Detsembris 2009.a president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti majandus on jõudnud põhja ning esimesed märgid viitavad olukorra paranemisele, kuid mitmetes teistes riikides on hullem alles ees.
"Üritades olla realist, ma ütleksin, et põhi on saavutatud. Esimesed märgid siin-seal viitavad, et olukord läheb paremaks," kinnitas Ilves ETV-le aastat kokku võtvas intervjuus.
Vastupidisel arvamusel on The Economist,kes peab tuleval aastal Eestis tõenäoliseks erakorralisi parlamendivalimisi ning ennustab majandusele kolmeprotsendilist langust.
Maineka Briti majandusajakirja lisas «The World in 2010» ennustatakse maailma riikide tähtsamaid arenguid tulevaks aastaks.
Eesti kohta kirjutab The Economist, et valitsuserakondadele ennustas halba juba kaotus Euroopa parlamendi valimistel. Peaminister Andrus Ansipi seis ei ole hea ning uuel aastal on tõenäolised erakorralised parlamendivalimised.
Loomulikult ei taha ma, et kellelgi halvasti läheb ja olen üdini positiivne inimene.
Aga reaalsuse eest silmade sulgemine ei tee ju asju paremaks ja reaalsust olematuks. Milleks siis endale ja teistele valetada! Eesti makroolukord hetkel ei ole veel väga hea ja ei ole ühtegi põhjust, et see järsku parenema hakkab. Tegelikult läheb asi hullemaks, sest kärbetega ei suudeta tasakaalustada laenude lakkamisest puuduolevaid miljardeid.
Kinnisvara hinnad loksuvad lihtsalt majandusega kaasa, mitte ei ole asi iseeneses. Kui majandus pöördub tõusule, siis on varsti läbi ka kinnisvara hinnalangus. Ja niikaua kui majandus langeb, on jutt kinnisvara hindade tõusust nagu vastu tuult pissimine.
Majanduse areng Eestis sõltub riigis tehtavatest valikutest. Kahjuks meil ei ole veel peetud oluliseks tagada soodne keskkond töökohtade tekitamiseks välisinvesteeringute poolt. Viimased liiguvad neoklassikalise teooria eelduste kohaselt madalama kapitalipiirtuluga rikastest maadest vähema kapitaliga ja seetõttu kõrgema kapitali piirtuluga vaesematesse maadesse. Sealjuures peaksid välisinvesteeringud oluliselt rikastama vaesemate riikide inimkapitali tehnoloogiate, ärikultuuri jms. ülekannetega.
Majanduskasvuteooriad toovad esile just inimkapitali kui olulise teguri, mis määrab nii kasvutemposid kui heaolu taset. Viimane on seotud arvestataval määral avaliku sektori rolliga majanduses. Samas on eriti Eesti geograafilise asukoha ja rahvaarvuga riigis nimetatud kaks aspekti omavahel tihedalt seotud. Inimkapitali arendamine saab toimuda eelkõige integratsiooni tingimustes Lääne maailmaga, kuigi viimast saab käsitleda eelkõige kui tarvilikku, mitte aga piisavat tingimust arenguks. Inimkapitali areng on ka eelduseks, et oleks võimalik absorbeerida välisinvesteeringutega käivitatavaid positiivseid mõjusid.
Samal ajal sõltuvad tegelikud arengud konkreetsetest poliitilistest ja majanduslikest asjaoludest, mis on meil tihti toonud kaasa lühema ajaperioodi jooksul küllalt arvestatavaid kõrvalekaldumisi neist trendidest.
Kriitiliseks on peetud just Eesti suhteid EL, SRÜ ja teiste Balti riikidega. Kahtlemata globaliseeruvad Eesti majandussuhted, eriti kui arvesse võtta 20-30 aastast perioodi. Selliste uute tehnoloogiate arenemine, mis vähendavad järjest majandussidemete seost partnerite geograafilise paiknemisega, avardavad ilmselt ka Eesti majandussidemete võrku. Sellega seoses võime prognoosida USA, Kagu-Aasia ja teiste kaugete piirkondade osatähtsuse mõningast võimalikku kasvu
Eesti välismajanduses.Kuid selles suunas meil saavutusi veel ei ole-mõned meie ettevõtted alles kobavad selles suunas ja pole veel head äripartnerit nimetatud kantides veel leidnud. Teiselt poolt sõltub aga Eesti integreerumine siiski väga oluliselt just seostest EL-ga ja SRÜ-ga, millel on määrav osa Eesti majanduse tüübi kujundamisel institutsioonide arengu, poliitilise stabiilsuse ja majanduse sidumise kaudu omandisuhete tihenemise teel. Sellest on lähtutud ka järgnevalt kirjeldatavate stsenaariumide puhul.
I stsenaarium (tingimused) eeldab Eesti tihedat integreerumist Lääne majanduslike ja poliitiliste struktuuridega, eriti EL-ga. Samal ajal jäävad küllalt tihedateks ka sidemed Venemaa ja teiste SRÜ riikidega. Kahjuks Eesti eksport Venemaaga on vähenenud üle 40%.Ning kahjuks seda langust nimetatud suunal toetavad ka praegused Eesti juhid.
Stsenaariumi oluliseks eelduseks on senise EL-ga tiheneva integratsiooni jätkumine. Senise tugeva rahapoliitika jätkumine ning Eesti krooni seotus Euroga on Eesti EL-ga süvenevat integratsiooni soodustavaks tingimuseks.
Reaalmajanduse jaoks tähendab see järjest tihedamaid seoseid Euroopa turgudega, Eesti ettevõtete ulatuslikku koostööd ja liitumist rahvusvaheliste korporatsioonidega.
Samas on juhtumeid olnud,kus Eesti kaup lääne turgudel ei leia head vastuvõtu ning see tuli eksportida SRÜsse.Selline pendeldamine ja kobamine tõstab Eesti kulud ja ei soodusta riigi majanduskasvu.Nimetatud küsimustega peaks riik efektiivsemalt tegelema.
