Eesti majandusolukord on väga sant

Alles see oli,kui 2.septembril 2010.a.peaminister Ansip teatas Postimehe veergudel,et meil pole aastaid nii head maksulaekumist olnud kui tänavu.
Peaminister tunnistas siis ka valitsuse pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastates, et kuigi varem on juttu olnud sellest, et aasta lõpuks võib makse laekuda prognoositust ca 2 miljard krooni võrra enam, annavad augusti maksulaekumised põhjust isegi enam loota.
«Kõik maksud on päris hästi laekunud - eriti hästi on laekunud aktsiis, sotsiaalmaksu laekumine on samuti väga hea,» tunnistas ta.
Peaministri sõnul praeguseks on riigil käes ca 68 protsenti oodatud maksulaekumistest. Tema kinnitusel pole varasematel aastatel nii head tulemust ette näidata ning siis on laekumised jäänud samal perioodil 63-65 protsendi vahele.
Samuti lükkas Ansip ümber jutud, nagu poleks riigil pensionide maksmiseks raha. Tema kinnitusel pensione keegi vähendama ei hakka ning kõik pensionid makstakse välja õigel ajal.
Ansipi jutust jääb mulje,et meil läheb masu ajal paremini kui headel aegadel ehk siis oleme ikka väga rahul ja õnnelik rahvas!
Samas hiljem,kõigest 8 päeva peale Ansipi kiidujuttu,laupäevases Postimehes 11.septembril 2010.a. hädaldab raha puudumise pärast Eesti Haigekassa,kes Postimehe neljandal leheküljel ütleb,et kuna maksulaekumine Eesti riigis on halb,soovib Haigekassa kasutada enam kui 500 miljoni krooni ulatuses reservi.
Lugejale saab siit selgeks,et peaminister oma kiidusõnumites luiskas rahvale ja peamiselt on ta oma esinemistes väljas valimispropaganda tehes. Siin võib öelda - no kes ei tahaks valimistel edu saada, sellest ka ilmselt on peaministril „ülihea“ mõtteviis.
Lükates tööandjate manifesti prügikasti asus A.Ansip justkui töötajate huve kaitsma,olgu et alles mõni aeg tagasi surus ta läbi töölepingu seaduse,mis oli töötajate olukorda halvendav! Ja kõik see on A.Ansipi poolt tehtud selle nimel,et järgmisse riigikogusse ja valitsusse endale soe koht saada.
Samas Eestis pole kunagi nii palju olnud kodutuid,vaeseid ja töötuid kui praegu!
Ca 30% inimestest elab peost suhu ja kui juba kõhukõrvalt kokku hoitakse....!
Viimase Postimehe AKs Jüri Mõis ütleb,et Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida.
Sügisest on Eestis tõusmas ka küttekulud.Nii et Jüri Mõis on mõelnud küttetorud majast lahti ühendada ja kütta paar talve mööbliga.
Tuleb silmas pidada, et Eesti majandusolukord on väga sant- kaubavahetus on pidevalt defitsiidis,sisetarbimine on vilets. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandust kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi töötuse määr on jätkanud langust, Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.
Jätkuva majanduskriisi tõttu kasvab kaua tööta olnud Eesti inimeste hulk, kes töötukassalt toetusi enam ei saa.Rahvas lahkub riigist!
Laupäevase Postimehe juhtkirjas on selgelt öeldud,et Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Samas riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

Kogu Eesti majandus on kraavis.

