projektide puhul pangad ikkagi
konkureerivad omavahel," teatas Treier rõõmsast uudisest. Kus pankadel muidu huvi poleks, seal paneb KredEX õla alla, lubas ta.

http://www.esten.ee/

Rekordiliselt kõrge tööpuudus ja vaesus

Riik peaks rohkem abistama neid, kes ise hakkama ei saa. Paljud sammud, mida valitsejad praegu astuvad, on hiljaks jäänud. Nad peaksid nüüd tunnistama, et hindasid olukorda valesti. Inimestele tuleb õigust rääkida, mitte aga anda katteta lubadusi. Ja see ei kehti ainult Eesti riigi kohta. Usun, et ka praegu ei tuleks õhutada inimestes liigseid lootusi kiirele paranemisele. Ehkki ma saan aru, et neid on vaja ostma julgustada. Ka euro tulekusse tuleks kainelt suhtuda. See ei lahenda sugugi kõiki probleeme. Esiteks on teiste maade kogemus näidanud, et euro toob kaasa kaupade kallinemise, teiseks ei sõltu eurotsooni sisenemisel meist enam kuigi palju.

Olen tundud ja tunnen praegugi stressi. Ehkki tahaksin hõisata nagu mõned analüütikud, et kriis on läbi, ja rahulikumalt hingata, ei saa ma seda teha.

Tuleb selgelt endale aru anda, et suur hulk meist elab tegelikus vaesuses ja neil on võimatu sellest üksi rabeledes välja tulla.

Töötukassas arvele võetud töötute arv on üle saja tuhande. Neist neljakümnel tuhandel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist või riigi makstavat töötutoetust. Ainsad suurused, mis neid tööturul hoiavad, on lootus uut töökohta leida ja riigi makstav ravikindlustus.

Valdavalt on tegu pikaajalise töötusega ja majanduses kehtiva loogika alusel ei vähene meil tööpuudus kohe ka siis, kui muud majandusnäitajad tõusule pööravad. Kui praegu saab veel töötuks jäänu aru, et majanduses on raske ja temal on raske, siis varsti saabub suur arusaamatus. Poliitikute rõkked majanduse pöördest paremuse poole ei saa olema vastavuses võimalusega leida tööd. Ja siin saab olema tuhandetele murdumise koht.

Loomulikult kõik ülalmainitu maksab midagi. Riigi ja kohalike eelarvete kulud ei suureneks rohkem kui paarisaja miljoni krooni võrra aastas. Võit sellest kulutusest oleks aga mitu korda suurem. Ennast korrates - nende kulude tegemata jätmine on raiskamine.

Sisulist probleemi ei oleks ka suuremate kuludega töötuskindlustuses, sest seal oleme ülepeakaela jõudnud jabura olukorrani. Eurole ülemineku huvides ületavad käesoleval aastal töötuskindlustuse tulud kulusid. Ja seda rekordiliselt kõrge tööpuuduse korral. Kõrgem maksemäär hetkel ei kindlusta mitte töötuid, vaid valitsussektori tasakaalu. Kuigi ka eurole üleminek on vajalik, ei ole see ju ühe töötuskindlustuse esmaülesanne.

Ühiskonna suurimaks probleemiks ei ole mitte ajutiselt suureks paisunud tööpuudus, vaid pikaajaline tööpuudus. Tööturu paindlikkust ei iseloomusta ainult töötaja vallandamise kergus ja odavus. Tähtis on, kui kiiresti leiab vabanenud inimene uuesti töö. Siin muutuvad määravaks hariduse ja oskuste kaasaegsus. Eesti peab valmis olema tööpuuduse jätkuvaks (kuigi aeglustuvas tempos) kasvuks hoolimata majanduslanguse peatumisest. Majanduslik loogika ütleb, et koos suvel loodavate ajutiste töökohtadega pöördub olukord tööturul paremaks.

Praegune tegelikkus on üle 100 000 töötu, üle 500 000 inimese, kes on materiaalsetes raskustes, ebastabiilne maksukeskkond, ebakindlus tuleviku ees nii tööandjatel kui töövõtjatel, elanikkonna suur laenukoormus, halb läbisaamine naabritega, usaldamatus riigikogu ja valitsuse vastu.Kas kõik see teeb meid tugevamaks?

