Millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub

Igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse.
Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid majanduse turgutamiseks.Riigi majanduse ebastabiilsuse põhjus ei peitu ainult üleilmse majanduskriisi taga.Suure,negatiivse "panuse" taga on ka Eesti riigi väärad poliitilised otsused.Praegu jääb mulje,et Eesti valitsus eriti ei pinguta majanduse turgutamisega ning loodab et kõik laabub iseenesest.Selline imelik suhtumine oma riigi majandusarengu küsimustesse on seotud peaministri omapärase mõtteviisiga majandusküsimustes.
Ansip on väga vastuoluline figuur.Talle on raske leida ühist iseloomustust.Tema on teinud nii õigeid kui ka valesid otsuseid.Ta on taandanud makse buumi ajal-mitmes riigis see on suur kuritegu.
Turu-uuringute ASi läbiviidud mahukas küsitlus valitsusliikmete töö hinnangust rahva seas näitab, et võimuloleval kabinetil on õnnestunud endast vähemalt keskmine mulje jätta.
Peaminister Andrus Ansip on küsitluse järgi selgelt vastuoluline poliitik. 35 protsenti hindajaist panid tema tööle viiepallisüsteemis kas «5» või «4», 27 protsenti andsid koolipoisi «3» ning 35 protsenti pidasid Ansipi tööd halvaks: «2» või «1».
Ansip on ise tunnistanud, et eksis Eesti majandusliku olukorra hindamisel, kuid artiklites kaevamine toob välja tänastes oludes ikka päris põnevaid pärle. Septembris 2005 leidis Ansip näiteks, et tollel hetkel Töötukassas asunud 1,7 miljardit krooni ei lähe mitte kunagi vaja. Ta lisas:
"Selleks, et see summa aastaga ära kulutada, peaks tööpuudus Eestis olema nii suur, et meil ei oleks seda riiki enam." (EPL, 22.09.05).
Kindlasti ei osanud Eestis keegi uskuda, et vaid mõne aasta pärast läheb kogu raha vaja, kuid see juhtum heidab siiski pisut valgust Ansipi iseloomule. Sel hetkel on näha, et ta on enesekindel, ei usu, et kunagi midagi võiks viltu minna ning usaldab oma kõhutunnet piisavalt, et selle põhjal suure mõjuga avaldusi teha.2007. aasta valimiste lävel peaminister lausa praalis heatujuliselt ning lubas julgelt pensione tõsta:
"Mis me keerutame, Aivar Sõerd tegelikult teab, et sotsiaalmaksu laekumine saab prognoosi kohaselt olema piisav, et katta ära pensionitõus sel aastal," ütles Ansip. "Ah, nimetage siis mind lobisejaks." (EPL, 15.03.07).
Samal ajal lubas peaminister kokku ka konservatiivset eelarvepoliitikat ning samas anti heldelt raha kõikvõimalikeks kulutusteks, mis juba iseenesest on selgelt oksümoorsed positsioonid.
Kui nüüd keegi peab Ansipi meelemuutusi tarkuse ja õppimisvõime tunnuseks, siis suhtumises majanduskasvu ei paista need omadused liiga teravalt silma. Ilmneb hoopis jäikus ja soovimatus mõista tegelikku olukorda.Samas, 2008. aasta aprillis leidis Ansip, et negatiivseks lisaeelarveks ehk siis defitsiiti vältivaks sammuks pole põhjust.Pööre hakkas tulema alles 2008 aasta lõpus, kus isegi Ansip oli sunnitud tunnistama kulude kärpimisvajadust.Järgmise aasta lõpus teatas peaminister aga juba, et "kriis ja rasked ajad on Eestisse jõudnud" ning mais 2009. tunnistas ta juba ilmselget: "ma ei osanud sellise sügavusega finantskriisi ette näha."Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei osanud ta tõesti sellise ulatusega kriisi ette näha, kuid seda ei osanud ka enamus maailma juhtivatest riikidest. „Mina ei osanud sellise ulatuse, sellise sügavusega finantskriisi ette näha,“ tunnistas Ansip ning selgitas ka, mida oleks tagasi vaadates tulnud teisiti teha. Peaministri sõnul oleks pidanud reserve veelgi suuremas ulatuses koguma ning samuti oleks tulnud jääda konservatiivseks ning mitte tõstma sellises ulatuses avaliku sektori palku. (EPL, 13.05.09).
Peaministril on kombeks esineda informeeritud isikuna ning talle meeldib rääkida asjadest, mille kohta tal on ilmselgelt ainult mingi memo, kui sedagi. Samuti pole tal paljudest teemadest kuigi palju isiklikke ja tänapäevaseid teadmisi. Üritades täie veenvuse ning ilma viitamiseta "tark" olla, juhtuvadki paljud apsakad, mida hiljem tuleb siluda. Puudutagu see siis omavalitsuste laenukoormat või seda summat, mida Töötukassa tegelikult töötutele maksab (Ansip arvas, et 15 000 krooni töötu kohta, Töötukassa andmetel saab kaks kolmandikku neist alla 6000 krooni). Selliste möödapanekute dokumenteerimist ei võtnud ma siiski eraldi eesmärgiks, kuid on selge, et neil on oma roll peaministri maine kujunemisel.Ülalpool väljatoodud näidete põhjal võime ilmselt öelda ka seda, et kui Ansip oleks suutnud Rahandusministeeriumi suunal paremini koostööd teha, kui ta poleks elanud täielikus majanduslanguse eituses 2008. aasta hiliste kuudeni, kui tema valitsus ei oleks teinud sedavõrd optimistlikke eelarveid uskudes, et kõik hea jätkub, oleks meie väljavaade ka täna parem. Nagu ka siis, kui Ansipi valitsus poleks ellu viinud 2009. aasta pensionitõusu.Praegu Ansip on järjepidevalt käitunud nii,et selgelt võib aru saada - ta tahab jääda peaministriks ka edaspidi,vähemalt veel viis aastat.Kuid elu peab siiski reformierakonna poolt läbiviidavat poliitikat mitte sobivaks Eesti riigi edaspidiseks arenguks,see tuleks kardinaalselt muuta.
Reaalselt Eesti poliitikat muuta arvatavasti saaks uus jõud ,kellest mõned näevad Ühtset Eestit.Ootus ühiskonnas uue jõu järele on täiesti olemas.Ühtse Eesti poliitjõuks muutumises on potentsiaal täitsa olemas.
Ühtne Eesti juhib tähelepanu ebademokraatlikule,ebaausale ja ebaviisakale elemendile poliitikas ja sellist meeldetuletust on meil kõigil vaja.


