Elamu otsaseinte lisasoojustus - soojussääst ?

Autor: Alari Sarv

Antud artikkel on ajendatud ühest teisest hiljuti ilmunud artiklist ,,Otsaseinte soojustamine üksi säästu ei anna“ , mis leidis tormilist vastukaja ( kommentaare 4 leheküljel). Kuna antud artikkel oli lühike ja selgitused minimaalsed püüan seda teemat käsitleda. Seda enam , et ,,materdati“ TTÜ professorit, kelle mõtteid ajakirjanik vahendas (olen TPI lõpetanud).

Kõiki kommentaare läbi lugeda ei olnud tahtmist, kuid paljudel oli ,,omamoodi" õigus , eriti neil, kes väitsid ,,säästu ei anna - soojust aga küll“
Kui palju otsaseinte soojustamisel soojussäästu tekib sõltub põhiliselt sellest kuidas köeti maja enne seda toimingut.

1 juhus - käidi küttega priiskavalt ringi s.t. otsakorterite elanike ,, survel" reguleeriti soojussõlmest väljuva küttevee temperatuuri nii kõrgeks , et otsakorterites külma üle ei nurisetud – antud juhul otsa soojustamisest tekkiv soojussääst on märgatav. Sääst tekib seetõttu , et peale otsaseinte lisasoojustamist on võimalik küttevee temperatuuri alandada ja väheneb tunduvalt nende korterite arv kes enne liigsoojuse akna abil välja lasksid.

2 juhus (tavaline) - soojusega ,,priiskamist" ei toimu ning küttevee temperatuur hoitakse võimalikult madal , et enamus oleks küttega rahul. Põhikannatajaks on elamu otstes elavad inimesed.
Kui sellise ,,küttereziimiga" maja otsaseina ,,parasjagu“ soojustada , nii et ka seal vajalik toasoojus saavutatakse on ,,professoril" peaaegu õigus – soojussääst on tühine. Põhiline osa lisasoojustusega saavutatud soojuse kokkuhoiust kulutatakse otsakorteri normaalseks kütmiseks ja ventileerimiseks. Kui aga soojustuse kiht on paksem vajalikust - lastakse üleliigne soojus aknast välja, seda muidugi juhul kui küttevee temperatuuri ei alandata.

Otsaseinte lisasoojustamise asemel on enamuses kortermajades kordades kasulikum küttesüsteemi reguleerimisega tegeleda. Maja otsapüstikutesse tuleb juhtida rohkem küttevett , selleks on võimalused olemas - püstikutele paigaldatud liiniseadeventiilide näol. Seda (s.o. küttesüsteemi tasakaalustamist) on soovitav lasta teha asjatundjate poolt . Praktika on näidanud , et paljud elamud ei ole , vaatamata reguleerimisventiilide olemasolule, korralikult tasakaalustatud. Kulutused projektile ja küttesüsteemi tasakaalustamisele on tühised võrreldes otsaseina lisasoojustamisega.
Otsaseinte lisasoojustamise kahjuks räägib ka asjaolu, et küllaltki palju elamuid kelle otsaseinad on soojustatud on hiljem lasknud kõik seinad soojustada s.h. juba soojustatud otsaseinad. Seda põhjusel , et otsaseina soojustus ei ,,sobi“ hilisema soojustusega.

Omaltpoolt soovitaksin varakult mõelda küttesüsteemi kas osalisele või täielikule uuendamisele , seda kas 1 - või 2-toru skeemile vastavalt. Ainult kaasajastatud ( s.o. termostaatventiilidega ) küttesüsteemi korral on võimalik saavutada elamu lisasoojustamisest ja optimaalsest ventileerimisest maksimaalset soojussäästu. Siis ei ole vaja karta, et elamu välispiirete (s.h. otsaseinte) lisasoojustamisel läheb ,,liiga palavaks" ning tekkiv soojussääst akna abil välja lastakse . Sama lugu ka kevadisel kütteperioodil , kui päike teeb liiga.

http://www.esten.ee/

Tõsine kriitika majandusministeeriumi aadressil.

