Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/

Tõsine kriitika majandusministeeriumi aadressil.

Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.
Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.
Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.
Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.
Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.
Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.
Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.
Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.
Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.
Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.
Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.
Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.
Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.
Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.
Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.
Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.
Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).
Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.
Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.
«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.
Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.
Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»
Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.
Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.
Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.
Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.
Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.
Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.
Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.
Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.
Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!
Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.
Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.
Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.



kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Eestis on vaja ka pankade soodsam laenuraha.

Juulis 2010 maailm aktsiad taastusid järsult , kuna Õigus Pankade stressitestid EI
toonud negatiivseid üllatusi , USA ETTEVÕTETE kvartalikasumid olid korralikud Ning
kasumiootusi EI Teised . Arenevate turgude finantssektor näitas juulis parimaid
tulemusi , kuna riigivõla väljavaated paranesid . MSCI EM Financials indeks tõusis
juulis 4,0%, samas tsitaatides näiteks Trigoni Fond tõusis 1,5% - Seda peamiselt fookuse tõttu väikese JA
keskmise suurusega pankadele , MIS tavaliselt näitavad tulemusi viitega .
Türgi, Pangad on taaskord suhteliselt paremat tootlust näidanud , kuna 2010.a 2 .
Kvartali tulemused olid oodatust PAREMAD , kuid samas usume , et fundamentaalse
tõusupotentsiaali lagi asub praeguste hinnatasemete Juures ( Garanti JA HalkBank
kauplevad jooksval P / B kordajal 2,3 JA 2,5) . Türgi, Pangad on kasu lõiganud
tarbijahinnaindeksi järgijatest ( väärtpaberid , Mille intressitulu kohta Seotud teatud
fikseeritud määraga + 2 Kuu tagune inflatsioon ) , tanu tõusvale inflatsioonitrendile
2009.a 2 . pooles JA 2010.a 1 . pooles . Praeguseks on Jubas tõenäoline , et 2010.a 3 .
Kvartali intressitulu mõjutab inflatsioonitrendi langemine . Seetõttu võime 3 .
kvartalis NAHA järsku kasumilangust , MIS võib Change turusentimenti .

Mõned fondid suurendasid LÄBI Banco PanAmericano OMA osalust Brasiilia väikese
suurusega pankades . Brasiilia pankad peaksid kasu lõikama paranevast ärikeskkonnast Ning tugevast makrokeskkonnast 2010-2011 . aastal . PanAmericano kohta tarbijapank , MIS pakub krediitkaarte , autolaene Ning isiklikke laene LÄBI müügivõrgu , Milles on 182 müügipunkti ule kogu Riigi . Hiljuti ostis Caixa economica ( Riiklik Hoiupank ) 36,6% PanAmericano'st , MIS piigid 2200 harukontori näol andma pangale täiendava müügivõrgu . PanAmericano kaupleb 1,5 x P / B ( hiliseim ) ja 16% ROE ( 2010.a oodatav ).

Teraviljahinnad tõusid Kuu jooksul märkimisväärselt , kuna Venemaal JA Ukrainas
kahjustas saaki kuum JA Kuiv ilm , samas tsitaatides Kanadas olid probleemiks tugevad
vihmasajud . Nisu hinnad näitasid kõige teravamat kasvu ( 42 % juulis ), sest
Venemaa nisusaak võib eelmise aastaga võrreldes langeda hinnanguliselt 19%. Maisi
JA sojaubade hinnad tõusid vastavalt 9% JA 11%. Seepärast mitmed fondid kohta hoidnud VÄGA madalat osalust ettevõtetes , mida toorainete hinnad otseselt mõjutavad , ning ettenägelikud Ettevõtted eeldasid , et nende portfelli Ettevõtted jäävad madalatest toorainehindadest suures osas puutumata . Hiljutine hinnaralli on põhjustanud Palju spekulatsioone teemal , Kas Maailm võib silmitsi seista järjekordse toidukriisiga - sarnase voi hullemaga tsitaatides 2007- 2008.a Kriis . Kuigi võib uskuda , et toorainete hinnainflatsioon levib tõenäoliselt teistesse põllumajanduse allsektoritesse kohta praegused maailm reservid piisavad isegi siis , tsitaatides Kanada JA SRU saak tuleb hetkeootustest kehvem .