http://www.esten.ee/

See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament pidevalt turgutavad majandust.

Nii mõnigi maailma riik on seoses majandussurutisega on ettevõtnud tõsiseid abinõusid,et päästa oma maa ja rahva järjest halvenevast olukorrast.Kuid on ka selliseid riike s.h. ka Eesti,kes on sellise päästeoperatsiooni ei olegi ettevõtnud,lootes,et küll majandus ja suurriigid panevad nende eest asja käima ja seda vajalikus suunas.
Hiina eksport koges suurt langust juba 2008 aasta lõpus .Sellepärast kohe tõusis päevakorda majanduse pehme maandamine. Nii teatas Hiina valitsus 10. novembril 2008.a. massiivsest majanduse toetamise paketist. Selle järgi kulutab riik järgneva kahe aasta jooksul majanduse elavdamiseks umbes 570 miljardit dollarit ehk summa, mis võrdub ca 14,5 protsendiga Hiina SKP-st. Tõsi küll, osalt sisaldab see plaan juba varem välja kuulutatud investeeringuid, aga suur on ta sellegipoolest. Et infrastruktuuri tehtavate investeeringute ettevalmistamine võtab aega, hakkas paketi mõju avalduma alles 2009. aasta teises pooles. Vältimaks rasket maandumist enne seda, langetas Hiina keskpank 26. novembrist oma keskset intressimäära 5,58 protsendilt 4,52 protsendile.Hiina eksport pöördus uuesti kasvule alles detsembrikuus 2009. Aastalõpu elavnemisest hoolimata kahanes eksport 2008 aastaga võrreldes 16 protsenti. Tänu algatatud laiaulatuslikule abipaketile möödunud aastal kasvas Hiina majandus 8,7 protsenti, mis ületas paljude, sealhulgas ka Hiina valituse ootused. Hiina abipakett osutus eriti efektiivseks. Valitsus lisas avalikke investeeringuid ning samal ajal suurendasid Hiina pangad tuntavalt laenuväljastamist. Hiina majandusse pumbati lisa raha ning arvukad infrastruktuuri arendushanked tõstsid majanduse aktiivsust.
Lisaks sellele, et Hiinas on investeeritud tööstusesse ja infrastruktuuri arengusse on hiinlasi ka õhutatud tarbimisele. Maksusoodustused ja otsesed toetused on kasvatanud jaemüüki eeskätt koduelektroonika ja sõidukite osas. Möödunud aastal müüdi Hiinas esmakordselt rohkem autosid, kui Ameerika Ühendriikides.
Hiinas on tarbijate usaldus olnud selgelt tugevam, kui mujal riikides. Kiire majanduskasvu on teinud võimalikuks just abipakett, millega mindi tõrjuma rahvusvahelise majanduskriisi mõjusid.
Hiina möödunud aasta majanduskasvu baseeruvat eeskätt abipaketile. Suurem osa sellest rahast ei pärine siiski riigi taskust vaid Hiina pankadest. Pangad väljastasid möödunud aastal uusi laene rekordiliselt 9,6 biljonit jüaani ehk 980 miljardit eurot.
Pankade laenuandmise suurus üllatav. See ületas ka Hiina valituse eesmärgi. Uusi laene anti möödunud aastal plaanitust kaks korda rohkem.
Möödunud aasta oligi Hiinas erandlik, kuna majanduskasv rajanes ekspordi asemel kodumaisele tarbimisele. Mõned hindajad on viimaste aastate põhjal öelnud, et ehk Hiina majandus ei olegi muust maailmast nii sõltuv. Minu arvates on see vale järeldus. Statistika kohaselt ekspordi langus viis sisemajanduse kogutoodangukasvust ligi neli protsenti. Majanduskasvu hoidis üleval vaid kodumaise tarbimise kasv.

