Ei ole lootust saada kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele.

Rahalaen





Eurotsoon võitleb tuleviku nimel, riskitaluvus langeb järsult
Eelmine kuu kujunes kõigi riskantsemate varaklasside jaoks üle maailma äärmiselt negatiivseks kuuks, kuna eurotsooni riigivõlaprobleemid paistsid kontrolli alt väljuvat. Kreeka domineeris taaskord majandusuudiste pealkirjades, kuna riigi järjest tõenäolisemaks muutuv väljumine eurotsoonist hirmutab investoreid ning tõstatab küsimusi terve eurotsooni tuleviku kohta. Investorid tunglesid turvalisteks peetavate (safe haven) varade poole, mille tulemusel saavutasid Saksamaa ja Šveitsi riigivõlakirjade hinnad kõigi aegade kõrgtaseme, sealjuures muutus võlakirjade tootlus intressikurvi lühikeses otsas isegi negatiivseks. Selline äärmuslik „risk maha“ keskkond mõjus ka aktsiatele väga negatiivselt. Nii Venemaa kui Ida-Euroopa aktsiaturgusid järgivad indeksid kukkusid kuu jooksul üle 10%, langedes enamikel juhtudel esimese kvartali ralli eelsetele tasemetele.
Kuigi me ei oota kohest lahendust eurotsooni fundamentaalsetele probleemidele, usume siiski, et praegune äärmiselt negatiivne sentiment annab tõenäoliselt veidi järele. Tugevamat turgude taastumist võib oodata alles pärast eurotsooni liidrite koostööl põhinevate lahenduste kokku leppimist. Kuigi rahandus- ja pangandusliit ning euro võlakirjad olid kauged võimalikud lahendid ainult kuu aega tagasi, oleme üha enam valmis nende meetmete kasutuselevõtuks lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Sõltuvalt sellest, kui kaugele on Euroopa liidrid valmis minema, on tõenäoline oodata muutust turgudel, mis varieerub turgude rahunemisest kuni tugeva rallini riskantsemate varaklasside osas üle maailma.
Situatsiooni arvesse võttes, oleme jätkuvalt ettevaatlikud Fondi riskide suurendamisel enne juuni lõppu, kui Kreeka valimiste tulemus on selge ja tõenäoliselt esimene vastus eurotsooni liidritelt käimasoleva kriisi lahendamise kohta valmib. Senikaua pooldame ettevõtteid, millel on väike laenukoorem, tugev rahavoog põhitegevusest ja mis on võimelised oma konkurente edastama nii üleüldiselt kui ka pikemas kriisiolukorras.

Autor: Heiti Riisberg

Ehitusekspertiisi korraldamine.

Tuleoht valditav.

Ehitusplaadid:


puitlaastplaadid, puitkiudplaadid, vineer paksusega>= 12 mm või laudadest sulundvooder paksusega>= 21 mm; mahukaaluga>= 1400 kg/m³; pinnakihiga V2/-.
või

kartongpinnaga kipsplaat, tsementlaastplaat, puitkipsplaat, tsementkiudplaat paksusega>= 10 mm; mahukaaluga>= 1400 kg/m³; pinnakihiga V1/l.

Puitprussid>= 42x42 mm, sammuga>= 600 mm.


Valtsitud terasplekist profiilid, lehe paksus>= 0,5 mm, sammuga>= 600 mm.


Mineraalvattmatt mahukaaluga >= 17 kg/m³ või tuletõrje- ja päästeasutuse poolt heakskiidetud puistevill mahukaaluga>= 25 kg/m³.


Silikaat- või kivivill mahukaaluga>= 30 kg/m³.


Mitte aurutihe, kuid suitsugaaside läbitungimist aeglustav kiht, näiteks tuuletõkkeplaat.


Kandetarind, sammuga>= 1200 mm.


Põlevgaaside läbitungimist takistav kiht, näiteks kõva puidkiudplaat paksusega 3,2 mm.


Hõre laudis>= 92x22 mm, laudade vahe>= 210 mm.


Hõre laudis >= 72x32 mm, laudade vahe>= 150 mm.


