Eesti riigis tekkib inimestel järjest suurem masendus,kuna majandus jätkab langust ja mingit väljapääsu tekkinud olukorrast ei tule kuskilt.Töötu armee riigis on hinnanguliselt üle 110000 inimese.Mis saab siis kui see armee ei saa enam toetust ja riigis ei ole kusagilt töökohti võtta.Kõik see lõhnab suure krahhi järele.Asja teeb hullemaks asjaolu,et parlament ja valitsus ei suuda midagi kardinaalselt muuta,et olukord stabiliseerida.
Viimase kahe aasta jooksul on valitsus algatanud ulatusliku maksutõusu, tõstetud on käibemaksu ja alates 2007. aastast kolmel korral ka aktsiise.2007.a. lisas aktsiis bensiiniliitrile 4 krooni 50 senti ja nüüd, alates 1. jaanuarist 2010 lisatakse aktsiisiga juba 6 krooni 61 senti liitri kohta. Sama on maagaasiga, elektriga. Kõik need maksutõusud tulevad viimasel hetkel ja nagu aru võib saada, euro nimel. Huvitav,kas valitsus on ka analüüsinud nende maksutõusude mõju toimetulekuraskustes olevatele inimestele, keda kaudsed maksud kõige valusamalt löövad, ja milliseid sotsiaalseid toetusi on viimase kahe aasta jooksul tõstetud, et seda lööki väiksema sissetulekuga inimestele pehmendada? Valitsusel tuleks lähiajal otsustada kas ta saab edasi jätkata.
Ka täiesti normaalne oleks kui Tallinna linnapea Savisaar lahkuks linnavalitsusest.Sest maksude tõstmine,vaese linnarahva koormamine igasuguste maksudega,kus normaalne oleks joondudes linnakodanike langenud elatustasemele oleks võinud nii Savisaar omale,kui teistele linnaametnikele maksta katku ajal 2-3 korda vähem palka.Praegu Savisaar tegi omale palga üle 50000 krooni ja iga linnaametnik saab kuus keskelt läbi 20000 krooni.Lihtrahvas peab leppima mingite sandi kopikatega.Kus on õiglus Eesti riigis?Kus on riigi põhiseadus ja president H.Ilves jt?
Savisaar ei taha kuuldagi,et tekkinud olukorras mõistlikum ja kasulikum linna kulusid kärpida kui lisatulu otsida,nagu praegu igasuguste täiendavate maksudega püütakse teha.
Kui rääkida reaalmajanduse inimestega, tundub , et esimest korda pärast 1990. aasta algust on Eestil tekkinud riigirisk. See on väga suur probleem, sest kapitalita pole arengut. Kui vaadata praegust kriisi ja seda, kuidas sellest välja tulla, on meil arenguks vaja kapitali. Samal ajal on selge, et praegu kapitali Baltikumi ei tule. Turud on võtnud selgelt hoiaku, et ühel hetkel on siin raha devalveerimine paratamatu ja miks sinna minna enne, kui see samm on tehtud. Või kui tullaksegi, siis kirjutatakse see kapitalihinna sisse. Tegelikult kujundavad meie kohta arvamust Financial Times ja Economist ning keegi ei vaata Baltikumi 7-miljonilist turgu, veel vähem Eesti 1,3-miljonilist turgu fundamentaal-tegurite põhiselt. On müüdid ja siiani toitis meid kapitaliga see müüt, mis 1990. aastatel tekkis - kiire privatiseerimine, proportsionaalne tulumaks, reinvesteeritud tulu nullmäär. See oli väga positiivne müüt ja avas meile akna, kuid nüüdseks on aken kinni pandud.
Sellises majandusolukorras, kuhu maailm praegu on jõudnud, on kõige suurem vastutus riikide valitsustel.Ka Eesti valitsusel. Riikide valitsused peavad tegema raskeid otsuseid kohapeal ja nende eest ka rahva ees vastutama.Kuid kas seda suudab teha Eesti valitsus? Tundub et mitte.
Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes leidub Eestis kõige vähem neid inimesi, kes arvavad, et oma riigi (Eesti) valitsus suudab majanduskriisiga efektiivselt toime tulla. Eesti inimesed usaldavad eelkõige G20 rühmitust (27%),
Euroopa Liitu (26%), seejärel IMF (16%), seejärel USAd (10%). Kõige lõpus tuleb Eesti valitsus (5%).
Euroopa Liidus on suurim usk Euroopa Liidu (21%) ja G20 (20%) suhtes. Järgnev jaotus on samasugune kui Eesti puhul, ainult valitsuse usaldamine on Eestis kõige madalam (EL-s 12% keskmiselt).
Samas on intolerantsus väljastpoolt tuleva vastu suurenemas. Olgu selleks siis teisest rahvusest inimesed või kapital.
Võib-olla see ongi põhjuseks, miks vaid ligi pooled Eesti elanikest arvavad, et elame Lääne tüüpi turumajanduslikus ja demokraatlikus ühiskonnas.
Küllalt suur osa inimesi arvab, et elatakse mingis nõukogude korra modifitseeritud vormiga ühiskonnas.
Küllalt suurel osal inimestel on arusaam, et KEEGI PEAB heaolu garanteerima.
Võib-olla on tegu töövõtja arusaamaga ja nõnda ongi loomulik?
Võib-olla on tegu heaoluühiskonna grimassidega? Keegi teine peab olukorra lahendama. See, kes juhib meie elu!
Viimase 18 aasta jooksul on Eesti inimesed oma elus kokku puutunud kahe majanduskriisiga ja ühe majandussurutisega. Ehk nüüd ongi aeg küps Godot äraootamiseks?
The Economist peab tuleval aastal Eestis tõenäoliseks erakorralisi parlamendivalimisi ning ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust.Maineka Briti majandusajakirja lisas «The World in 2010» ennustatakse maailma riikide tähtsamaid arenguid tulevaks aastaks.
Eesti kohta kirjutab The Economist, et valitsuserakondadele ennustas halba juba kaotus Euroopa parlamendi valimistel. Peaminister Andrus Ansipi seis ei ole hea ning uuel aastal on tõenäolised erakorralised parlamendivalimised.
Tuleva aasta majanduslanguseks ennustab The Economist Eestile kolm protsenti.Ansip aga ennustab priske majanduskasvu?
Läti kohta kirjutab The Economist, et praegune viie erakonna koalitsioonivalitsus peaminister Valdis Dombrovskise juhtimisel ei suuda tõenäoliselt oktoobrikuiste valimisteni vastu pidada.
Kui Eesti puhul ei ütle The Economist euro saamise osas midagi, siis Leedu kohta märgitakse, et 2012. aastaks euro saamise lootus tuleval aastal kustub.
Sellised on siis lood siinpool sood.