2010.a.langes Saksamaa sisemajanduse koguprodukt viis protsenti, mis on kõige suurem langus pärast Teist maailmasõda. Viieprotsendiline langus ei olnud siiski suur üllatus suure ekspordilanguse käes kannatavale Saksamaale.
Majandusteadlased ootasid 4,8 protsendilist sisemajanduse koguprodukti langust.
Saksamaa sisetarbimine suutis 2009. aastal näidata isegi imepisikest, 0,4 protsendipunkti suurust kasvu. See on siis rahahulk, mille riigi elanikud kulutasid iga päev mitmesuguste tarvilike ja ebatarvilike asjade peale.
Esimese pankade elustamise abipaketi koostas Saksa valitsus USA suurpanga Lehman Brothersi kukkumise järel 2008. aasta oktoobris.
See on kiiduväärt, et Saksa valitsus ja parlament suutsid erakordselt lühikese ajaga vastu võtta nii mahuka otsuse. Saksamaa pakub praegu pankadele 400 miljardi euro eest garantiisid, 80 miljardit eurot on valmis, et teha rahasüste pankade omakapitali.
Lehman Brothersi krahhi aasta novembrikuus sai Saksamaa valmis esimese abipaketi – 32 miljardit eurot maksusoodustusi mulluseks ja tänavuseks aastaks. Kaks kuud hiljem käis valitsus välja veel ühe abipaketi – 62 miljardit eurot.
Kolmas abipakett on tulemas, seda ei nimetata ametlikult enam küll majanduse stimuleerimiseks, vaid kasvu kiirendamiseks. Selle maht on kuus miljardit eurot.
Abipakettide raha eest on ettevõtted ja eraisikud saanud ajutisi maksusoodustusi, samuti on tehtud kulutusi avalike ehitiste tellimiseks ning hoitud inimesi Kurzarbeit-programmi raames lühendatud ajaga tööl. Ainuüksi nimetatud programm neelab kahe aastaga keskvalitsuse kassast kuus miljardit eurot. Ühe töökoha kulu on riigile kuus 590 eurot.
Mullu mais töötas Kurzarbeit-programmi toel Saksamaal 1,5 miljonit inimest, mullu detsembris 800 000. Kulutusi on valitsus valmi tegema selle aasta lõpuni.
Kurzarbeit tähendab inimesele seda, et ta töötab lühendatud tööpäevaga ja saab selle eest vähem palka, valitsus hüvitab tööandjale aga sellise inimese palgal hoidmise sotsiaalmaksukulu.
Saksamaa valitsusametnikud on väga uhked selle üle, et nii on õnnestunud tööpuuduse kasvu riigis ohjeldada.
Peale selle Saksamaal on olemas ettevõtete laenude garanteerimise ja ka laenude andmise programm, mille maht on 115 miljardit eurot. Tegelikult on sealt raha jagatud umbes 11 miljardi euro jagu. Aga valitsus usub, et riiklike laenude ja garantiidega on suudetud alles hoida üle miljoni töökoha.
Kõige tähtsam on valitusametnikele aga hoida rahva usaldust. See on hästi õnnestunud, sest nagu öeldud, tarbimine isegi kasvas Saksamaal mullu pisut, kuigi kriis räsis kõiki tööstusharusid.
Ees ootavad keerulised ajad, mil tuleb taas hakata kulutusi kärpima.Midagi tuleb teha ja see on valus. Aga mida teha ja kui valus see kõik kokku ikkagi olema saab?
Ning lõpetuseks: kui Saksamaa ja ka teised Euroopa riigid võtavad tõsiselt kohustust hoida eelarve lähiaastail tasakaalus, siis jääb majanduskasv kiduma veel vähemalt kümneks aastaks.
Võib-olla aga veelgi pikemaks ajaks. Seda põhjusel, et Euroopa suurim majandus Saksamaa on eksportiv riik. Teised Euroopa maad on aga üliolulised Saksa toodangu tarbijad. Pole eksporti, pole ka majanduskasvu. Kui ühel päeval Saksa kaupu enam välismaal ei osteta, siis pole neid ka kellelegi toota.
Selleks ja järgmiseks aastaks ootavad Saksa valitsuse analüütikud vähem kui kaheportsendilist majanduskasvu. Kaks protsenti on aga see piir, mille ületamisel võiks tööpuudus taas vähenema hakata.

Rääkides Eesti majanduse tulevikust,ei ole kahjuks midagi lohutavad nimetada.Pole eriti midagi kuulda ka Eesti valitsuse kriisiabi meetmetest, majanduse turgutamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Minu arvates Eesti valitsus peab tegema kõik, et veel tänavu saavutada 4-5 protsendiline majanduskasv.Vastasel juhul jääb meie riik järjest vaesemaks ning inimesed hakkavad siit põgenema.


http://www.esten.ee/

Eesti majandus 2009.a. oli maailma ulatuses tagant viiendal kohal

21.03.2010.a. Postimehes Sampo Soome elukindlustusettevõtte Mandatum Life asepresidendi Janne Saarikko arvates investorite usaldus Eesti vastu majanduskriisi ajal ei kadunud mitte hetkekski.
Saarikko ütles, et Eesti kui terviku toimetulek majanduskriisiga on olnud väga hea.
Investorite seisukohast on Saarikko sõnul paljud asjad Eestis erakordselt hästi.
Selline jutt paneb imestama.Sest kui Eesti majandus 2009.a. oli maailma ulatuses tagant viiendal kohal - kohti kokku oli 215,siis Eesti valitsuse kiitmiseks küll ei ole mingit põhjust.
Seda enam ,et Eesti Konjunktuuri instituudi andmetel Eesti majandusolukord detsembris 2009.a. oli halb.Eesti majandusarengu seis 2009.a. neljandas kvartalis oli negatiivne –SKP reaalkasv oli miinus kaheksa protsenti.
Investeeringute olukord ja eratarbimine Eestis oli samuti väga halb.
Muidugi viimastel kuudel majanduses on üha uusi märke sellest,et majandus on kuigipalju kohanenud kokkutõmbunud välis – ja sisenõudlusega ja viinud läbi mõningad korrektiivid.Kuid kõigest sellest ei piisa.Eriti halb on Eestis üha kasvav tööpuudus.18.03.2010.a. registreeritud töötuid kokku oli 95119,mis teeb kogu tööjõust 14.6%.Viimase nädalaga töötute hulka lisandus 2174 inimest.
Majandusarengu piduriteks jäävad ka eelseisval perioodil nõudluse vähesus ja kõrge tööpuudus.



http://www.esten.ee/

Balti riigid kuuluvad Eli vaesemate hulka.