Ameerika Ühendriikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes täpsustatud andmetel teises kvartalis 1,6 protsenti.
Juulis oletati, et majandus kasvas aprillist juunini 2,4 protsenti.
Vaatamata kasvunumbri vähenemisele suurenes SKT analüütikute ennustatust enam. Asjatundjad olid nimelt ennustanud 1,4-protsendist juurdekasvu.
Majanduskasvu aeglustumise taga on suurenenud import ja kodumaiste investeeringute vähenemine.
Pidurduv kasvutempo võib olla märk sellest, et USA majandus ei ole veel langusest toibunud, vaid on libisemas taas allamäge. Näiteks töötuse näitajate paranemiseks läheb vaja umbes 3-protsendist majanduskasvu.
Jaanuarist märtsini kasvas USA majandus 3,7 protsenti.
Uute korrigeeritud numbrite põhjal jääb käesoleva aasta SKT kasvutempo alla 2 protsendi piiri.
Venemaa majandus kasvas teises kvartalis toorainehindade tõusu ja sisenõudluse taastumise toel eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti, jäädes siiski analüütikute ootustele veidi alla.
Danske Marketsi analüütik Sanna Kurronen märkis, et tulemus oli küll nende oodatud 5,3 protsendile lähedal, kuid keskmiselt ootasid analüütikud siiski 5,7-protsendilist kasvu ehk tulemus jäi ootustele alla.
Aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas riigi sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 2,9 protsenti.
Kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes idanaabri majandus 7,9 protsenti, siis sellel aastal on tarbijate kulutuste ja toorainete ekspordist saadavate tulude suurenemise toel tublilt taastunud.
Analüütikute sõnutsi ei pruugi majanduskasv aasta kokkuvõttes siiski oodatult roosiline tulla.
Kuigi riigi asememajandusminister Andrei Klepatš pidas veel juulis võimalikuks, et tänavust majanduskasvu ootust seniselt 4 protsendi tasemelt kergitatakse, usuvad analüütikud praegu, et selleks ei ole põhjust, sest ka praeguste põlengute mõju ulatus ei ole teada.
Sanna Kurronen märkis kiirkommentaaris, et teasel poolaastal kasvutempo raugeb, sest ainsaks mootoriks jääb sisenõudlus. «Oleme selle aasta kasvuväljavaadete osas pessimistlikud, sest kasvu mootoreid napib,» tõdes ta. Kaubandusbilanss tema sõnutsi edaspidi majanduskasvu ei toeta, sest import peaks kasvama, lisaks ei ole ka mingit märki invetseeringute taastumisest. Seega jääb ainsaks kasvu vedajaks tarbimine, kuid selle kasvu piirab palgatase ja laenuandmine kesine tase.
Tarbimisele annavad hoobi ka kuumalaine ning Moskva lähedased põlengud. Pealinn annab idanaabri jaemüügist ligi viiendiku.
Küll peaks aasta viimases kvartali suurenema laenuandmine ning mõningast kasvu oodatakse ka invetseeringute vallas.
Kuumas hävinud saagi kogukahjud Venemaa 18 regioonis ulatavad piirkondade endi hinnangul 37,1 miljardi rublani (14,8 miljardi krooni) ning riigi põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt 26,1 miljardi rublani ( 10,4 miljardit krooni).
Ria Novosti kirjutab, et kohalike ametnike hinnangul on põua tõttu saak hävinud 9,5 miljonil hektaril. Põllumajandusministeeriumil on aga teised andmed ning need annavad hävinud saagi pindalaks 8,7 miljonit hektarit. Millest erinevused on tekkinud, ministeerium ei täpsustanud.
Kõige rohkem on põuas kannatanud Tatarstan, kelle kahjud ulatuvad 6,2 miljardi rublani. Enam kui 3 miljardit rubla on kaotanud Orenburgi oblast ja Baškiiria ning üle 2 miljardi rubla ulatuvad kahjud Saraatovi oblastis.
«Selle aasta teine pool saab Venemaa majandusele olema suurim väljakutse,» Märkis Kurronen, kes ei plaani selle aasta 3,6 protsendi tasemel majanduskasvu prognoosi muuta.
Hiljuti Stenbocki majas peetud pressikonverentsil ütles Jürgen Ligi, et Eesti majanduskasvu number on Euroopas esirinnas, kuid nentis, et kõik riigid ei ole oma numbreid praeguseks avaldanud.
Rahandusminister Ligi hinnangul on majanduskasv selge tendents. «Julgeme väita, et kosumine toimub edasi, me liigume stabiilselt plussi poole.»
Ligi rõhutas ka euro olulisust. «Euro uudis oli investeeringute jaoks väga tähtis.» Samas ta lisas, et euro sõnum on töötanud hulka aega: «Me usume, et investeeringud on taastumas.» Ligi lisas, et investorite suhtumine Eestisse on muutunud.
Rahandusminister väljendas rahulolu, et majanduskasv on tulnud ekspordi arvel, mitte sisetarbimiselt. «Sisenõudlus tuleb ekspordile järele. Sisetarbimise taastumine on aeglane, ootame seda aasta lõpuks,» märkis ta.
Eesti teise kvartali aastane majanduskasv on esialgsete andmete järgi Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Enim kasvas SKT Slovakkias - 4,9 protsenti.
Eestit edestasid majanduskasvuga veel Rootsi 3,6 ning Saksamaa 3,7 protsendiga.
Enim langes Läti majandus - 3,9 protsenti. Kreeka SKT kukkus 3,5 protsenti.
Võrreldes esimese kvartaliga oli majanduskasv suurim Leedus - 2,9 protsenti. Saksamaal SKT kerkis 2,2 protsenti ning Eestis 2 protsenti.
Euroopa Liidu sisene SKT kasv oli 1 protsent.
Oluline on märkida, et üheksa riigi kohta puudub kvartaalne võrdlus ning kaheksa riigi kohta ei saadud aastaseid numbreid.
Meie majanduse tõus põhineb palkade vähenemisel,töötute suurel armeel ja hindade tõusul. Tootmine ja tarbimine vaevalt suurenenud on. 2011 tuleb kindlasti hullem, hõiskamine on enneaegne. Ennem kui töötasu ja sisetarbimine tõusma ei hakka oleme languses.
Majanduse kasvu uudis tundub heana,kuid kui see inimeste olukorda paremaks veel ei tee ja nad seda headust enda nahal ei tunneta,pole sellest mingit kasu.
Sest antud uudis ei anna küll tegeliku majanduskasvu kohta ei anna veel õigeid andmeid, kuna sisetarbimine on ju jätkuvalt suures languses!
Seda soodustab ka riigi ükskõikne suhtumine Eesti ettevõtete käekäigu suhtes.Suur osa Eesti ettevõtteid ei oma tellimusi ja seetõttu ei ole võimelised areneda ja aitama kaasa riigi majanduse kasvule.Kinnitust sellele annab ka riigikontrolli poolt majandusministeeriumi aadressil tõstatatud tõsine kriitika ettevõtluskeskonna mittesoosimise ja sellega seotud ettevõtlustoetuste ükskõikse ja mitte kasumlikku jagamise pärast.
Jätkuvalt peab tõdema,et tööpuudus Eestis on endiselt väga kõrge ja selle langus on olnud aeglasem kui vaja oleks.
Mängu peab astuma siseturg,meie enda tarbimine,mida soodustaks ka pankade kergem laenuraha,mis kokkuvõttes viiks ka tööpuuduse järsult alla.



