Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuarist 2002 kuni aprillini 2011, (2005 = 100%) on järgnev:
Kuni aastani 2008. töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend arenes tõusvalt kuni 120 protsendini.
Sealt maalt vaadeldavad näitajad tegid küllaltki järsu kukkumise,nii et 2009.aastal olid töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend 80 protsendi tasemel.
Aprillis tööstustoodangu kiire kasv jätkus juba 135 protsendi tasemelt.
Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta aprillis 32% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis.
Tootmine näitas 30%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaheksandat kuud järjest.
Tööstustoodangu kasvu vedas endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus suurenes võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 2011. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 38%.
Oluliselt ehk 62% suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks.
Välisturule müüdi ligi kolm neljandikku (73%) kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli jätkuvalt nõrgem — siseturule müüdi 17% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis.
Aprillis ületas toodang eelmise aasta sama kuu mahu enamikus tööstusharudes. Elektroonikaseadmete tootmine suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes rohkem kui neli korda.
Selle tööstusharu toodang andis neljandiku kogu töötleva tööstuse toodangu mahust. Suurema osatähtsusega tööstusharud olid veel puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang kasvas vastavalt 13% ja 10%.
Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt masinate ja seadmete tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta aprillis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses sama palju toodangut kui märtsis.
2010. aasta aprilliga võrreldes toodeti 5% rohkem elektrit ja 1% vähem soojust.
Aasta tagasi töötleva tööstuse toodang suurenes 2009. aasta märtsiga võrreldes 11%.
Kui 2009. aasta kokkuvõttes vähenes toodang varasema aastaga võrreldes kõikides tööstusharudes, siis 2010. aasta jaanuaris näitas tootmine mõnes harus juba elavnemise märke ning veebruaris ja märtsis oli enam kui pooltes tööstusharudes märkimisväärne kasv.
Oluliselt ehk 23% suurenes märtsis 2010.a.töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks, samal ajal nõudlus kodumaisel turul oli endiselt langustrendis ja müük vähenes 2009. aasta märtsiga võrreldes 6%.
Toodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas, sest just 2009. aasta alguses oli toodangu langus suurim. 2010.a.märtsis kasvas suurema osatähtsusega tööstusharudest toodang elektroonikaseadmete tootmises (89%) ning puidutöötlemises (21%). Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, metalli, kütteõlide, keemia- ja plasttoodete ning ehitusmaterjali tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu.
Toodang vähenes enam kui viiendiku rõivatootmises ja nahatöötlemises, alla 10% oli langus paberi, metalltoodete, masinate ja seadmete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.
Kasvu pidurdavaks teguriks oli peamiselt ebapiisav sisenõudlus
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2010. aasta märtsis võrreldes veebruariga 4%, sh töötlevas tööstuses 3%.
Samas ei tohi unustada,et toodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas, sest just 2009. aasta alguses oli toodangu langus suurim.
Eesti kodumaine siseturg on jätkuvalt nõrk.