Balti riigid kuuluvad Eli vaesemate hulka.Eurostaati andmetel oli Läti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 2007.aastal 55.7% Eli keskmisest.Leedu sama näitaja oli 59.3% ja Eesti 68.8%.Nende näitajate poolest kuuluvad Balti riigid aga Euroopa Liidu vaesemate piirkondade hulka,kus SKT inimese kohta jääb alla 75 protsenti keskmisest.
Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest.
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Suhtelises vaesuses elas 2007. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4340 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis 2006. aastaga võrreldes 860 krooni.

Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus vähenes 0,5 protsendipunkti. Vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulek erines viis korda. Euroopas oli Eestist ebavõrdsem sissetulekujaotus Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas ning Eestiga sarnane ebavõrdsuse tase Itaalias, Hispaanias ja Saksamaal.
Sissetulekud suurenesid 2007. aastal kogu elanikkonnal. Enim suurenes sissetulek väiksema ja keskmise sissetulekuga elanikkonna kvintiilides — esimeses, teises ja kolmandas — ligi veerandi võrra. Viiendas kvintiilis, kuhu kuulub rikkaim elanikkond, suurenes sissetulek 13%. Sissetulekute jaotus ühiskonnas püsis aga sarnane eelnenud aastatele ehk sõltumata hõiveseisundist, vanusest ja soost, ei toimunud märkimisväärset liikumist ühest kvintiilist teise. Eestis on rikkaimateks leibkondadeks lasteta leibkonnad, kus kõik tööealised liikmed töötavad (sellistes leibkondades on suhtelist vaesust 4%) ja vaeseimateks lastega leibkonnad, kus keegi ei käi tööl. Viimases suurenes vaesus aastaga veel kolm protsendipunkti ja tõusis 87%-ni.

Sissetulekuerinevuste vähenemise tõttu vähenes ebavõrdsus veidi eestlaste ja mitte-eestlaste ning linlaste ja maainimeste vahel. Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.

Põhja-Eestis oli rikkamate inimeste kontsentratsioon elanike seas kõrgeim — 55% elanikest kuulusid neljandasse või viiendasse kvintiili. Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) oli enamik inimesi vaesed — ligi 60% elanikest kuulus esimesse või teise sissetulekukvintiili. Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Linnades oli vaeste ja rikaste proportsioon võrdsem, maal olid vaesemad inimesed enamuses. Elukoha järgi elanikkonna sisstulekutes 2006. aastaga võrreldes suuri muutusi ei toimunud.

Kuigi suhteline vaesus vaatamata majanduskasvule ei vähenenud, tõusis 2008. aastal elanike subjektiivne hinnang oma tervisele, elamistingimustele ning arstiabi kättesaadavusele. Positiivsete hinnangute osatähtsuse paariprotsendine tõus ei sõltunud elanike sissetulekurühmast, elukohast ega hõivestaatusest.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohtud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest Eesti riigi juhid oma kõnedes kahjuks ei räägi.




http://www.esten.ee/

Eelarvedefitsiit ,Eesti Panga hinnangul ,eelmisel aastal jäi kindlalt alla 3% SKPst