Augustis avaldas enamik Uus Euroopa riikidest 2010.a 2. kvartali SKP kasvu
numbrid, millele oli toeks nõudluse paranemine eurotsoonis (eriti just
Saksamaal). Poola SKP püsis tugevana, kasvades aastaga 3,5% ja ületades
analüütikute ootusi. Tšehhi ja Ungari SKP kasv oli vastavalt 2,2% ja 1%.
Venemaa majandus kasvas aastaga 5,2%, jäädes alla turu ootustele.
Rumeenia ja Bulgaaria SKP kahanes 2010.a 2. kvartalis vastavalt 0,5% ja
1,5%, vastates üldiselt turu konsensusele. Baltikumis näitas Eesti 2. kvartali
SKP tugevat pööret, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 2% ja aastaga
3,5%. Leedu majandus kasvas aastaga 1,3%, samas kui Läti on endiselt mahajääja, näidates SKP kahanemist 3% eelmise aastaga võrreldes.
Kuigi regiooni SKP näitajad paranevad nii kvartaalses kui aastases
arvestuses, hoiavad keskpangad endiselt baasmäärasid ajalooliselt
madalatel tasemetel, et oma majandusi toetada. Augustis avaldatud
tööstustoodangu numbrid näitavad tootmise tugevat paranemist kogu
regioonis. Tööstustoodang kasvas juulis eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes Venemaal, Poolas ja Eestis vastavalt 8,7%, 10,3% ja 21,3%.
Eestis paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport,kuid sellest ei tasu vaimustuda, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi samal ajal on töötuse määr jätkanud langust peaaegu kõikides regiooni
riikides,kuid Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.

EL-is hinnad kogu tööstuses välja arvatud energeetikasektoris kasvasid.

Juulis 2010, võrreldes eelmise kuuga hinnad kogu tööstuses välja arvatud energeetikasektoris kasvasid 0,1% nii euroalal ja EL27. Hinnad energiasektoris kasvasid vastavalt 0,6% ja 0,2% võrra. Lühiealiste tarbekaupade hinnad kasvasid vastavalt 0,1% ja 0,2% võrra. Vastupidavad tarbekaubad ja kapitalikaubad püsisid euroalal,kuid kasvasid 0,2% ja 0,1% ELis 27.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, kõrgeim tõus registreeriti Bulgaarias (2,3%), Küpros (1,8%), Taanis ja Hollandis (mõlemas 0,9%). Vähenemisi täheldati Kreekas (-1,2%), Ungari (-0,6%), Hispaanias ja Leedus (nii -0,2%), Itaalias ja Sloveenias (mõlemas -0,1%).
Aastaste muudatuste kohta:
Juulis 2010, võrreldes juuliga 2009, hinnad kogu tööstuses väljaarvatud energiasektoris kasvasid 2,0% võrra euroala ja 2,2% EL27. Hinnad energiasektoris vastavalt 9,7% ja 10,0% võrra. Vahetooted kasvasid 4,5% mõlemas piirkonnas. Vastupidavate tarbekaupade kasv oli 0,9% euroalal ja 1,3% EL27s. Kapitalikaubad kasvasid vastavalt 0,5% ja 0,9% võrra. Lühiealiste tarbekaubad kasvasid 0,2% võrra euroalal ja 0,5% EL27s.
Liikmesriikide vahel, mille kohta andmed on kättesaadavad, suurim tõus kokku täheldati Maltal (15,1%), Ungari (9,9%), Bulgaarias (9,0%) ja Soome (7,7%). Langust täheldati ainult Slovakkias (-0,7%).

Euroala (EA16) hõlmab Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.
EL27 hõlmab Belgia (BE), Bulgaaria (BG), Tšehhi Vabariik (CZ), Taanis (DK), Saksamaa (DE), Eesti (EE), Iirimaa (IE), Kreekas (EL), Hispaania (ES), Prantsusmaa (FR), Itaalia (IT), Küpros (CY), Läti (LV), Leedu (LT), Luksemburg (LU), Ungari (HU), Malta (MT), Madalmaad (NL), Austria (AT) , Poola (PL), Portugal (PT), Rumeenia (RO), Sloveenia (SI), Slovakkia (SK), Soome (FI), Rootsi (SE) ja Ühendkuningriik (UK).
Aastane kasvumäär jääb muutumatuks 3,0% euroalal ja 3,5% EL27s.



http://www.esten.ee/

Kvaliteetne ehitis.

