Juulikuisest madalseisust tänaseks 13% võrra kosunud kinnisvarahinnad ja laenutingimuste leevenemine annavad märku soodsast hetkest vara soetada.
Maa-ameti andmetel püsis Tallinna kinnisvaraturg novembris sarnaselt septembri ja oktoobriga aktiivne, ehkki tehingute arv oli veidi vähenenud. Läbi kogu lõppeva aasta on Tallinna kõikide ostu-müügi tehingute aktiivsus kuust-kuusse olnud küllaltki heitlik. Võrreldes jaanuariga 2009 on tehingute arv kokku tõusnud ligi 2/3 võrra: kui
jaanuaris tehti Tallinnas ostu-müügi tehinguid 394, siis novembris toimus Maa-ameti esialgsete andmete kohaselt 678 tehingut. Juulisse jäänud korterihindade põhjaga võrreldes olid hinnad novembriks tõusnud ca 13%.
Viimastel kuudel kerkinud tehingumahtude ja mõnevõrra tõusnud hindade taga on ennekõike inimeste lootus, et turg on oma põhja saavutanud ning just praegu on õigeim aeg vara soetada.Pangad on andud üle mitme aasta rohkelt positiivseid signaale laenutingimuste leevenemisest, lisaks on 6 kuu euribor langenud rekordmadalale tasemele, senisest enam on turul ka nn sularaha eest ostjaid.
Erinevalt turu totaalse langusfaasi aegadest ostuotsuse langetamisel esimese
kriteeriumina enam ei vaadata objekti hinda.Hind on alles kolmandal kohal.
Esmatähtis on asukoht ehk siis ümbrus, vahemaa töökohaga, parkimine ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Tähtsuselt teine nõue on ehituskvaliteet – mitte kas ehitis on uus või renoveeritud, vaid kuidas ja millistest materjalidest see tehtud on.
Alles siis tuleb hind, mis enam ei ole sellisel määral kaubeldav kui 4-5 kuud tagasi. Järgnevad korteri üldpinda ja tubade arvu puudutavad ning seejärel individuaalse prioriteedi tegurid.
Maa-ameti andmetel toimub kõige rohkem tehinguid korteritega, mis moodustab ca 2/3 kõigist tehingutest. Esialgsete andmete kohaselt müüdi novembris 44 eluhoonetega hoonestatud kinnistut ja 30 hoonestamata krunti. Samas suurusjärgus on kruntide ja elamute tehingumahud püsinud läbi terve aasta.
Viimased 2,5 aastat kestnud kinnisvarahindade languse põhi Tallinna korterite turul jäi Maa-ameti andmetel praeguse seisuga juulikuusse,
mil keskmine ruutmeetri hind oli ca 11 400 kr/m2. Viimased kolm kuud on hinnad olnud võrreldes juuliga tõusvad ja novembris oli Tallinna korterite keskmiseks ruutmeetri hinnaks juba ca 13 100 kr/m2.
Võrreldes kinnisvarabuumi tipuga 2007. aasta kevadel on hinnad langenud ca 55%.
Euroopa Keskpanga hinnangul oli Balti riikides majanduslangus järsem kui teistes euroliidu riikides, sest jäigalt euroga seotud valuutad viisid madalate intressimäärade tingimustes ülemäärase laenamise ja kinnisvaramullini. «Balti riikide jäik valuutakurss on kaasa toonud selle, et nad on kaotanud oluliselt konkurentsivõimet võrreldes oma naabermaadega.
Kinnisvara tehingute juures peab arvestama,et Eesti valuuta on ülehinnatud, ja sel juhul Euroopa Keskpank võib paraku seada devalveerimise euro kasutuselevõtu eeltingimuseks.
Küsimuses, kas euro kasutuselevõtul võidakse valuuta devalveerida, on arvamusi vahetatud ka varem, kuna Euroopa Keskpank võib euro kasutuselevõtu kursi määrata kuni 15 protsenti keskkursist erinevalt.