Köögiviljade Turg kohta Aasia turgudel VÄGA killustatud - väikeettevõtete turuosa kohta hinnanguliselt 99%. Olles ÜKS juhtivatest
köögiviljatootjatest , lõikab Hiina Minzhong kasu kasvavast nõudlusest kõrge
kvaliteediga köögiviljade järele Ning võimalustest konsolideerimise teel turuosa
suurendada . Viimase Kolm AASTA jooksul on ettevõte OMA käibe JA puhaskasumi
peaaegu kolmekordistanud , hoides samas netomarginaali stabiilselt ule 25%.
Üldiselt tuleks Hiina esmaste tootjaid eelistada , tsitaatides Neil on OMA allsektoris ( näiteks
apelsinide REŽ , bambuse REŽ , värskete köögiviljade REŽ , JNE ) juhtiv positsioon
Ning paigas piisav infrastruktuur , logistika JA turustusvõrk , et Saada osa väärtusahela
tipust . Vajad Ettevõtted kohta jätkanud kiiret kasvu , hoides samas marginaalid kõrgetel
tasemetel . Enamik nendest ettevõtetest ei ole oma kasvu toetamiseks kasutanud hernes
üldse laene Ning seega on nende bilansid VÄGA konservatiivsed .

Eestil on jätkuvalt VÄGA Suur tööpuudus.On TÄIESTI Selge , et Eestis ainult Eksport JA Tööstus , MIS mõlemad on praegu tõusuteel , tööpuudust talutava piirini EI vii.On vaja et ergutada siseturgu , meie Enda tarbimise JA ostlemise dee Pankade soodsam laenuraha , et tööpuudus langeks alla kuue protsendi .

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused.