Arvamus: kuidas saada kvaliteetne ehitis Autor: Vextom Style (www.omanikujarelevalve.ee)
Ehituskvaliteet algab kvaliteetsest projektist, mis viiakse ellu professionaalse ehitusjuhtimise ja heade ning kogenud ehitajate kaasabil.
Ehitamisel on kvaliteedi tagamisel palju osapooli kellel kõigil on oma kindlad funktsioonid. Kvaliteetne tulemus sünnib ainult siis, kui kõik osalejad saavad ühtemoodi aru kvaliteedi mõttest ja toimivad ühtselt selle nimel, pidades kinni reeglitest, protseduuridest ja kokkulepetest; oluline on see, et protsessiosalised, sh ka reaalset tööd tegev töömees saab aru kvaliteedist ning nende meelestatus ja tegevused on suunatud kvaliteetse töö tegemisele ja kvaliteetse lõppresultaadi saavutamisele, mitte aga ehitusmaterjalide „virna ladumisele“.
Kõik osapooled peavad vastutama oma töölõigu ja ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
Olulised osalised ehitiste valmimisel on ehitise tellija, geoloogiliste uuringute teostajad, erinevate geodeetiliste ja muude kontrollmõõtmiste tegijad, projekteerijad (arhitekt, konstruktor, eriosade projekteerijad ja teised sõltuvalt projektist), peatöövõtja esindaja projektijuht, objektijuht, alltöövõtjate töödejuhatajad, ehitustöölised, tellija konsultandid, omanikujärelevalve, tehnilise kontrolli teostajad (elektri kontrollmõõtmised, ventilatsiooni kontrollmõõtmised jms.), erinevate instantside esindajad (päästeametnik, kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve, jms). Kuigi võib tunduda, et osalused on vahel ajaliselt nihutatud, tuleb siiski teha hea tulemuse nimel kõigi osapoolte tõhusat koostööd kogu projekteerimise ning ehitamise vältel.

Näide, milliste vastutavate isikute koosmõju ja tegevused võiksid komplektina tagada kvaliteetse lõpptulemuse:

* tellija koostöös oma konsultandiga määratleb oma vajadused ja soovid ehitisele ning valib välja projekteerijad kes kõige paremini sobivad antud tööd tegema;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt projekteerimise protsessis – võtab osa koosolekutest, koos konsultandi ja projekteerijatega arutleb erinevate ehituslahenduste, materjalikasutuste, jms. teemadel;
* projekteerijate poolt koostatakse vajalikus mahus (meie hinnangul kindlasti tööprojekti staadiumile /eesti standardi EVS 811:2006 mõistes/ vastav, ka 2009.a. maist jõustunud ehitusseaduse redaktsioon sätestab ehitamiseks tööprojekti nõude) projektdokumentatsioon;
* tellija tellib projektile sõltumatu ekspertiisi;
* sõlmitakse korrektne, poolte kohustusi ja vastutust täpselt määratlev ehitusleping;
* projekteerija teeb ehitusprotsessi käigus autorijärelevalvet, kus vaadatakse, et ehitatakse projekteerija poolt planeeritult;
* tellija koos konsultandiga osaleb aktiivselt ehitusprotsessis, puuduste või talle mittesobiva märkamisel informeerib sellest koheselt osapooli;
* töömaale tellitakse ja saabuvad projektijärgsed ehitustooted koos vajaliku dokumentatsiooniga (toote nõuetekohasuse dokumendid, paigaldusjuhised, toote omaduste kirjeldus, kasutukoha kirjeldus, jms.). Materjalide tootjad ja tarnijad vastutavad oma ehitustoodete eest ja esitavad sellekohased kinnitused;
* iga töölõiku teeb konkreetset tööd oskav töövõtja, kes omab selle töö tegemise õigusi ja professionaalset pädevust. Töömehi peab juhendama ja kontrollima vastutav tööde juht (objekti- või projektijuht, töödejuhataja, meister), kes kontrollib jooksvalt ehitusmeeste tehtud tööde kvaliteeti ja õigeid töövõtteid, samuti dokumenteerib ehitusprotsessi juba selle vahetul teostamisel. Ehitustööliste kontrollija peab viibima töömaal alati kui ehitustööd käivad ning tegelema jooksvalt ehitusega;
* peatöövõtja objektijuht korraldab ja kontrollib kõigi töövõtjate tööd üksikasjalikult, kuna viibib kogu objektil tööde teostamise aja platsil. Tema kontrollib muuhulgas ka materjalide kvaliteeti ja nõuetele vastavust, projektikohast ehitamist ja töö projektikohasust, õigeid töövõtteid, ohutustehnikat ja tööde lõpptulemuse nõuetele vastavust;
* objektijuhi tööd kontrollib peatöövõtja projektijuht. Projektijuht ja kvaliteedijuht võtavad (all)töövõtjatelt tööd vastu enne esitamist järgmistele instantsidele (tellija, omanikujärelevalve, ametkonnad), kontrollides muuhulgas ka projektile vastavust, nõuetele vastavust ,kvaliteeti ja töö dokumentatsiooni;
* peatöövõtja juhtimisel tehakse kõigi katmisele minevate töölõikude kohta kaetud tööde ülevaatus, millest antakse kõigile osalistele teada mõistliku aja võrra enne ülevaatuse toimumist. Tööd vaatab üle omanikujärelevalve ja nende nõuetele vastavuse puhul annab loa järgnevateks töödeks;
* kui ehituse käigus selgub, et projektis on mitmeti mõistmist või midagi jäänud ebaselgeks, siis tuleb juhiste saamiseks pöörduda projekteerija poole, mitte endal hakata koha peal välja nuputama lahendust. Tegelikult lahenduste välja mõtlemine ja projekti täiendamine ei ole ei ehitaja ega omanikujärelevalve ülesanne ega kohustus;
* omanikujärelevalve kontrollib jooksvalt tööde tehnilist teostust ja nö „kvaliteedi õiget suunda“. Samuti kontrollib ta materjalide projektile vastavust ja nende juhenditejärgset paigaldust, projektile vastavat ehitamist jne (vaata ka omanikujärelevalve).
* peatöövõtja projektijuht, olles eelnevalt kõik tööd ja dokumendid üle vaadanud ja enda poolt nõuetekohaseks ja kvaliteetseks tunnistanud, esitab töö heakskiitmiseks nõutavatele ametkondadele ja seejärel annab töö üle ehituse tellijale.

Kui kõik osalised suunavad kõik oma tegevused hea ja kvaliteetse resultaadi saavutamisele ja kogu protsessi vältel teevad õigeaegselt nende ülesandeks olevaid toiminguid, peaksid olema elimineeritud vead ning puudused ja tellija saab endale soovitud ehitise.



http://www.esten.ee/

Energiaaudit , energiamärgis JA soojusaudit

Energiaaudit , energiamärgis JA soojusaudit ( termograafia ). Kuritarvitamised on erinevus ? Autor: Viljar Puusepp ( Soojusaudit.ee )
Tihti tuntakse huvi meie Teenused VASTU JA küsitakse soojusauditi hinda . Lähemal uurimisel selgub , et mõeldakse termograafiat .

Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid , külmasildu JA niiskeid alasid . Tsitaatides seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk , siis on meil HEA meel ningeemaldatava vt ilus emakeelne Nimi erialakeelsele termograafia mõistele . Kasutame Seda edaspidi klientidega samas kontekstis .

Äratab kohta energiaaudit ?