Üle ühe kolmandiku kogu rahvastikust ehk iga kolmas eestimaalane on raskustes ja ennustatakse selle arvu kasvu. Praegused meetmed tööturu elavdamiseks pole piisavad. Maksude tõstmised, mis tehakse, süvendavad veelgi olukorda, tööpuudus suureneb, ettevõtted likvideeritakse ja uusi juurde ei tule.

http://www.esten.ee/

Majanduskasv 2010 ja euro

Kuna 2009.a.statistikabaas on väga madal,siis varsti võib juhtuda,et ka 2010. aasta kohta aastalõikes majanduse osas korralik kasv on tulemas.
Arvatavasti see kasv võib olla isegi 4 – 5 % sellest madalast pinnast,kus me majanduse languse ajal olime.
Samas peab arvestama et majanduskasv tuleb väga aeglases tempos ja muidugi sõltuvuses suurtest riikidest.
Majandusprognoosid on olnud ja on reeglina siiski kohvipaksu pealt tehtud ning sinna ei ole midagi parata.
Võib tulla kerge majanduskasv või hoopiski veel mõningane kasvulangus.
Börsiindeks Tallinnas on ammu üle 580 punkti kasvanud.
Kõik see majanduse liikumise suund on seni siiski baseerunud sisetundel.
Tundub et siiski enam sügavamat majanduselangust ei tule.
Kriisi põhi on nii öelda läbi.
Kuid üksikisikule raskemad ajad on alles ees.Tööpuudus veel tükil ajal suureneb ja annab valusalt tunda.
Suur hulk kodusid läheb müüki.
2010.aasta tuleb väga raske,nii et püksirihma tuleb paljudel inimestel ühtelugu pingutada.
Seoses võimaliku euro tulekuga Eestisse 2011.aastal on märkimisväärseid nii plusse kui miinuseid.
Olulisemad aspektid euro kasutusele võtmisega, on seotud just Eesti krooni ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja stabiilsusega. Eestiga seotud riskidega ning rahaturul võetavate riskitasudega, ehk teiste sõnadega raha hinnaga Eesti jaoks. Just see mõjutab siinse majanduskeskkonna atraktiivsust, investeeringute mahtu, töökohtade arvu, laenuraha hinda ja laenude kättesaadavust, laenude teenindamise võimet, tehingute hinda ning seega Eesti konkurentsivõimet.
Euro kasutusala on kordades suurem, kasutusel olevate eurode hulk arusaadavatel põhjustel samuti. Seega on euro valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv, seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Eesti kroon on võrreldes euroga vastuvõtlikum ja tundlikum muutustele majanduskeskkonnas, millega kaasneb Eesti krooni teistesse valuutadesse vahetuskursi risk, mis tõstab tehingute turuhindasid. Eestis toodetud toodete ja teenuste konkurentsivõime on madalam kui liidame Eesti krooni konverteerimise kulud teistesse valuutadesse. Eestis euro kasutusele võtmine lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise ja suurendab hinnastabiilsust Eestis ja suurendab Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.Euro kasutuselevõtt elavdab Eesti majandust, muudab Eesti majandust stabiilsemaks ja seetõttu ka odavamaks, konkurentsivõimelisemaks.

Samas peab teadvustama, et euro kasutuselevõtt ei välista Eestis majanduslikke probleeme, või nende tekkimise võimalust. Sellekohase näitena võib tuua praeguses eurokasutusalas riikide Kreeka (riigieelarve puudujääk neli korda lubatust suurem) ja Hispaania (nõrk pangandussektor, suur tööpuudus), Portugali majanduse hetkeolukorra. Euro kasutuselevõtmisega kaasnevad ka negatiivsed mõjud, eriti puudutab see Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja võimet iseseisvalt atraktiivseks muutmist, näitena võib tuua praeguse ettevõtjate ja investorite jaoks atraktiivse Eesti maksusüsteemi (nt. proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud kasumi maksudest vabastus jne.). Tõenäoliselt ei õnnestu Eestil soodsat maksukeskkonda euro kasutusele võttes enam endisena säilitada, vähemalt mitte eurokasutusala poolse toeta. Ka iseseisvat rahandus- ja majanduspoliitikat on peale euro kasutuselevõttu järjest keerukam teostada. Seda näiteks olukorras kus vajame võib-olla hoopis teistsugust majandus- ja rahanduspoliitikat kui Prantsusmaa või Saksamaa. Me saame küll õiguse kaasa rääkida raha- ja majanduspoliitiliste otsuste kujundamise ja langetamise protsessis, kuid tõenäoliselt jäävad nendes küsimustes domineerima suurriikide huvid. Euro kasutuselevõtuga kaotame seetõttu osast konkurentsieelisest. Konkurentsieelisest, mis baseerub eristumisalusel ja võimest eristumisalust iseseisvalt luua. Loobume euro kasutuselevõtuga vabatahtlikult ka teatud osast kontrollist rahandus- ja majanduspoliitiliste protsesside üle ja võimest siin tekkivaid probleeme iseseisvalt lahendada. Pärast euro kasutusele võtmist, seda umbes aasta jooksul, võivad hinnad ülespoole liikuda ca 20%, seda põhiliselt kaupmeeste kalduvuse tõttu Eesti krooni hindade eurodesse ümberarvestamisel, hinnad ümardada ülesse poole. Peale seda muutuvad igapäevased arveldusprotsessid, käibel oleva euro konverteerimine teistesse valuutadesse, arvepidamine, hinnavõrdluste teostamine jms. lihtsamini teostatavamaks ning seega ka odavamaks.