Torkab silma, et, et suure sissetuleku ja kindla töökoha väärtustamise seosed soovitava tööaja
pikkusega on väga sarnased. Ka nende väärtushinnangute omavahelised korrelatsiooniseosed
on kõrged. Lähemal vaatlusel võib siiski täheldada, et kindla töö olemasolu peetakse
sissetulekutest märksa olulisemaks. Ka siin on töö olemasolu kõige kõrgemalt väärtustanud
kreeklased, kuid vähem jõukad Ida- ja Kesk-Euroopa maad ei jää neist palju maha. Töö
olemasolu ja soovitava pikkuse vaheliste seoste puhul ei kujunenud välja taolisi väga selgesti
eritatavaid riikide gruppe nagu ilmnesid sissetulekute ja soovitud tööaja pikkuse vahel.
Eestlased paiknevad lähestikku teiste tšehhide ja sloveenidega, kuid lähinaabrid soomlased ja
rootslased ei ole ka kuigi kaugel. Veidi suurem on vahe taanlaste ja hollandlastega.
Kahe joonise põhjal ilmnenud tendentside alusel võib öelda, et vaesemate maade elanikud
eelistavad töötada rohkem ja väärtustavad kindlat töökohta ning töö eest saadavat palka
kõrgemalt kui jõukamate ühiskondade liikmed kuna väiksema sissetulekuga Ida-Euroopa
maade elanikud hindasid jõukamate ühiskondade elanikest olulisemaks nii töö eest saadavat
head palka kui ka töö olemasolust tulenevat kindlustunnet. See on ka kooskõlas Ingleharti
(2006) tõdemusega, kes osundas suurele lõhele postkommunistlike ja Lääne-Euroopa
heaoluühiskondade elanike materiaalsete ja eneseväljenduslike väärtuste rõhuasetuses.
Viimase kümnendi jooksul asetleidnud majandusarengule vaatamata pole materiaalsete
väärtuste tähtsus siirderiikides vähenenud. Ida-Euroopa maad on viimaste aastakümnete
jooksul kiirelt arenenud. Veidi vähem kui kahe aastakümne jooksul on selle piirkonna
elanikud kogenud riigisotsialistliku majanduse stagnatsiooni ja allakäiku, turumajanduslikke
reforme ning kohati ülekuumenemiseni ulatuvat majanduskasvu. Igapäevaelus on paljud
kommunistliku ülemvõimu ajal stabiilsena kulgenud tööteed katkenud, paljudel inimestel on
tulnud mitte ainult ennast muutunud oludes tööalaselt täiendada, vaid ka uuel erialal tööle
asuda. Mitte alati pole sellised karjäärid tõusvas joones kulgenud.
Kõigis vaadeldavates maades ilmnesid hariduslikud erinevused initsiatiivi
kasutamise olulisuses. Kõrgharidusega inimesed väärtustavad ka algatusvõime kasutamist
madalamaltharitutest kõrgemalt
Pole üllatav, et kõrgharidusega inimesed väärtustavad initsiatiivi nõudvat tööd kõigis maades
madalamalt haritutest kõrgemalt. Võib eeldada, et ainuüksi kõrghariduseni jõudmine nõudis
nii harjumust iseseisvalt töötada kui initsiatiivlikkust oma võimete kasutamisel. Suure
tõenäosusega iseloomustavad algatusvõimet nõudvad tööülesanded pigem kõrgharidust
omavate inimeste igapäevast tööd. Samuti on enamus juhtidest kõrgharidusega ja selles
ametis töötamine eeldab nii ettevõtlikkust ja initsiatiivlikkust kui ka oma seisukohtade eest
seismiseks vajalikku stressitaluvust. Madalamates ametites ja lihtsama töö tegijatelt
eeldatakse rohkem etteantud korralduste täitmist ja rutiinsemate tööoperatsioonide
sooritamist. Tõenäoliselt võib suuremas ettevõtlikkuses ja kalduvuses initsiatiivlikkusele näha
kõrgeltharitud inimeste põhimõtteid kõigis maades iseloomustavat suundumust.
Kõigis maades kaldusid naised töö valikul eelistama meestele tööalaste ja
perekondlike kohustuste kombineerimist. Eestlaste soolised erinevused olid ligikaudu
võrreldavad soomlaste omadega.

Tavapäraselt hindavad naised töö- ja perekondlike kohustuste ühitamist meestest kõrgemalt.
Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused. Sarnaselt teiste kultuuridega on ka
euroopa maades mehed traditsiooniliselt pidanud tegutsema väljaspool kodu ning
koduhoidmine on olnud naiste ülesandeks. Samas on Beck (2005) juhtinud tähelepanu naiste
soorolli teisenemisele olukorras kus meeste sooroll on jäänud muutumatuks. Neiud ei tõtta
tänapäevases ühiskonnas hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu
traditsiooniliselt põllumajanduslikus ühiskonnas, vaid püüavad kindlustada oma tulevikku hea
hariduse omandamise ja oma tööalasele karjäärile alusepanekuga. Sellegipoolest on ka peale
naiste tööjõuturule sisenemist tööstuslikult arenenud ühiskondades jäänud
võimupositsioonidele mehed. Samal ajal on naistel õlul palgatöö kõrval jätkuvalt suurem
enamus koduseid töid. Mitte kõik need ei seondu otseselt lastekasvatamisega, kuid erinevate
kodumasinate (näiteks automaatpesumasin) kasutuselevõtmine on võimaldanud ka naistel
rohkem aega koduvälistele tegevustele pühendada.