Energiaaudit on põhjalik analüüsidokument , MIS kirjeldab hoone erinevate Süsteemide seisukorda Ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel . Samuti Saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel . Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest , kuid Mitte rohkem tsitaatides 10 000 krooni . Energiaaudit võib sisaldada dee termograafiat ehk soojusauditit . Enamasti tellitaksegi vaja Teenused Koos .

Äratab kohta energiamärgis ?

Energiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk Soojus -ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava Pinna ruutmeetri kohta Ninja . Energiamärgise taotlemine EI eelda soojusauditit EGA energiaauditit , kuid sageli tellitakse energiamärgis Koos energiaauditiga , kuna vajalike andmete kogumise Töö kohta siis Jubas Tehtud .

Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem . Alates 2009 AASTA jaanuarist kohta energiamärgis pooleldi kohustuslik . Vt tuleb tellida Kas KINNISVARA omaniku , OSTJA voi üürija soovil . Tsitaatides Keegi Ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist , siis tuleb korteriühistul vaata tellida kahe nädala jooksul .

http://www.esten.ee/

Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/

Tõsine kriitika majandusministeeriumi aadressil.

Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.
Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.
Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.
Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.
Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.
Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.
Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.
Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.
Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.
Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.
Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.
Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.
Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.
Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.
Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.
Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.
Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).
Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.
Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.
«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.
Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.
Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»
Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.
Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.
Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.
Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.
Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.
Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.
Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.
Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.
Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!
Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.
Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.
Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.



kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Eestis on vaja ka pankade soodsam laenuraha.

Juulis 2010 maailm aktsiad taastusid järsult , kuna Õigus Pankade stressitestid EI
toonud negatiivseid üllatusi , USA ETTEVÕTETE kvartalikasumid olid korralikud Ning
kasumiootusi EI Teised . Arenevate turgude finantssektor näitas juulis parimaid
tulemusi , kuna riigivõla väljavaated paranesid . MSCI EM Financials indeks tõusis
juulis 4,0%, samas tsitaatides näiteks Trigoni Fond tõusis 1,5% - Seda peamiselt fookuse tõttu väikese JA
keskmise suurusega pankadele , MIS tavaliselt näitavad tulemusi viitega .
Türgi, Pangad on taaskord suhteliselt paremat tootlust näidanud , kuna 2010.a 2 .
Kvartali tulemused olid oodatust PAREMAD , kuid samas usume , et fundamentaalse
tõusupotentsiaali lagi asub praeguste hinnatasemete Juures ( Garanti JA HalkBank
kauplevad jooksval P / B kordajal 2,3 JA 2,5) . Türgi, Pangad on kasu lõiganud
tarbijahinnaindeksi järgijatest ( väärtpaberid , Mille intressitulu kohta Seotud teatud
fikseeritud määraga + 2 Kuu tagune inflatsioon ) , tanu tõusvale inflatsioonitrendile
2009.a 2 . pooles JA 2010.a 1 . pooles . Praeguseks on Jubas tõenäoline , et 2010.a 3 .
Kvartali intressitulu mõjutab inflatsioonitrendi langemine . Seetõttu võime 3 .
kvartalis NAHA järsku kasumilangust , MIS võib Change turusentimenti .

Mõned fondid suurendasid LÄBI Banco PanAmericano OMA osalust Brasiilia väikese
suurusega pankades . Brasiilia pankad peaksid kasu lõikama paranevast ärikeskkonnast Ning tugevast makrokeskkonnast 2010-2011 . aastal . PanAmericano kohta tarbijapank , MIS pakub krediitkaarte , autolaene Ning isiklikke laene LÄBI müügivõrgu , Milles on 182 müügipunkti ule kogu Riigi . Hiljuti ostis Caixa economica ( Riiklik Hoiupank ) 36,6% PanAmericano'st , MIS piigid 2200 harukontori näol andma pangale täiendava müügivõrgu . PanAmericano kaupleb 1,5 x P / B ( hiliseim ) ja 16% ROE ( 2010.a oodatav ).

