Google Back Link Checker Economics Blogs - Blog Catalog Blog Directory AA Ehitusekspert: 19 juuni 2011

Lehevaatamisi kokku

Tere

Tere tulemast!

Blogi otsing

pühapäev, 19. juuni 2011

Eesti rahvas on pandud raskesse olukorda, järsult on tõusnud hinnad ja aktsiisid,pensionärid nälgivad.

**Ehitusekspertiis **


Saastetasude plaanitav tõus lükkab elektri hinna järsult üles.
Majandusminister Juhan Parts nimetab tasude kergitamise kava jahmatavaks.
Alates 1. jaanuarist 2011 kehtivad uued keskkonnatasude määrad.
Võrreldes 2010. aastaga suureneb põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 20 protsenti (1,10 eurot tonn).
Madalamargilise dolo- ja lubjakivil tõuseb tasumäär 10 protsenti (0,91 ja 0,98 eurot kuupmeeter). Kõrgmargiline dolo- ja lubjakivi tasumäär suureneb 25 protsendi võrra (1,39 eurot kuupmeeter).
Ehituskruusal ja -liival tõstetakse tasumäära 10 protsenti aastas. Turba kaevandamisõiguse tasumäär ei muutu, jäädes 2013. aasta lõpuni samaks (vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamise tasud vastavalt 1,4 ja 1,15 eurot tonn).
Maavara kaevandamisõiguse tasumäärade suurenemine puudutab eelkõige maavara kaevandavaid ettevõtteid, aga ka põlevkivil põhinevat tööstust, ehitusmaterjalide ning turbatootjaid.
Vee erikasutusõiguse tasumäärad suurenevad 10 protsenti, välja arvatud joogiks kasutatava mineraalvee ja ravivannimineraalvee eest (suurenemine vastavalt 4 ja 7 protsenti).
Välisõhu saastetasu suureneb 30 protsendi võrra vääveldioksiidi ja muude anorgaaniliste väävliühendite ning tahkete osakeste (v.a. raskmetallid või nende ühendid) õhku paiskajatel.
Veesaastetasu saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse suureneb 50 protsendi võrra fosforiühendite (ümberarvestatuna üldfosforiks) saaste tekitajal.
Tõusevad ka jäätmete ladestamise saastetasud. Näiteks tavajäätmete saastetasu on 14,38 eurot ehk 225 krooni tonni kohta (2010. a 188 kr tonn). Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele.

Ja kõik see teeb meid kõiki vaesemaks.
Sest on teada,et Eesti inimeste ostujõudu näitav reaalpalk rohkem kui kaks aastat on olnud languses.
See tähendab, et rahva elatustase langeb pidevalt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu oma tegevuse kohta.
Küllap valitsus teab,et keskmine palk – 843 € on väga vähestel!
Kuid probleemi lahendamisega keegi ei tegele.
Sama lugu on ka keskmise pensioniga!
On küll neid,kes saavad 200 eurot kuus, kuigi on töötanud üle 40. aasta.
On see normaalne nähtus?
Kindlasti mitte!
Eesti rahvas on pandud tõesti raskesse
olukorda,sest järsult
on tõusnud hinnad ja aktsiisid ning elu läheb Eestis järjest
raskemaks.