Õigustatult kerkib küsimus: kas 2011. aastal hakkab Euroopa majandus taastuma? Mis juhtub, kui see ei taastu? Euroopa majandusseisaku jätkumine tähendab muude riskide seas ka ohtu Eesti majanduse välistasakaalule. Eelmise aasta viimaste kuude maksulaekumised olid prognoositust mõnevõrra suuremad ja seetõttu jäi eelarvedefitsiit Eesti Panga hinnangul eelmisel aastal kindlalt alla 3% SKPst. Valitsuse lähiaastate põhiülesanne on viia eelarve ülejääki ja taastada reservid Jooksevkonto puudujääk on küll tavainimesele raskesti hoomatav, kuid majandusanalüütikuid paneb selle suurus endiselt muretsema. Lihtsustatult tähendab jooksevkonto defitsiit seda, et Eesti majanduses tervikuna kulutatakse raha märksa rohkem kui teenitakse. Majanduses osalejad teevad oma kulutusi (olgu selleks siis investeeringud või tarbimine) välisraha kasutades.
Praeguse jooksevkonto defitsiidi üheks oluliseks põhjuseks võib pidada just maailmamajanduse (s.h Euroopa Liidu) oodatust aeglasemat arengut. Ühelt poolt ei ole Eesti toodete väljavedu kasvanud oodatud tempos ning seetõttu tulud sellest ei ole piisavalt kiiresti kasvanud. Teiselt poolt tähendab Euroopa aeglane majanduskasv seda, et intressimäärad Euroopas, mis määravad raha hinda ka Eestis, on ääretult madalad. Madalad intressid ei soodusta kuidagi säästmist, vaid ahvatlevad raha juurde laenama, et saaks rohkem kulutada. Samuti oli suurema majanduskasvu ootus ilmselt sisse arvestatud juba tehtud investeerimisplaanidesse, mille tasuvuse aeg nüüd pikeneb. Kõik need tegurid on põhjustanud meie välistasakaalu halvenemist. Seega võib arvata, et kui Euroopa Liidu majanduskasv 2010. aastal ei taastu, ei pruugi ka välistasakaal paraneda.
Tegelikult nõustuvad enam-vähem kõik, et jooksevkonto defitsiit on Eesti-sugusele riigile täiesti normaalne nähtus. Küsimus on aga selles, et Eesti majandusse investeeritud raha tahetakse tulevikus ka tagasi saada. Paratamatult kerkib küsimus, kui suurt võlga Eesti majandus (erasektor) võib endale lubada, et me lõpuks raha tagasi makstes endal hinge kinni ei tõmbaks.
Jooksevkonto defitsiidi korral on äärmiselt oluline vältida usalduse kaotust Eesti majanduse suhtes (tänu millele toovad investorid raha Eestisse ja intressimäärad on nii madalad). Usaldust saab mõneti võrrelda naeriga, mis kasvas nii ilmatu suureks, et taat ja eit koos lapselapse ja koduloomadega ei jõudnud seda enne välja tõmmata, kui väike hiireke neile appi tuli. Selleks, et usaldus kaoks, on samuti tarvis mitmete asjaolude koosmõju ning lõpuks võib esmapilgul tühisena tunduv hiireke saada selleks otsustavaks tõmbejõuks.
Pea võimatu on prognoosida seda jõudu, mis usalduse väljakangutamiseks vaja läheb. Iial ei või teada, millal haarab naerist see hiireke, kes selle ka üles juurib. Seetõttu on riigil mõistlik ajada poliitikat, kus tehakse kõik selleks, et usalduse naeris oleks võimalikult sügaval maa sees kinni. Riik saab seda teha eeskätt konservatiivse eelarve- ning rahapoliitika abil. Stabiilse majandusarengu säilimiseks on oluline nii reservide olemasolu kui ka valmisolek õigeaegselt reageerida muutuvatele välistingimustele, sest Euroopa majandusseisak võib veelgi venida.


http://www.esten.ee/

Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise

Kuna presidendi valimistel ilmselt saab Riigikogus otsustavaks suuremate erakondade toetus ,siis Toomas Hendrik Ilves kiitus neid Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes ning väga leebelt rääkis poliitikute vastutusest.Presidendi kõnest ei selgunud mida euro nimel on ohverdanud poliitikud ise ja miks nad ei ole kärpinud oma palka?-nagu seda oli sunnitud tegema rahvas.Kõnest ei olnud võimalik välja lugeda kuidas riik töötusega hakkama saab. Kõik see näitab,et meie valitsus on ajale maha jäänud ja ei tegele suurte probleemidega,mis on riigi ees majanduslanguse ajal on kerkinud.

Seda kinnitavad ka arvud.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.

Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.Mida sellepeale ütleb meie euromeelne valitsus?
Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otse­investeeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.

Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.

Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.

Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.

Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati, kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.

Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.

EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest siiski vähe.

Eesti Päevalehe analüüs kinnitab,et Eesti valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga.Suurtes raskustes elab enda hinnangul 158 000, mõningates 375 000 inimest. Mida on Eesti valitsus teinud, et ennetada majanduskriisiga kaasneda võivat pikaaegsete töötute arvu kasvu? Kuidas on mõjunud kõige vaesemale töötajaskonnale raskel ajal tehtud muudatused ja kärped? Millised on vaesuskriisi ohud? Kuhu jäävad lahendused?
Kõigist sellest president oma pidupäevakõnes kahjuks ei rääkinud.


http://www.esten.ee/

Tundub,et majanduse käekäigus saabus pöördepunkt

Sügisel 2007.a. TNS EMORi poolt koostatud avaliku arvamuse kohaselt 79% Eesti kodanikke alates sügisest 2006.a.avaldasid rahulolu oma eluga.
Detsembris 2009.a.Eurobaromeeter avaldas oma järjekordsed uuringud.Kus tõdeti,et alates 2008.a. on olulisi nihkeid Euroopa avaliku arvamuses,et majanduskriis on peamine mootor,mis mõjutas eurooplaste arusaamu ja arvamusi.Tundub et sügisel 2009.a. saabus majanduskriisi tipp,mis tekitas pöördepunkti majanduse käekäigus.
Praegu on tekkinud olukord,kus kus paljudel on tunne,et halb olukord majanduses hakkas taanduma.Kriisi uuringud on näidanud,et majanduskriis suurendas lõhe elatustaseme vahel Põhja – ja Lääne – Euroopa riikides ning Lõuna – ja Ida – Euroopas.Eelkõige töötud on kõige tugevamalt tabatud kriisist.
Peab ütlema,et majanduskriisil oli sügav mõju inimestele.
Praegu on alanud majanduse taastamise protsess.See võtab väga palju aega,enne kui elu Euroopa Liidus,seal hulgas Eestis on taastunud ennekriisiaegsele tasemele.
Eestis,Hispaanias,Lätis,Leedus ja Slovakiaas tegelik töötuse määr on palju suurem kui Euroopa Liidu keskmine.Suure mure tekitab tööpuuduse tõus alates kevadest 2009.a.,millal registreeriti tööpuuduse tõus Leedus ja Bulgaarias.
Majanduslik olukord on endiselt halb Hispaanias,Eestis,Sloveeniaas,Ungaris,Iirimaal ja Lätis.
Nüüd kui G20 ja IMF on andnud vajalikku tõuke majanduskasvule,riikide valitsused ja Euroopa Liit on kutsutud tõhustama võitlust tööpuudusega.