http://www.esten.ee/

On oodata tööhõive olukorra halvenemist

Esimesed märgid majanduse taastumise osas on hakanud ilmuma pärast kahte rasket majanduslangusega aastat.
Kriis on olnud tohutu negatiivse mõjuga eurooplastele ning on oluliselt mõjutanud Euroopa avaliku arvamust kõigis eluvaldkondades.
Uuring näitab,et inimestel paraneb küll avalik meeleolu,kuid armid mööduvast majanduskriisist jäävad.
Praegu mured majanduslikku olukorra kohta küll vähenevad,kuid töötus jääb esialgu peamiseks eurooplaste mureks paljudes liikmesriikides.
Kusjuures on karta,et tööhõive olukord mitmes riigis halveneb veelgi.
Majanduslik olukord on probleemiks Kreekas,Lätis,Iirimaal,Hispaanias ja Soomes jt. Tööpuudus on murelapseks Lätis,Iirimaal,Hispaanias,Eestis ja Ühendkuningriigis.
Mitmes Euroopa Liidu riigis on oodata tööhõive olukorra halvenemist järgmise kaheteistkümne kuu jooksul.
Siiski kõikides Euroopa Liidu riikides,välja arvatud Malta ja Küpros on ootused et Euroopa ja maailmamajandus on praegu soodsamas seisus,kui oli see kevadel 2009.a.
Praegu majanduskriisi mõju on veel hästi tunda Kesk – ja Ida – Euroopas.
Et vältida edaspidi sarnase majanduskriisi teket tulevikus,Euroopa Liit peab reformima kogu rahandussüsteemi.
Paljudes liikmesriikides on väljakujunenud prioriteet tugevdada Euroopa järelevalvesüsteemi rahaliste ja finantseerimisasutuste üle.
Praegu on arutamisel kuidas seda teha.
Kuues liikmesriigis sh. Prantsusmaa,Hispaania ja Itaalia seadistatakse esikohale vajadus etendada läbipaistvust hüvitiste,kulude ja riskide üle rahaturgudel.Seda toetavad Kreeka,Prantsusmaa,Eesti,Taani,Hispaania ja Itaalia.
Kahjuks liikmesriikides puudub veel üksmeel kuidas rahandussüsteemi Euroopa Liidus peaks uuendama.


http://www.esten.ee/

Töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist

Sügisel 2007.a. TNS EMORi poolt koostatud avaliku arvamuse kohaselt 79% Eesti kodanikke alates sügisest 2006.a.avaldasid rahulolu oma eluga.
Detsembris 2009.a.Eurobaromeeter avaldas oma järjekordsed uuringud.Kus tõdeti,et alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses,et majanduskriis on peamine mootor,mis mõjutas eurooplaste arusaamu ja arvamusi.Tundub et sügisel 2009.a. saabus majanduskriisi tipp,mis tekitas pöördepunkti majanduse käekäigus.
Praegu on tekkinud olukord,kus kus paljudel on tunne,et halb olukord majanduses hakkas taanduma.Kriisi uuringud on näidanud,et majanduskriis suurendas lõhe elatustaseme vahel Põhja – ja Lääne – Euroopa riikides ning Lõuna – ja Ida – Euroopas.Eelkõige töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist.
Peab ütlema,et majanduskriisil oli sügav mõju inimestele.
Praegu on alanud majanduse taastamise protsess.See võtab väga palju aega,enne kui elu Euroopa Liidus,seal hulgas Eestis on taastunud ennekriisiaegsele tasemele.
Eestis,Hispaanias,Lätis,Leedus ja Slovakiaas tegelik töötuse määr on palju suurem kui Euroopa Liidu keskmine.Suure mure tekitab tööpuuduse tõus alates kevadest 2009.a.,millal registreeriti tööpuuduse tõus Leedus ja Bulgaarias.
Majanduslik olukord on endiselt halb Hispaanias,Eestis,Sloveeniaas,Ungaris,Iirimaal ja Lätis.
Nüüd kui G20 ja IMF on andnud vajalikku tõuke majanduskasvule,riikide valitsused ja Euroopa Liit on kutsutud tõhustama võitlust tööpuudusega.


http://www.esten.ee/