kirjastaja:

http://www.esten.ee/

Eestis on vaja ka pankade soodsam laenuraha.

Juulis 2010 maailm aktsiad taastusid järsult , kuna Õigus Pankade stressitestid EI
toonud negatiivseid üllatusi , USA ETTEVÕTETE kvartalikasumid olid korralikud Ning
kasumiootusi EI Teised . Arenevate turgude finantssektor näitas juulis parimaid
tulemusi , kuna riigivõla väljavaated paranesid . MSCI EM Financials indeks tõusis
juulis 4,0%, samas tsitaatides näiteks Trigoni Fond tõusis 1,5% - Seda peamiselt fookuse tõttu väikese JA
keskmise suurusega pankadele , MIS tavaliselt näitavad tulemusi viitega .
Türgi, Pangad on taaskord suhteliselt paremat tootlust näidanud , kuna 2010.a 2 .
Kvartali tulemused olid oodatust PAREMAD , kuid samas usume , et fundamentaalse
tõusupotentsiaali lagi asub praeguste hinnatasemete Juures ( Garanti JA HalkBank
kauplevad jooksval P / B kordajal 2,3 JA 2,5) . Türgi, Pangad on kasu lõiganud
tarbijahinnaindeksi järgijatest ( väärtpaberid , Mille intressitulu kohta Seotud teatud
fikseeritud määraga + 2 Kuu tagune inflatsioon ) , tanu tõusvale inflatsioonitrendile
2009.a 2 . pooles JA 2010.a 1 . pooles . Praeguseks on Jubas tõenäoline , et 2010.a 3 .
Kvartali intressitulu mõjutab inflatsioonitrendi langemine . Seetõttu võime 3 .
kvartalis NAHA järsku kasumilangust , MIS võib Change turusentimenti .