EPN 10.9 väljavõte kandvate seinte ja lagede kohta

Ettenähtud uks tähisega EI 30,mille tiheduse ja terviklikkuse(E) ja isolatsioonivõime(I) tingimused peavad olema täidetud 30 minuti jooksul. Selgituseks siin nii palju,et projekteeritud toode paigaldatuna tuletõkkesektsiooni peab reaalselt hoidma: E –terviklikkust,ehk elementi liikumatus asendis;ning I - isolatsiooniomadused , ehk madalama temperatuuri elemendi teisel poolel, mis ei puutu tulega kokku vähemalt 30 minutit.Kahjuks projektis ei ole selle ukse joonist esitatud,sellepärast on raske otsustada-kas projekteerija ettepanekute realiseerimine teeb sellest vanast klaasuksest tületõkkeukse klassiga EI 30. Arvatavasti mitte. Kuna tegemist on siin klaasuksega,stts projektis pakutud lahendus paigaldada vanale uksele tulekindel klaas ning tuletõkketihend ei tee selle ukse tuletõkkeukseks EI 30 klassi omadustega. Kuna selle ukse kohta puuduvad andmed klaasi,uksepiida,lukku,sulguri,riivi jms kohta.

Hindamise küsimustes võib meie poole pöörduda.

Nendes küsimustes ja üldse kinnis- ja vallasvara



hindamise küsimustes võib meie poole pöörduda.


Tingituna üldistest muudatustest majanduses on ka ehituses mindud


üksushindadelt üle kokkuleppehindadele. Varem kuulusid ehituse


projektdokumentatsiooni nii tööjoonised kui ka ehituse eelarve.


Nüüd see alati nii ei ole. Valitsuse poolt ettenähtud korra kohaselt


(1989. aasta 29. detsembri määrus nr 432) määratakse nüüd iga ehituse


ehitusmaksumus kindlaks tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppega


(nn leppehinnaga) töövõtulepingu sõlmimisel. Seega ehitusmaksumuse


määramine on kas tellija või ehitaja mure.



Ehitusmaksumuse arvutamiseks vajatakse hindamise aluseid. Varasematel


aastatel toimus ehitus-, eri- ja remonditööde hindamine ühtsete


üksushinnete kataloogide alusel. Oluline pööre selles osas toimus aastail


1987–1992, kui senised üksushinnete kataloogid muutusid kehtetuks.


Praeguseks on uued hindamise alused juba välja kujunemas. Üksushinnete


struktuur on põhiliselt säilitanud endise kuju, kuid mitte sisu. See on


ehitus-, projekteerimis- ja teistes ehitusmaksumusega tegelevates asutustes


sageli küllaltki erinev.



Ehitusmaksumust on mõjutanud ka mitmed muutused ehitustegevuses, nagu


muutunud


ehitusmaterjalide valik, ehitustöö platsil, mehhaniseerituse astme


suurenemine (vähenenud käsitsi tehtava töö osa, st ajanorm, ja suurenenud


väikemehhanismide osa).



Senini mõjutas ehitusmaksumust põhiliselt ehitusmaterjalide hinna muutus.


Praegu on need stabiliseerunud ja ehitusmaksumuse suurenemist mõjutab


ettevõtte personali- ja üldkulude kasv.




Ehituskulud ja nende liigitamine


Ehituskulude liigitamise eesmärk on jagada kulud omaniku, projekteerija ja


ehitusettevõtja vahel; ehitise osade ja konstruktiivelementide vahel;


ehitustöö liikide vahel, samuti kulude tekkimise perioodi järgi. Nii


tekib võimalus võrrelda eri kuluarvutuste koostajate, samuti eri ajal


ja ka erinevatele projektidele koostatud kuluarvutusi. Kui on teada


ehituskulud, on võimalik jälgida ka projektile ja selle osadele tehtavaid


kulutusi. Samuti saab projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel kokku


hoida tööjõudu.