Teraviljahinnad tõusid Kuu jooksul märkimisväärselt , kuna Venemaal JA Ukrainas
kahjustas saaki kuum JA Kuiv ilm , samas tsitaatides Kanadas olid probleemiks tugevad
vihmasajud . Nisu hinnad näitasid kõige teravamat kasvu ( 42 % juulis ), sest
Venemaa nisusaak võib eelmise aastaga võrreldes langeda hinnanguliselt 19%. Maisi
JA sojaubade hinnad tõusid vastavalt 9% JA 11%. Seepärast mitmed fondid kohta hoidnud VÄGA madalat osalust ettevõtetes , mida toorainete hinnad otseselt mõjutavad , ning ettenägelikud Ettevõtted eeldasid , et nende portfelli Ettevõtted jäävad madalatest toorainehindadest suures osas puutumata . Hiljutine hinnaralli on põhjustanud Palju spekulatsioone teemal , Kas Maailm võib silmitsi seista järjekordse toidukriisiga - sarnase voi hullemaga tsitaatides 2007- 2008.a Kriis . Kuigi võib uskuda , et toorainete hinnainflatsioon levib tõenäoliselt teistesse põllumajanduse allsektoritesse kohta praegused maailm reservid piisavad isegi siis , tsitaatides Kanada JA SRU saak tuleb hetkeootustest kehvem .

Köögiviljade Turg kohta Aasia turgudel VÄGA killustatud - väikeettevõtete turuosa kohta hinnanguliselt 99%. Olles ÜKS juhtivatest
köögiviljatootjatest , lõikab Hiina Minzhong kasu kasvavast nõudlusest kõrge
kvaliteediga köögiviljade järele Ning võimalustest konsolideerimise teel turuosa
suurendada . Viimase Kolm AASTA jooksul on ettevõte OMA käibe JA puhaskasumi
peaaegu kolmekordistanud , hoides samas netomarginaali stabiilselt ule 25%.
Üldiselt tuleks Hiina esmaste tootjaid eelistada , tsitaatides Neil on OMA allsektoris ( näiteks
apelsinide REŽ , bambuse REŽ , värskete köögiviljade REŽ , JNE ) juhtiv positsioon
Ning paigas piisav infrastruktuur , logistika JA turustusvõrk , et Saada osa väärtusahela
tipust . Vajad Ettevõtted kohta jätkanud kiiret kasvu , hoides samas marginaalid kõrgetel
tasemetel . Enamik nendest ettevõtetest ei ole oma kasvu toetamiseks kasutanud hernes
üldse laene Ning seega on nende bilansid VÄGA konservatiivsed .

Eestil on jätkuvalt VÄGA Suur tööpuudus.On TÄIESTI Selge , et Eestis ainult Eksport JA Tööstus , MIS mõlemad on praegu tõusuteel , tööpuudust talutava piirini EI vii.On vaja et ergutada siseturgu , meie Enda tarbimise JA ostlemise dee Pankade soodsam laenuraha , et tööpuudus langeks alla kuue protsendi .

kirjastaja :

http://www.esten.ee/

Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused.