http://www.esten.ee/

Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt

Järgnevatel aastatel ootab Euroopa Komisjon majanduse järkjärgulist elavnemist: 2010. aastal SKP kasvu 0,75 protsendi ja 2011. aastal 1,25 protsendi võrra. Eesti majanduses prognoosib komisjon SKP langust 2010. aastal 0,1 protsenti ning 2011. aastaks SKP kasvu 4,2 protsendi võrra. Tuleva aasta hea majanduskasvu üks olulisemaid tingimusi on Euroopa Liidu majanduskasvu taastumine. Enamik analüütikuid arvab, et Euroopa Liidu majandus hakkab eeloleval aastal taas elavnema ning aasta lõpuks saavutab ca kaheprotsendilise kasvu. See tähendab, et Eesti majandus hakkab samuti kosuma paremate ekspordivõimaluste tõttu. Tänu valitsuste, keskpankade ja Euroopa Liidu ambitsioonikatele meetmetele on ELi majandus langusest väljumas. Siiski ootab palju tööd veel ees. Et majanduskasvu tempot hoida, on oluline kõik kavandatud meetmed täies ulatuses rakendada ning ümberkorraldused pangandussektoris lõpule viia. Et aga lühiajalise väljavaate paranemine on tingitud osaliselt ajutistest teguritest, mille mõju järgmisel aastal väheneb, siis oodatakse majanduskasvu mõningast pidurdumist ja seejärel taas hoogustumist 2010. aasta teisel poolel. Prognoosiperioodi jooksul on oodata Euroopa Liidu ekspordikasvu stabiliseerumist, samuti takistavad mitmed asjaolud sisenõudluse kasvu. Enne 2011. aastat ei ole oodata paranemist investeeringute osas ning jätkub finantskriisi negatiivne mõju. Endiselt raske on olukord tööjõuturul. Järgmistes kvartalites ennustatakse koondamiste suurenemist ning tööhõive vähenemist 2009. aastal 2,25 ja 2010. aastal lisaks 1,25 protsenti. Olukorra paranemist loodetakse 2010. aasta lõpus ja 2011.aastal, kui majanduskasv hoogustub. 2011. aasta töötuse määraks Euroopa Liidus prognoosib komisjon 10,25 protsenti. Töötuse määraks Eestis prognoositakse sel aastal 13,6, järgmisel 15,2 ja 2011.aastal 14,2 protsenti.
ELi ja euroala inflatsioon suureneb mõnevõrra praeguse väga madala tasemega võrreldes, kuid jääb kogu prognoosiperioodi vältel madalaks. Keskmine THHI-inflatsioon peaks 2010. aastal jääma veidi üle 1 protsendi ning 2011. aastal ligikaudu 1,25 protsendi piiresse. Inflatsiooniks Eestis prognoositakse sel aastal 0,2, järgmisel 0,5 ja 2011.aastal 2 protsenti. Eesti on väga väike ja väga avatud majandus, mistõttu peamine pikaajaline kasvumootor saab olla eksport. Kui valitsuse parim argument eurole üleminekuks on riigipoolne lubadus, siis on see küll avalik tunnistamine, et krooni loovutamiseks ei leita mõistlikke majanduslikke põhjendusi. Kui me soovime, et meie elatustase kasvaks kiiremini kui mujal Euroopas, peame loobuma nii plaanist võtta kasutusele euro kui ka valuutakomitee kohmakast süsteemist ning laskma Eesti krooni vabalt ujuma.
Sõltumata sellest, kas võtame üle euro või säilitame krooni praeguse kursiga, on Eesti krooni nominaalne ja reaalne vahetuskurss teiste maailmavaluutade suhtes ülehinnatud.
Iseseisva rahapoliitika mõte on kohandada rahapakkumise tingimusi ja valuutakurssi vastavalt kohaliku majanduse seisukorrale. Loobudes kroonist loobume ka majanduse juhtimisest enda huvidest lähtuvalt, sest otsused langetatakse Frankfurdis Euroopa Keskpanga poolt. Seal aga ei hoolita isegi majanduse olukorrast poliitika kujundamisel, mis siis veel meist rääkida. Juba praegu ei suuda Eesti Pank valuutakomitee süsteemi kehtimise tõttu toime tulla ülekuumenemise märkidega Eesti majanduses, piirdudes vaid sõnaliste hoiatustega.
Säilitades krooni seotuna euroga jääb meile küll iseseisev rahanduspoliitika, aga see ei lahenda meie ühte tõsisemat majandusprobleemi - ülehinnatud kroonist tulenevat kahju Eesti majandusele, sealhulgas maailma suurimat jooksevkonto defitsiiti.
Jooksevkonto suur defitsiit on üks peamisi indikaatoreid valuutakursi ülehinnatuse kohta. Kuigi Eesti Panga arvutatav krooni reaalkurss pole viimasel ajal palju tõusnud, tuleb arvestada, et see baseerub tarbijahinnaindeksitele. Tegelik elukalliduse tõus, mida oleks mõistlikum reaalkursi arvutamisel kasutada, ületab tarbijahinnaindeksi kasvu tunduvalt. Selles veendumiseks piisab pilgu heitmisest eluasemeturu hindade dünaamikale või palgakasvu tempole. Palgatõus kergitab kodumaiste teenuste hindu, kui produktiivsus ei kasva piisavalt.
Kui praegu on probleem liiga kõrges valuutahinnas ja vajadus krooni hinda alandada, siis tulevikus võib tekkida vajadus korrigeerida oma suhtelist hinnataset ülespoole. Kui Eesti majandusel läheb tulevikus hästi ja produktiivsuse kasv ületab tunduvalt naabrite oma, peaks Eesti suhteline hinnatase tõusma ehk reaalkurss kallinema. See saab toimuda naabritest kiirema inflatsiooni ja palgatõusuga või raha nominaalkursi kallinemise ehk revalveerimise teel.
Liitudes euroga või säilitades fikseeritud krooni/euro kurss, pole rahakursi muutmine aga võimalik. Järele jääb ainult kiirema palgatõusu ja inflatsiooni võimalus. Liitudes euroga pole aga ka see võimalik, sest see tähendaks kasvu- ja stabiilsuspakti nõuete rikkumist, mille eest on ELis ette nähtud trahvid.
Tuleb välja, et valitsuse peamine lubadus – elu läheb paremaks – pole euro kasutuselevõtu puhul võimalik. Ja kui elatustase tõusebki, läheme me vastuollu eurolepetega. Päris kaval. Kroonist ja iseseisvast majanduspoliitikast loobumine ning liitumine euroga pärsib Eesti elanike heaolu paranemist!


