KEEGI PEAB heaolu garanteerima

Kes suudaks Eesti majanduskriisist välja tuua ?
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes leidub Eestis kõige vähem neid inimesi, kes arvavad, et oma riigi (Eesti) valitsus suudab majanduskriisiga efektiivselt toime tulla. Eesti inimesed usaldavad eelkõige G20 rühmitust (27%), Euroopa Liitu (26%), seejärel IMF (16%), seejärel USAd (10%). Kõige lõpus tuleb Eesti valitsus (5%).
Euroopa Liidus on suurim usk Euroopa Liidu (21%) ja G20 (20%) suhtes. Järgnev jaotus on samasugune kui Eesti puhul, ainult valitsuse usaldamine on Eestis kõige madalam (EL-s 12% keskmiselt).
Võib-olla see ongi põhjuseks, miks vaid ligi pooled Eesti elanikest arvavad, et elame Lääne tüüpi turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas.
Küllalt suur osa inimesi arvab, et elatakse mingis nõukogude korra modifitseeritud vormiga ühiskonnas. Küllalt suurel osal inimestel on arusaam, et KEEGI PEAB heaolu garanteerima.
Võib-olla on tegu töövõtja arusaamaga ja nõnda ongi loomulik?
Võib-olla on tegu heaoluühiskonna grimassidega? Keegi teine peab olukorra lahendama. See, kes juhib meie elu!
Viimase 18 aasta jooksul on Eesti inimesed oma elus kokku puutunud kahe majanduskriisiga ja ühe majandussurutisega. Ehk nüüd ongi aeg küps Godot äraootamiseks?
Tegelikult on selge, et mingit Godot’d ei ole ega tule, kui see suurejooneline kuju - näiteks jumal - kusagil ka eksisteerib, siis argipäevas tuleb inimestel paraku ilma temata hakkama saada. Ehkki oodata muidugi võib.
Peaminister Andrus Ansip eile peetud reformierakonna juubelil ütles, «Oleme kiirelt reageerinud ülemaailmsele majanduskriisile kärpides oluliselt kulusid, kuid me ei ole seda teinud eakate ja laste arvelt. Meil on hea meel, et konservatiivse eelarvepoliitika kõrval oleme kaitsnud liberaalset majanduspoliitikat, tõstnud pensione ja hoidnud end tublisti tõestanud vanemahüvitise süsteemi. Samuti suurendasime märkimisväärselt investeeringuid haridusse ja teadus-arendustegevusse,».
Ansipi sõnul erineb Eesti oma tublidusega muust maailmast ja seda märgatakse. «Eesti seis on ELi riikidest üks parimaid. Hoolimata ülemaailmsest majanduskriisist oleme suutnud säilitada võimekuse täita eurokriteeriumid, mis tähendab, et oleme ainuke riik, kes suudab aastal 2011 eurole üle minna,» lausus Ansip.
«Kõige olulisemaks toeks kõigi nende Eesti jaoks ülioluliste otsuste tegemisel on rahva usaldus. Rahva usaldusega jätkame järgmisel aastal Eesti europüüdlusi ja pingutusi majanduse tervendamiseks. 2010 saab Eesti jaoks olema kriisist väljumise aasta,» lausus erakonna esimees.
Muidugi imelik on kuulda A.Ansipi suust sellist kiidulaulu,mis ei klapi tegelikkusega. Kui Eestis oleks majanduskasv ja töötute arv väheneks juba tükk aega, siis võiks peaministri sellist avaldust tõsisemalt võtta….praegu mitte.
Ainult kulude kärpimine ning senise tegevuse jätkamine firmat löögihoogu sättida ei aita.
Paistab et peame uskuma ja ootama, et keegi või miski tuleb ja meie Eesti probleemid ära lahendab või et asjad laabuvad ise.
Juba teist aastat ootame paremat homset, aga ei tule midagi ega kedagi, kui ise asja kätte ei võta ja muudatusi aktiivselt ellu ei kutsu ning ei juhi.
See keegi julgustab ja toetab ka Sind kui ettevõtjat andma oma panust, et Eestis saaks rahad jälle liikuma ! Soovid ju Sinagi oma ettevõtlikkuse eest saada väärilist tasu.

Kaubavahetus vähenes

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta oktoobris Eestist kaupu jooksevhindades 8,9 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest. Kaubavahetus vähenes nii eelmise aasta oktoobri kui ka tänavu septembriga võrreldes.
Võrreldes eelmise aasta oktoobriga vähenes kaupade eksport 33% (4,4 miljardit krooni) ja import 38% (5,9 miljardit krooni). Väliskaubanduse olulist langust oktoobris mõjutas ka eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Kuid ka tänavu septembriga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import 5%.
Väliskaubanduse puudujääk oli oktoobris 0,9 miljardit krooni, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi kolm korda väiksem (2008. aasta oktoobris 2,4 miljardit krooni).
Euroopa Liidu (EL27) riikidesse eksporditi oktoobris Eestist kaupu 6,3 miljardi krooni eest, mis moodustas 71% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes vähenes eksport EL riikidesse veerandi (2,1 miljardit krooni). Ühendusevälistesse ehk nn kolmandatesse riikidesse eksporditi Eestist kaupu ligi 2,6 miljardi krooni väärtuses, mis on 47% vähem kui 2008. aasta oktoobris.
Euroopa Liidu (EL27) riikidest imporditi Eestisse oktoobris kaupu 8 miljardi krooni väärtuses, mis moodustas 82% Eesti koguimpordist. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes vähenes import EL riikidest üle kolmandiku (4,3 miljardit krooni). Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi Eestisse kaupu ligi 1,7 miljardi krooni eest ehk 47% vähem kui eelmise aasta oktoobris.
Euroopa Liidu riikidega oli väliskaubanduse puudujääk 1,7 miljardit krooni (2008. aasta oktoobris 4 miljardit krooni). Samas kaubavahetuses kolmandate riikidega oli oktoobris väike ülejääk ehk kaupu eksporditi neisse riikidesse ligi 0,8 miljardi krooni eest enam kui sealt imporditi.
Eesti ekspordi tipp oli oktoobris 2008.a.,kust graafikul tõusev ekspordijoon järsult murdus ning kukkus kuni jaanuarini 2009.a.Edasi ekspordinäitajad kõikusid amplituudiga ca 1-1.2 miljardit krooni ülese alla .Praegu Eesti eksport näitab langevat trendi.Vanamoodi edasi enam ei saa.Sisetarbimine Eesti majandust ei vea.Kui me soovime majanduskasvu taastada ja hoida,tuleks rohkem orienteeruda ekspordile.
Arvestades tekkinud olukorraga,võib öelda,et Eesti majanduse väljavaated on praegu üsna kesised.