http://www.esten.ee/

On vähenenud töökaaslastega suhtlemise tähtsus

Turumajandussuhetel baseeruva ühiskonna väljaarenemise ajal on sissetulekute kõrvale
tõusnud kindla töökoha olemasoluga kaasnev rahulik Elu. Veidi on vähenenud meeldiva alaga
tegelemise , OMA Töö resultaatide nägemise JA võimete kasutamise Ning eriti töökaaslastega
Serveril lõppesid ressursid tähtsus . Samuti on suurenenud paindliku tööaja JA ühiskonnale kasulikkus Ning
karjääritegemisevõimaluste JA Kerge Töö olulisus . Kuigi " Põlvkondade elutee " uurimus
esindab vaid 40- aastaste põlvkonda , võib öelda , et selle tulemused EI erine oluliselt Kohtulahendite
Sotsiaaluuringu omadest .
Maade võrdluse aluseks on IgA AASTA kohta Ninja arvutatav
Official riikide diskussioonifoorumitel Keskmine , Mille väärtuseks 100 . Seega näitab ostujõu pariteet IgA
Riigi elanike ostujõudu : tsitaatides ta on ule 100, siis on tegemist Official keskmisest jõukama
maa elanikega , tsitaatides alla 100, siis on tegemist keskmisest vaesema maa elanikega .
Vaadates seoseid soovitava tööaja JA sissetulekute tähtsustamise vahel võib
täheldada , et väiksema ostujõu pariteediga maade elanikud oleks Valmis pühendama
töötamisele rohkem aega JA NAD peavad Töö valikul jõukamate maade elanikest olulisemaks
Suur sissetulekuid . Kõige pikemaid töönädalaid tegevatele poolakatele järgnevad tihedas
grupis Eestlased , tšehhid , ungarlased JA sloveenid . Peale viiepäevase töönädala piirile jäävate
sloveenide kohta nad Valmis töötama ule 40 tunni nädalas Ning Koigi nende maade elanikud
väärtustasid töövalikul palka tähtsaks kriteeriumiks . Uurimuses osalenud Official uute
liikmesriikide JA kõikjal kõrgeid hinnanguid andnud Kreeka keskmised hinnangud ületasid
tähtsat hinnangut tähistava 4 punkti Piiri .
Soomlased , rootslased JA taanlased kaldusid eelistama idaeurooplastest lühemaid töönädalaid .
Nende riikide diskussioonifoorumitel elanikud väärtustasid dee palka töövalikukriteeriumina oluliselt madalamalt Ning
nende ostujõu pariteet ületas märgatavalt 25 liikmesriigi keskmist . Lääne- Õigus riikide diskussioonifoorumitel
Hollandi JA samuti ruumipuudusel jooniselt väljajäänud taasühinenud Saksamaa elanikud
eelistasid Skandinaaviamaadest veelgi lühemat töönädalat Ning väärtustasid palka
töövalikukriteeriumina sarnaselt Põhjamaadega .

Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

Sissetulekuid peeti töö valikul märksa vähemtähtsamateks teguriks.