http://www.esten.ee/

Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas

Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud.
Kokku tehti Tallinnas eelmisel aastal 4767 korteriomandi tehingut. Neist suurima tehingute arvuga olid Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kesklinn ja Lasnamäe olid ka need linnaosad, kus tehingute arv kasvas kõige rohkem. Kõikides linnaosades, va Haabersti ja Pirita, tehti rohkem tehinguid just aasta viimases kvartalis.
Kõikide linnaosade, va Nõmme ja Pirita, kõige madalam hinnatase oli III kvartalis 2009.a. Nõmme linnaosa korterite madalaim periood oli I kvartalis, Pirita linnaosas IV kvartal. Samas tuleb nendesse andmetesse suhtuda ettevaatlikkusega, kuna mõlemas linnaosas on kõige vähem tehinguid, mistõttu üksik tehing mõjutab oluliselt keskmist hinda. Ametlikus statistikas jääb silma ka Haabersti linnaosa keskmise hinna väga suur kasv IV kvartalis.
Oktoobri kuus tehti Haaberstis 47 korteri tehingut, millest 14 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 12 tehingut. Näiteks Mustamäe linnaosas tehti 86 tehingut, millest 20 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² tehinguid oli 20. Lasnamäel tehti oktoobris kokku 103 tehingut, millest uutes kortermajades ainult 7. Alla 10 000 kr/m² tehinguid toimus 58 tehingut.
Novembris oli Haaberstis 45 korteri tehingut, millest 22 uutes majades. Alla 10 000 kr/m² oli 7 tehingut. Lasnamäe 107-st tehingust oli 44 alla 10 000 kr/m². Mustamäel kokku 60 tehingut, millest 8 oli uutes majades. Alla 10 000 kr/m² piiri oli 12 tehingut.
Detsembris tehti Haaberstis umbes 47 järelturu korteri tehingut, sellest 18 uutes kortermajades. Võib näha, et Haabersti korterite hinnad ongi tõusnud, lisandunud on kõrgete ruutmeetri hindadega tehinguid. Odavad korterid on otsa lõppenud, alla 10 000 kr/m² on vaid 2 tehingut 47-st. Näiteks Mustamäe linnaosas on 83-st tehingust 15 tehingut alla 10 000 kr/m² ning Lasnamäel 107-tehingust koguni 48 tehingut on alla 10 000 kr/m².
Üldine nõudlus korterite vastu on stabiilselt olemas, kuid vähenenud pakkumiste hulgast ei leidu tihtipeale sobivaid kortereid, mistõttu tekivad kohati hindade ülepakkumised. Seejuures on eelistatud heas seisukorras korterid, mille hinnatase vastab turutasemele või jääb sellest veidi alla – sellisel juhul tekib ka huvi.
Halvemas seisukorras või ka halvemas asukohas korterite vastu on nõudlus väike. Samas on ka siin väike „päikesekiir“. Turul on pead hakanud tõstma kokkuostjad, kes soetavad just madalama hinnaga objekte, mida vajadusel veidi uuendatakse ning antakse kasvõi üürile. Turuolukorra paranedes müüakse taas maha.
Tallinna korteriturul 2009 IV kv alanud trend ning keskmised hinnad 2010 I pa tõusevad. Kuna Tallinna korterihinnad on väga kiirelt ja palju langenud, siis poleks midagi imestada kui positivsete uudiste najal toimub ülespoole korrektsioon ja korterite reaalsed tehinguhinnad tõusevad 2010 I pa üle 5%. See ei tähenda siiski kinnisvaraturu hinnaralli uut algust vaid on ajutine nähtus. Pikemas perspektiivis saab olema hindadele stabiilsust.
Samuti jätkavad stabiilset kasvu tehinguhinnad. Arvestades seda, et Tallinna korteritehingute hulk on endiselt allpool 2004 alguse taset, siis võib eeldada 2010.a. tehingumahtude kasvu ca 25 %, millest suurem osa toimub siiski II pa.
Kindlasti kasvab sundmüükide osakaal, sest majanduslikesse raskustesse jäänuid on palju ning nende arv 2010 I pa suureneb. Samas ei oma sundmüügid olulist mõju kinnisvaraturu trendidele.
Korterite müükide kõrval aktiviseerub üüriturg, sest omandamisega kaasnevad kulud ja riskid panevad nii mõnegi üürimist eelistama.
Mõnevõrra elavnenud kinnisvarturg on esimesed kinnisvaraarendajad juba aktiviseerinud. Samas ei saa öelda, et head ajad oleks tagasi. Endiselt kummitab valdavat enamust kinnisvaraarenduseks sobivaid objekte liigkõrge soetusmaksumus koos vara koormava laenuga. Need kaks tegurit välistavad lähiajal arenduse kasumliku realiseerimise.
Investorid on pooleliolevate arenduste suhtes muutunud väga valivateks ja ootavad edasist turu selginemist. Arendusideid realiseerivad arendajad peaksid praegu eelkõige silmas pidama kuldreeglit – kõige olulisem on asukoht. Kui buumi ajal müüs kõik, siis tänane ostja vaatab rohkem asukohta, infrastruktuuri ning kvaliteeti.
Arendajal tasub kindlasti arvesse võtta, et uute korterite jääk on kiires langustrendis ning seetõttu oleks otstarbekas investeerida detailplaneeringuga elamumaadesse hea infrastruktuuriga asukohas, perspektiiviga alustada paari aasta jooksul kortermaja ehitustegevusega
Peab arvestama,et kui uute korterite ruutmeetri müügihind on alla 14 500 krooni, ei tasu tänaste ehitusmaksumuste juures arendustegevus ennast ära isegi siis kui maa oleks tasuta.
Veidi parem on olukord Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, kus hinnatase ei langenudki alla 14 500 krooni ruutmeetrist. Nimetatud piirkonnad on tõenäoliselt ka kõige esimesed, kus näeme uusi arendusi. Samas ka kesklinna piirkonnas kehtib eeltoodud loogika ainult elamuarenduse kohta, näiteks kommertspindade osas on ülepakkumine lisaks äärelinnale ka kesklinnas.
Parim investeering ja arenduspotensiaal on kesklinn ja selle vahetu ümbrus.