Torkab silma, et, et suure sissetuleku ja kindla töökoha väärtustamise seosed soovitava tööaja
pikkusega on väga sarnased. Ka nende väärtushinnangute omavahelised korrelatsiooniseosed
on kõrged. Lähemal vaatlusel võib siiski täheldada, et kindla töö olemasolu peetakse
sissetulekutest märksa olulisemaks. Ka siin on töö olemasolu kõige kõrgemalt väärtustanud
kreeklased, kuid vähem jõukad Ida- ja Kesk-Euroopa maad ei jää neist palju maha. Töö
olemasolu ja soovitava pikkuse vaheliste seoste puhul ei kujunenud välja taolisi väga selgesti
eritatavaid riikide gruppe nagu ilmnesid sissetulekute ja soovitud tööaja pikkuse vahel.
Eestlased paiknevad lähestikku teiste tšehhide ja sloveenidega, kuid lähinaabrid soomlased ja
rootslased ei ole ka kuigi kaugel. Veidi suurem on vahe taanlaste ja hollandlastega.
Kahe joonise põhjal ilmnenud tendentside alusel võib öelda, et vaesemate maade elanikud
eelistavad töötada rohkem ja väärtustavad kindlat töökohta ning töö eest saadavat palka
kõrgemalt kui jõukamate ühiskondade liikmed kuna väiksema sissetulekuga Ida-Euroopa
maade elanikud hindasid jõukamate ühiskondade elanikest olulisemaks nii töö eest saadavat
head palka kui ka töö olemasolust tulenevat kindlustunnet. See on ka kooskõlas Ingleharti
(2006) tõdemusega, kes osundas suurele lõhele postkommunistlike ja Lääne-Euroopa
heaoluühiskondade elanike materiaalsete ja eneseväljenduslike väärtuste rõhuasetuses.
Viimase kümnendi jooksul asetleidnud majandusarengule vaatamata pole materiaalsete
väärtuste tähtsus siirderiikides vähenenud. Ida-Euroopa maad on viimaste aastakümnete
jooksul kiirelt arenenud. Veidi vähem kui kahe aastakümne jooksul on selle piirkonna
elanikud kogenud riigisotsialistliku majanduse stagnatsiooni ja allakäiku, turumajanduslikke
reforme ning kohati ülekuumenemiseni ulatuvat majanduskasvu. Igapäevaelus on paljud
kommunistliku ülemvõimu ajal stabiilsena kulgenud tööteed katkenud, paljudel inimestel on
tulnud mitte ainult ennast muutunud oludes tööalaselt täiendada, vaid ka uuel erialal tööle
asuda. Mitte alati pole sellised karjäärid tõusvas joones kulgenud.
Kõigis vaadeldavates maades ilmnesid hariduslikud erinevused initsiatiivi
kasutamise olulisuses. Kõrgharidusega inimesed väärtustavad ka algatusvõime kasutamist
madalamaltharitutest kõrgemalt
Pole üllatav, et kõrgharidusega inimesed väärtustavad initsiatiivi nõudvat tööd kõigis maades
madalamalt haritutest kõrgemalt. Võib eeldada, et ainuüksi kõrghariduseni jõudmine nõudis
nii harjumust iseseisvalt töötada kui initsiatiivlikkust oma võimete kasutamisel. Suure
tõenäosusega iseloomustavad algatusvõimet nõudvad tööülesanded pigem kõrgharidust
omavate inimeste igapäevast tööd. Samuti on enamus juhtidest kõrgharidusega ja selles
ametis töötamine eeldab nii ettevõtlikkust ja initsiatiivlikkust kui ka oma seisukohtade eest
seismiseks vajalikku stressitaluvust. Madalamates ametites ja lihtsama töö tegijatelt
eeldatakse rohkem etteantud korralduste täitmist ja rutiinsemate tööoperatsioonide
sooritamist. Tõenäoliselt võib suuremas ettevõtlikkuses ja kalduvuses initsiatiivlikkusele näha
kõrgeltharitud inimeste põhimõtteid kõigis maades iseloomustavat suundumust.
Kõigis maades kaldusid naised töö valikul eelistama meestele tööalaste ja
perekondlike kohustuste kombineerimist. Eestlaste soolised erinevused olid ligikaudu
võrreldavad soomlaste omadega.