25 maa elanike hinnangute alusel arvutatud keskmisest kauem töötamiseks Valmis olevate
Ida -ja Lõuna- Õigus maade elanike hoiakutevahelised erinevused olid Marksa suuremad
võrreldes madalamal paiknevate jõukamate ühiskondade suhteliselt homogeensete
hoiakutega .
Kokkuvõtvalt võib täheldada , et kõrge Õigus Keskmine kohta tingitud eelkõige idaeurooplaste ,
sealhulgas dee eestlaste valmidusest pühendada heaoluühiskondade liikmetest rohkem aega
nädalas töötamisele . Ule kaheksatunniste viiepäevase töönädala eelistajate väiksesse Juhatus määrab
jäävad dee Türgi, Ning " Vana Õigus " vaeseim Riik Portugal Mille sisemajanduse koguprodukt
EI jäänud 2004 aastal enam Eestile oluliselt alla .
Kõige olulisemaks kriteeriumiks Töö valikul hinnati enamuses võrdluseks valitud maades
kindlat töökohta . Vaid Rootsis , Taanis JA Hollandis hinnati Seda madalamalt võimalusest OMA
algatusvõimele rakendust Leida . Enamuses maades hinnati teistest teguritest Váhom oluliseks
tööga kaasnevaid väljavaateid edutamiseks . Lisaks enamusi väärtusi teistest maadest
kõrgemalt tähtsustanud kreeklastele hinnati Seda peaaegu samaoluliseks dee poolakate JA
sloveenide poolt . Veidi Váhom tähtsaks kriteeriumiks peeti Seda Ungaris , Tšehhis JA Eestis.
Veelgi Váhom oluliseks kriteeriumiks töövalikul Oli edutamine soomlaste , hoolandlaste JA
rootslaste Ning eriti enamust väärtusi teiste maade elanikest madalamalt hinnanud taanlaste
mered.
VÄGA oluliseks teguriks peeti töövalikul dee selle EEST makstavat palka . Kindla töökoha
tagamise järel Oli näha teiseks kriteeriumiks Kreeka järel mitmetes Ida- Õigus riikides . Prioritee
Poolas , Ungaris , tsitaatides dee Sloveenias Eestis JA Tšehhis Oli selle Teguri Keskmine väärtus ule 4,
valesti osundab , et näha tegemist on tähtsa JA VÄGA tähtsa kriteeriumi vahele mahtuvate
hinnangutega . Sissetulekuid peeti Töö valikul Marksa vähemtähtsamateks teguriteks
Skandinaavia -ja Lääne- Õigus maades : Rootsis , Soomes , Taanis JA Hollandis . Teistest
töövalikukriteeriumitest tähtsamaks peeti initsiatiivi rakendamisvõimalusi Rootsis , Taanis JA
Hollandis . Maadevahelised erinevused initsiatiivi väärtustamises olid oluliselt väiksemad tsitaatides
teiste töövaliku kriteeriumite puhul . Kõiki tööväärtusi teiste maade elanikest kõrgemalt
hinnanud kreeklased väärtustasid initsiatiivi kasutamise võimalusi vahend samuti kõrgelt , kuid
võrreldes teiste teguritega siiski madalalt . Tööalaste JA perekondlike kohustuste
kombineerimist hindasid teistest maadest olulisemaks eelkõige lõunapoolsemad katoliiklikud
JA õigeusklikud ühiskonnad : lisaks Kreekale dee Ungari , Sloveenia , Poola . Soomlastele ,
eestlastele JA taanlastele AGA dee hollandlastele polnud näha enam prioritee oluliseks
töövalikukriteeriumiks . Eestisiseselt hindasid venekeelsed inimesed ankeedi english täita
eelistanud elanikest kõrgemalt palka JA karjäärivõimalusi .
Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

ainelisi väärtusi koondavate hüvedeni

Tööaja ja nädalase tööintensiivsuse vähendamine on maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul üks paremaid viise, millega inimese tööstressi vähendada ja sellega ka eluiga ja tervelt elatud aastate hulka pikendada.

