2009. aastal langes Eesti maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tunamulluselt 23. kohalt 35ndaks, see on kõigi aegade suurim kukkumine. Parim koht edetabelis on Eestil olnud 2006. aastal, mil olime 19ndad. Kõrgeim konkurentsinäitaja USA suhtes (74,3 protsenti) oli 2007. aastal.
Eesti Valitsuse kohanemisvõime majandusmuutustega langes kümnepunkti süsteemis 2009.aastal võrreldes 2008.aastaga 41%.
Samal ajal ettevõtetel oli see langus 18%.Valitsuse otsuste elluviimine halvenes 35% võrra.Kapitali kättesaadavus halvenes 31%.Eesti firmajuhtide hinnang ettevõtluskeskkonnale terviklikult samuti langes.
Nüüdse languse põhjuseks on nii hindamise aluseks olnud näitajate halvenemine kui ka paljude teiste riikide konkurentsivõime tugevnemine. Näiteks on Eestist möödunud Belgia, Tšiili, Tai, Tšehhi, India, Korea, Sloveenia, Portugal ja isegi Leedu.
Üldse on kolm olulist näitajat, mis riiki iseloomustavad – need on konkurentsivõime kõrval veel kaitsevõime ja demograafilise taastootmise võime. Konkurentsivõime tähendab suutlikkust müüa oma tooteid rahvusvahelistel turgudel ja saada rahvusvahelisi otseinvesteeringuid. Need mõlemad loovad eeldused rahva elujärje paranemiseks.
Kriisiaastal halvenesid kõik Eesti konkurentsinäitajat. Viletsaim näitaja on majanduse seisund – siin langesime tervelt 25 koha võrra, jäädes 48ndaks. Äritegevuse efektiivsuses oli langus 14 kohta ja tulemuseks 41. koht.
Valitsuse tõhususe poolest langesime 12 koha võrra.
Selleks et konkurentsivõime pingereas tõusta, peavad pingutama nii ettevõtjad kui valitsus. Ettevõtted on taimed, et need kasvaksid, peab peenar hea olema, aga peenra loob riik.
Eesti aastast 2001, mil siin rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatut välja andma hakati,on kõige rohkem kukkunud äritegevuse efektiivsuse vallas.
Ettevõtjad räägivad krediidi kehvast kättesaadavusest ja tunnevad puudust välismaise kogemusega headest juhtidest.
Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaasi sõnul on Eestil konkurentsivõime parandamiseks viis eesmärki, milleks on euro, eksport, välisinvesteeringud, töötajate oskuste arendamine ning tööhõive languse pidurdamine.
EAS investeeris 2009. aastal üle 4 miljardi krooni, mis on ajaloo kõige suurem riigi investeering ettevõtlusse. EASi abil tegid välisinvestorid 2009. aastal 20 investeerimisotsust, mille tulemusel loodi 1000 töökohta. Siin on näideteks Hyrles, Trelleborg, Essentium Cement ja Risti Golf.Kuid arvestades Eesti töötute arvu on sellest vähe.
Eestis tervikuna kahanes välisturistide arv siiski 3,7%.
EASi ekspordiprogrammide kaudu sai välisturu vallutamiseks kokku ligi 300 miljonit krooni üle 260 ettevõtte. Vahetati ärikontakte mitte ainult lähiriikidega, vaid ka Araabia ja Koreaga.Kuidka sellest on veel vähe.
KredEXi juht Andrus Treier lausus: "Mootorid võivad olla kuitahes head, aga kui sealt õli välja jookseb, need kaua ei tööta." Möödunud aastal oli KredEX tunnistajaks, kuidas ettevõtted finantskraanide kinnikeeramisel kokku kuivasid.
"Täna on esimesi märke, et paremate projektide puhul pangad ikkagi
konkureerivad omavahel," teatas Treier rõõmsast uudisest. Kus pankadel muidu huvi poleks, seal paneb KredEX õla alla, lubas ta.
http://www.esten.ee/