Ehituskulude liigitamise aluseks on keskkonnaministri 1998. aasta 10.


septembril käskkirjaga nr 278 kinnitatud “Ehituskulude liigitamise


juhend” ja hiljuti ilmunud “Kommentaarid ehituskulude liigitamise


juhendi juurde”. Seoses sellega kaotasid kehtivuse Eesti Vabariigi


ehitusministeeriumi kinnitatud “Ehituskulude liigitamise eeskirjad”


1992. aasta 9. novembri määrus nr 9) ja selle kommentaarid.



Juhendis esitatud ehituskulude liigitus koosneb kolmest tasandist, millest


on tingitud ka kululiikide kolmekohaline kodeerimine.



Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks:


100 Krunt;


200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive;


300 Hoone ehitustööd ja tarandid;


400 Hoone tehnoseadmed;


500 Krundipealsed rajatised;


600 Sisustus ning kunstitööd;


700 Ehituse kõrvalkulud.



Peatükkide maksumuste summa on omaniku jaoks investeerimisprojekti


kogumaksumus. Kahe esimese peatüki (kood 100 ja 200) kulud on


ettevalmistusperioodi kulud. Kolmandast kuuenda peatükini (kood 300–600)


esitatakse ehitise (hoone ja rajatise) püstitamise ning seadmete ja


sisustuse, nende montaa?i ning paigalduse, aga samuti eelnevaga vahetult


kaasnevate tööde kulud.



Viimases peatükis (kood 700) on põhiliselt omaniku juhtimis- ja


järelevalvekulud ning projekteerimiskulud.



Liigituse teine tasand määrab kulurühmad. Kuluarvutuse peatükid on


jagatud kuni üheksaks kulurühmaks ning selle kood on määratud kahe


esimese positsiooniga liigituse kolmekohalises koodis (XXO).



Näitena vaatame kulurühmasid peatükis “Hoone ehitustööd ja tarandid”.


300 Hoone ehitustööd ja tarandid:


310 ehitussüvend;


320 alused ja vundamendid;


330 välisseinad;


340 siseseinad;


350 vahelaed ja trepid;


360 katused;


370 püsisisustus;


390 hoone ehitustöödega kaasnevad tööd.



Esitatud kulurühmade jaotus vastab projekteerimise käigus


ehituskulude plaanimise ja kontrolli ülesandele. See on hoone


maksumuse jaotus hoone konstruktsioonide vahel.



Kulurühm 390 – hoone ehitustöödega kaasnevad tööd – haarab selle


osa, mida traditsiooniliselt on nimetatud ehitusplatsi


üldkuludeks. Ehituskulude liigitamise juhendi kohaselt on


ehitusplatsi üldkulud ehk ehitustöödega kaasnevad tööd jagatud


hoone, hoone tehnoseadmete ja krundipealsete rajatiste ehitustöödega


kaasnevateks töödeks (vaata kulurühmad 390, 490 ja 590).



Toodud jaotus arvestab kaasnevate tööde kuluarvutuste lähteandmete


erinevust ja viitab vajadusele koostada ehituskorralduse projektid,


sh ehitusplatsi üldplaanid ja tehnoloogilised kaardid ehitustöö eri etappidele.



Liigituse kolmas tasand määrab kululiigid. Iga kulurühm on jagatud kuni


üheksaks kululiigiks. Kululiigi määratluseks kasutatakse ära kõik


kolm positsiooni koodist.



Viimane liik kulurühmas on reserveeritud kuludele tingnimetusega “muud”


(kood XX9) ehk teisisõnu kuludele, mis ei mahtunud enamlevinud


kulude liigitusse.



Näitena vaatame kululiike kulurühmas välisseinad.


330 Välisseinad:


331 kandvad välisseinad;


332 mittekandvad välisseinad;


333 välispostid;


334 välisuksed ja -aknad;


335 välisviimistlus;


336 välisseinte siseviimistlus;


337 monteeritavad välisseinad;


338 päikesekaitse;


339 muud.



Esitatud skeem kulurühma jaotamisel kululiikideks loob eeldused


katsetada projekteerimisel erinevaid variante. Samas saab jälgida,


et mõni kulutus põhjendamatult suureks ei paisuks.