Mõned fondid suurendasid LÄBI Banco PanAmericano OMA osalust Brasiilia väikese
suurusega pankades . Brasiilia pankad peaksid kasu lõikama paranevast ärikeskkonnast Ning tugevast makrokeskkonnast 2010-2011 . aastal . PanAmericano kohta tarbijapank , MIS pakub krediitkaarte , autolaene Ning isiklikke laene LÄBI müügivõrgu , Milles on 182 müügipunkti ule kogu Riigi . Hiljuti ostis Caixa economica ( Riiklik Hoiupank ) 36,6% PanAmericano'st , MIS piigid 2200 harukontori näol andma pangale täiendava müügivõrgu . PanAmericano kaupleb 1,5 x P / B ( hiliseim ) ja 16% ROE ( 2010.a oodatav ).

Teraviljahinnad tõusid Kuu jooksul märkimisväärselt , kuna Venemaal JA Ukrainas
kahjustas saaki kuum JA Kuiv ilm , samas tsitaatides Kanadas olid probleemiks tugevad
vihmasajud . Nisu hinnad näitasid kõige teravamat kasvu ( 42 % juulis ), sest
Venemaa nisusaak võib eelmise aastaga võrreldes langeda hinnanguliselt 19%. Maisi
JA sojaubade hinnad tõusid vastavalt 9% JA 11%. Seepärast mitmed fondid kohta hoidnud VÄGA madalat osalust ettevõtetes , mida toorainete hinnad otseselt mõjutavad , ning ettenägelikud Ettevõtted eeldasid , et nende portfelli Ettevõtted jäävad madalatest toorainehindadest suures osas puutumata . Hiljutine hinnaralli on põhjustanud Palju spekulatsioone teemal , Kas Maailm võib silmitsi seista järjekordse toidukriisiga - sarnase voi hullemaga tsitaatides 2007- 2008.a Kriis . Kuigi võib uskuda , et toorainete hinnainflatsioon levib tõenäoliselt teistesse põllumajanduse allsektoritesse kohta praegused maailm reservid piisavad isegi siis , tsitaatides Kanada JA SRU saak tuleb hetkeootustest kehvem .

Köögiviljade Turg kohta Aasia turgudel VÄGA killustatud - väikeettevõtete turuosa kohta hinnanguliselt 99%. Olles ÜKS juhtivatest
köögiviljatootjatest , lõikab Hiina Minzhong kasu kasvavast nõudlusest kõrge
kvaliteediga köögiviljade järele Ning võimalustest konsolideerimise teel turuosa
suurendada . Viimase Kolm AASTA jooksul on ettevõte OMA käibe JA puhaskasumi
peaaegu kolmekordistanud , hoides samas netomarginaali stabiilselt ule 25%.
Üldiselt tuleks Hiina esmaste tootjaid eelistada , tsitaatides Neil on OMA allsektoris ( näiteks
apelsinide REŽ , bambuse REŽ , värskete köögiviljade REŽ , JNE ) juhtiv positsioon
Ning paigas piisav infrastruktuur , logistika JA turustusvõrk , et Saada osa väärtusahela
tipust . Vajad Ettevõtted kohta jätkanud kiiret kasvu , hoides samas marginaalid kõrgetel
tasemetel . Enamik nendest ettevõtetest ei ole oma kasvu toetamiseks kasutanud hernes
üldse laene Ning seega on nende bilansid VÄGA konservatiivsed .

Eestil on jätkuvalt VÄGA Suur tööpuudus.On TÄIESTI Selge , et Eestis ainult Eksport JA Tööstus , MIS mõlemad on praegu tõusuteel , tööpuudust talutava piirini EI vii.On vaja et ergutada siseturgu , meie Enda tarbimise JA ostlemise dee Pankade soodsam laenuraha , et tööpuudus langeks alla kuue protsendi .

kirjastaja :

http://www.esten.ee/