http://www.esten.ee/

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

Eelmise aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi
2009. aastal sooritati 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.
IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%.
Aasta kokkuvõttes vähenes tehingute arv 2008. aastaga võrreldes 23% ja tehingute koguväärtus 47%. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2009. aastal 682 200 krooni, mis on 31% väiksem kui 2008. aastal keskmiselt. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus on märkimisväärselt ehk ligi poole vähenenud Kirde-Eestis (46%). Lääne-Eestis vähenes ostu-müügitehingu keskmine väärtus 39%, Põhja-ja Lõuna Eestis kummaski ligi kolmandiku. Kesk-Eestis näitaja oluliselt ei muutunud. Kõige enam vähenes korterite ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus (vastavalt 31% ja 55%).
IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes tehingute väärtus 33% ja vähenes 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 18%. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse kahekordistumine.
Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli IV kvartalis 633 400 krooni, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 2% suurem ja 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 27% väiksem.
Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingute trend,
I kvartal 2000 – IV kvartal 2009 oli järgmine:
Esimeses kvartalis 2000.a.tehingute arv oli 9000.
2005.a. neljandas kvartalis saabus tehingute maksimum,kui nende arv küündis kuni 16500ni,Ning sellises seisukorras süsteem püsis kuni 2006.a. esimese kvartalini.
Seejärel algas järsk langus kuni esimese kvartalini 2009.a.,kui tehingute arv küündis kuni 6500ni.

Alates teisest kvartalist 2009.a.hakkas järsk tõus,mille käigus 2009.a. neljandas kvartalis saavutati tase 7200 tehingut,mis oli maksimumist 56 % võrra all.
Tallinna korteriturg näitas eelmise aasta lõpus aktiivsuse märke, mille tulemusel võib tagantjärgi öelda, et põhi on vähemalt korteriturul läbitud, vahendas Domus Kinnisvara turuülevaade.
Kuigi korteriomandite tehingute arv oli stabiilselt vahemikus 400 – 500 tehingut (aasta kokkuvõttes siiski tõusvas trendis), siis tehinguhinnad kasvasid 3 kuud järjest. Positiivne näitaja on ka pakkumishindade muutumine. Kui 2009. aasta esimeses pooles langetasid müüjad hindasid ca 15%, siis aasta teises pooles ainult 3%. See viitab selgelt turu aktiivsuse kasvule – omanikel on ootus saada oma elamispind müüdud hindasid langetamata.

City24 statistikakeskkonna Spot andmetel oli aasta lõpus Tallinnas pakkumisel ca 7300 korterit. See on umbes 20% vähem kui aasta alguses. Pakkumiste vähenemine oli peamiselt tingitud omanike soovist kortereid mitte müüa madala hinnaga. Võrreldes keskmisi tehinguhindasid ning keskmisi pakkumishindasid, siis vahe oli kogu aasta jooksul stabiilselt ca 30%. See ei tähenda siiski, et pakkumises olevatest hindadest oleks 30% hinda alla kaubeldud, vaid seda, et tehinguid tehakse keskmisest madalama pakkumishinnaga korteritega. Keskmise või sellest kõrgema pakkumishinnaga korterid ei pälvi jätkuvalt ostuhuviliste tähelepanu


http://www.esten.ee/