Tavapäraselt hindavad naised töö- ja perekondlike kohustuste ühitamist meestest kõrgemalt.
Kõigis maades ilmnesidki süsteemsed soolised erinevused. Sarnaselt teiste kultuuridega on ka
euroopa maades mehed traditsiooniliselt pidanud tegutsema väljaspool kodu ning
koduhoidmine on olnud naiste ülesandeks. Samas on Beck (2005) juhtinud tähelepanu naiste
soorolli teisenemisele olukorras kus meeste sooroll on jäänud muutumatuks. Neiud ei tõtta
tänapäevases ühiskonnas hariduse omandamise järel enam kiirelt peret looma nagu
traditsiooniliselt põllumajanduslikus ühiskonnas, vaid püüavad kindlustada oma tulevikku hea
hariduse omandamise ja oma tööalasele karjäärile alusepanekuga. Sellegipoolest on ka peale
naiste tööjõuturule sisenemist tööstuslikult arenenud ühiskondades jäänud
võimupositsioonidele mehed. Samal ajal on naistel õlul palgatöö kõrval jätkuvalt suurem
enamus koduseid töid. Mitte kõik need ei seondu otseselt lastekasvatamisega, kuid erinevate
kodumasinate (näiteks automaatpesumasin) kasutuselevõtmine on võimaldanud ka naistel
rohkem aega koduvälistele tegevustele pühendada.



http://www.esten.ee/

On vähenenud töökaaslastega suhtlemise tähtsus

Turumajandussuhetel baseeruva ühiskonna väljaarenemise ajal on sissetulekute kõrvale
tõusnud kindla töökoha olemasoluga kaasnev rahulik Elu. Veidi on vähenenud meeldiva alaga
tegelemise , OMA Töö resultaatide nägemise JA võimete kasutamise Ning eriti töökaaslastega
Serveril lõppesid ressursid tähtsus . Samuti on suurenenud paindliku tööaja JA ühiskonnale kasulikkus Ning
karjääritegemisevõimaluste JA Kerge Töö olulisus . Kuigi " Põlvkondade elutee " uurimus
esindab vaid 40- aastaste põlvkonda , võib öelda , et selle tulemused EI erine oluliselt Kohtulahendite
Sotsiaaluuringu omadest .
Maade võrdluse aluseks on IgA AASTA kohta Ninja arvutatav
Official riikide diskussioonifoorumitel Keskmine , Mille väärtuseks 100 . Seega näitab ostujõu pariteet IgA
Riigi elanike ostujõudu : tsitaatides ta on ule 100, siis on tegemist Official keskmisest jõukama
maa elanikega , tsitaatides alla 100, siis on tegemist keskmisest vaesema maa elanikega .
Vaadates seoseid soovitava tööaja JA sissetulekute tähtsustamise vahel võib
täheldada , et väiksema ostujõu pariteediga maade elanikud oleks Valmis pühendama
töötamisele rohkem aega JA NAD peavad Töö valikul jõukamate maade elanikest olulisemaks
Suur sissetulekuid . Kõige pikemaid töönädalaid tegevatele poolakatele järgnevad tihedas
grupis Eestlased , tšehhid , ungarlased JA sloveenid . Peale viiepäevase töönädala piirile jäävate
sloveenide kohta nad Valmis töötama ule 40 tunni nädalas Ning Koigi nende maade elanikud
väärtustasid töövalikul palka tähtsaks kriteeriumiks . Uurimuses osalenud Official uute
liikmesriikide JA kõikjal kõrgeid hinnanguid andnud Kreeka keskmised hinnangud ületasid
tähtsat hinnangut tähistava 4 punkti Piiri .
Soomlased , rootslased JA taanlased kaldusid eelistama idaeurooplastest lühemaid töönädalaid .
Nende riikide diskussioonifoorumitel elanikud väärtustasid dee palka töövalikukriteeriumina oluliselt madalamalt Ning
nende ostujõu pariteet ületas märgatavalt 25 liikmesriigi keskmist . Lääne- Õigus riikide diskussioonifoorumitel
Hollandi JA samuti ruumipuudusel jooniselt väljajäänud taasühinenud Saksamaa elanikud
eelistasid Skandinaaviamaadest veelgi lühemat töönädalat Ning väärtustasid palka
töövalikukriteeriumina sarnaselt Põhjamaadega .

Järgneb

kirjastaja :

http://www.esten.ee/