Roe ja Ester (1999) Tilburgi ülikooli tööjõu uurimise instituudist toonitavad, et empiiriliselt
kõige rohkem uuritud väärtuste valdkonnaks on tööga seonduvad teemad, sest kaasaegses
tööstusühiskonnas on tööl võtmeroll ühiskonnaliikme elus mitte ainult sissetulekute esmase
allikana, vaid ka sotsiaalse staatuse, tarbimisharjumuste, tervise ja perekonnaelu kujundajana.
Tööväärtused ei juhi meid mitte ainult erinevates töösituatsioonides, vaid neil on ka tähtis
koht elukutsevalikul ja töörahulolus. Tööväärtuste mõistetakse nii teatud töösituatsioonis
saavutatud väljundile omistatud olulisust, kui ka erinevaid sotsiaalselt ihaldatud töökäitumise
viise. Tööväärtused on olulisteks töössesuhtumise indikaatoriteks.
Töö sotsiaalpsühholoogilisi aspekte käsitlevaid uuringuid on põhjalikult analüüsinud
Mortimer ja Lorence (1995), kes liigitavad empiirilistes uurimustes käsitletud väärtusi
erinevatest motiveerivatest väljunditest ehk hüvedest lähtuvate kahe- või kolmeosaliste
struktuuri kaudu. Kolmese jaotuse puhul võib rääkida esmalt töö sooritamisega kaasnevatest
loomuomastest hüvedest, mida iseloomustavad tööülesannete sooritamisega
kaasnevad eneseaktualisatsiooni võimalused, väljendades avatust muutustele, autonoomsuse
taotlust, initsiatiivi kasutamist, loomingulisust. Teise grupi moodustavad inimestele
orienteeritud, suhetega seonduvad hüved, mis peegeldavad orienteeritust suhetele, soovi
toetada ühiskonda tulenevad kas inimestega töötamisest või teiste aitamisest. Kolmandasse
gruppi kuuluvate individuaalseid sihte ja organisatsiooni eesmärke kombineerivate
turvatunnet ja ainelisi väärtusi koondavate hüvedeni (näiteks kasutada initsiatiivi, huvitav
loominguline töö, kasutada oma võimeid) jõuab töötaja oma tegevuse eest saadavate töö ja
sissetulekute kindlust väljendavate tasude (nt sissetulek, karjäärivõimalused, turvalisus ja
prestiiž) kaudu. Tööväärtused on liigitatud ka kahefaktorilisse mudelisse, mis koosneb
loomuomaseid ehk individuaalseid eesmärke ja organisatsiooni huvisid kombineerivaid
hüvesid ning tööväliseid ehk töö sooritamise eest saadavaid isiklikke eesmärke väljendavaid
hüvesid eristavatest dimensioonidest.
Järgneb.


http://www.esten.ee/

Euro tulek on poliitiline otsus.

Mida lähemale eurotuleku päevale jõuame,seda rohkem kahtlust avaldatakse.Kanal2 Reporter 12.05.2010.a korraldas küsitluse,millest selgus et veidi alla 80% televaatajatest ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.On juba täpselt teada et euroga ei lahene Eesti majanduse käekäigu ja ülisuure tööpuuduse probleemid.Euro tulek on poliitiline otsus ja sellest loodavad kasu ja kiitust saada peaminister A.Ansip ning tema käe all olev reformierakond eelseisvatel parlamendi valimistel.Nad loodavad palju hääli saada,et meid kõiki edasi valitseda.Samas me ei saa öelda,et majanduskriisi ajal Eesti valitsus oli meil hästi tark ja tubli.Meenub nii palju ,et president T.Ilvese heakskiidul valitsejad tegid omale priske palga ning suurendasid ebastabiilsust riigis.Juba aastaiid igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse. Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid.Nii et valija peaks järgmistel valimistel selliseid juhte riigi juhtimisest eemaldama.


http://www.esten.ee/

Rahvas ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.

Mida lähemale eurotuleku päevale jõuame,seda rohkem kahtlust avaldatakse.Kanal2 Reporter 12.05.2010.a korraldas küsitluse,millest selgus et veidi alla 80% televaatajatest ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.On juba täpselt teada et euroga ei lahenda Eesti majanduse käekäigu ja ülisuure tööpuuduse probleemid.Euro tulek on poliitiline otsus ja sellest loodavad kasu ja kiitust saada peaminister A.Ansip ning tema käe all olev reformierakond eelseisvatel parlamendi valimistel.Nad loodavad palju hääli saada,et meid kõiki edasi valitseda.Samas me ei saa öelda,et majanduskriisi ajal Eesti valitsus oli meil hästi tark ja tubli.Meenub nii palju ,et president T.Ilvese heakskiidul valitsejad tegid omale priske palga ning suurendasid ebastabiilsust riigis.Juba aastaid igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse. Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid.Nii et valija peaks järgmistel valimistel selliseid juhte riigi juhtimisest eemaldama.


http://www.esten.ee/

Euros tunda kriisi hõngu.

Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.Euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmise nimel tehtud eelarvekärped on toonud Eestile vähemalt 30-40 000 täiendavat töökohakaotust, arvab Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan.
Igaks juhuks valitsuse ettepanekul tõusis hiljuti pensioniiga alates 2017 aastast. Sellega valitsejad suutsid veenda Euroopa Liitu , et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.Mis siis,et rahvas ei olnud pensioniea tõstmisega nõus -valitsejatel on vaja saada hääli järgmistel parlamendi valimistel,sest euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule..Nii et Eesti eurotsooniga liitumine saab olema pigem poliitiline kui majanduslik mäng.
Kuid euros tunda kriisi hõngu.
Üleilmne finantskrahh tabas maailma juba oktoobris 2008. Kreekas saadi kriisi tõsidusest aga aimu alles aasta hiljem – sinnamaani esitati statistika pähe arve, mis ilustasid tegelikkust kaks kuni kolm korda. Ja siis on riik äkitselt avastanud, et ennustatud 3,7 protsendi asemel istutakse 12,7-protsendises eel­arveaugus. Eksporditurgude kahanemise järel tabas Kreekat ka langus turismisektoris, mis viis majanduse esimest korda pärast 1993. aastat kriisi. Tööpuudus hakkas jõudsalt kasvama
Mainekas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s alandas Kreeka võlakirjade reitingu „rämpsu“ tasemele ning vähendas Portugali reitingut kahe punkti võrra.
Kreeka on esimene eurotsooni liige kelle võlakirjad on „rämpsuks“ hinnatud. Lühidalt öeldes tähendab madal reiting seda, et konkreetsesse riiki on riskantne investoritel raha paigutada.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et jõudsid IMFi ja Euroopa Liiduga päästepaketi ja kärbete osas kokkuleppele ning kutsus riigi elanikke üles suurte ohvritega leppima.
Papandreou juhitav Kreeka valitsus peaks täna päevapeale teatama kuni 2012. aastani toimuvatest suuremahulistest kulude kärbetest, vahendab AP. Selle eest aidatakse suure võlakoormaga maadlevat riiki 120 miljardi euroga.
Papandreou sõnul puudutavad kärped avaliku sektori palkasid ning pensione, kuid mitte erasektorit. Samuti ootab ees tarbimismaksude tõus, kaitse- ning tervishoiukulutuste vähendamine. Kreeka valitsus esitab parlamendile spetsiaalse erakorralise seaduspaketi, mille viimane peaks vastu võtma reedeks.
Papandreou kutsus kaasmaalasi teleesinemises üles mõistlikkusele ning suurtele ohvritele, vältimaks katastroofi.
Eurotsooni rahandusministrid kogunevad täna erakorralisele koosolekule ning peaksid seal Euroopa Liidu osaluse abipaketis ka kinnitama.
Kreeka ametiühingud kavandavad kolmapäevaks uute kärbete vastu suunatud üldstreiki.(postimees,02.05.2010.)

Praegu probleemide küüsis vaevleva euroala tulevik sõltub Reiljani sõnul sellest, mis majanduses juhtuma hakkab. «Euroala tore hea ilma süsteem,» lausus ta. «Kui majanduses hakkab paremini minema, siis võib väga vabalt juhtuda, et suudetakse vastuolud ületada, probleemid lahendada ning edasi minna. Aga kui majanduses läheb edasi halvasti, /.../, siis probleemid kujunevad suureks ja me ei tea, mis sellest asjast välja tuleb.»
ELi probleem seisneb selles, et täitmaks kõiki neid võetud kohustusi, peaks EL olema tõepoolest Euroopa Ühendriigid või Euroopa Nõukogude Liit,» lausus Reiljan.
Tundub,et Kreekas toimunu tõttu ei taheta eurot Eestile anda.


http://www.esten.ee/