Augustis avaldas enamik Uus Euroopa riikidest 2010.a 2. kvartali SKP kasvu
numbrid, millele oli toeks nõudluse paranemine eurotsoonis (eriti just
Saksamaal). Poola SKP püsis tugevana, kasvades aastaga 3,5% ja ületades
analüütikute ootusi. Tšehhi ja Ungari SKP kasv oli vastavalt 2,2% ja 1%.
Venemaa majandus kasvas aastaga 5,2%, jäädes alla turu ootustele.
Rumeenia ja Bulgaaria SKP kahanes 2010.a 2. kvartalis vastavalt 0,5% ja
1,5%, vastates üldiselt turu konsensusele. Baltikumis näitas Eesti 2. kvartali
SKP tugevat pööret, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 2% ja aastaga
3,5%. Leedu majandus kasvas aastaga 1,3%, samas kui Läti on endiselt mahajääja, näidates SKP kahanemist 3% eelmise aastaga võrreldes.
Kuigi regiooni SKP näitajad paranevad nii kvartaalses kui aastases
arvestuses, hoiavad keskpangad endiselt baasmäärasid ajalooliselt
madalatel tasemetel, et oma majandusi toetada. Augustis avaldatud
tööstustoodangu numbrid näitavad tootmise tugevat paranemist kogu
regioonis. Tööstustoodang kasvas juulis eelmise aasta sama perioodiga
võrreldes Venemaal, Poolas ja Eestis vastavalt 8,7%, 10,3% ja 21,3%.
Eestis paranenud jaemüük, tööstustoodang ja eksport,kuid sellest ei tasu vaimustuda, tuleb silmas pidada, et Eesti kaubavahetus on jätkuvalt defitsiidis. See osa Eesti tööstusest, mis enne kriisi oli rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, on seda ka praegu, kuid selle osakaal pole piisav, et kogu majandus kraavist välja tõmmata, sest Eesti majandus on sõltuv ekspordist.
Kuigi samal ajal on töötuse määr jätkanud langust peaaegu kõikides regiooni
riikides,kuid Eestis on see langus küllaltki tagasihoidlik ning ei likvideeri niipea ohtlikult pikaajaliseks veninud töötust.