Selguvad kokkuhoiu võimalused

Näiteks ütleb tellija projekteerijale teatud summa, lähtudes projekti


tasuvusuurin-gutes kasutatud hoone kuupmeetri hinnast.



Projekti maksumust saab kontrollida eskiislahenduse alusel, kus


töökirjeldused on toodud välja kululiikide kaupa. Kui selgub, et


kogumaksumus on etteantust suuremaks paisunud, otsustatakse


kõigepealt,


milliste kulurühmade pealt võiks kokku hoida.



Kui säästuobjektiks valitakse kulurühm välisseinad, siis edasi


vaadatakse,


kas kärpida väljaminekuid välisseina mittekandvatele elementidele,


välisviimistlusele, siseviimistlusele või hoopis välisustele ja -akendele.



Vajaduse korral on võimalik kasutada veelgi detailsemat liigitust, mida


nimetatakse kulu alaliigiks. Koodi tuleks sel juhul täiendada veel


neljanda kohaga. Näiteks võib hinnata eraldi välisuksed 3341


< ning välisaknad 3342.



“Ehituskulude liigitamise juhendi” ja “Kommentaarid ehituskulude


liigitamise


eeskirjade juurde” on koostanud OÜ Ehituskonsultant


ministeeriumide


tellimisel ja need ei ole üldkohustuslikud, vaid soovituslikud.



See tähendab küll, et nende rakendamise ulatus määratakse igal ehitusel


kindlaks tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel, kuid arvestades


ehitustegevuses praegu valitsevat olukorda, tuleks seda juhendit


võimaluse korral alati kasutada.




Ehituse tellija sõnastik



Mõningad ehitusmõisted seoses ehitusmaksumuse ja -kuludega


ehitis – ehitised jagunevad hooneteks (elamud, tööstus-, põllumajandus-


ja teised hooned) ja rajatisteks (kanalid, sillad, teed jne)


ehitus – ehitustehnika; teadus, mis ehitusteadusele tuginedes tegeleb


ehitiste rajamisega, rekonstrueerimise, remontimise ja


ehitusprojektide koostamisega; selle alla kuuluvad ka hoonete ja


rajatiste püstitamine; ümber-, juurde-, peale- või allaehitamine


ning kapitaal- ja hooldus-remonditööd


ehituskulud – kulud ehitise projekteerimiseks ja ehitusmaterjalidele,


seadmetele, tööle, teenustele ja teistele maksetele tehtavad kulutused


kulude hinnang – kulude üldine ja ligikaudne hindamine eelprojekti tasemel


kulude eelarvutlus – kulude ligilähedane hindamine tehnilise projekti tasemel


kulude kalkulatsioon – kulude võimalikult täpne hindamine töö- või


teostusjooniste järgi


eelarve – eeldatavate tulude ja kulude arvutlus


kulude arvutus – eeldatavate kulude hindamine või tegelike teostuskulude


arvestus; arvutuste tulemuseks on kulude hinnang, kulude eelarvutlus,


kulude arvutlus ja teostus, kulude arvestus


lepinguhind – tööde ja teenuste kogumaksumus, mille tellija lepingu järgi


tasub töövõtjale


lepingu summa – tellija makse töövõtjale lepingu tingimustes


kirjeldatud töö täitmise eest


pakkumus – pakkujalt tellijale tehtav töö hinda, tähtaega jm käsitlev


ettepanek töövõtulepingu sõlmimiseks


leping – projekti osaliste vaheline kirjalik lubaduste kogu või kokkulepe;


muudab kehtetuks kõik eelnevate läbirääkimiste või kokkulepete


(nii kirjalike kui ka suuliste) tulemused, kui lepingus pole kokku


lepitud teisiti


ehituse töövõtuleping – omaniku (tellija) ja ehitustöövõtja vaheline


kokkulepe projektiga ettenähtud töö tegemiseks


töökirje – töö kogust (arvestusühikut ja hulka) ning kirjeldust sisaldav kirje


töökirjeldus – tööd, meetodit, kasutatavaid materjale ja tooteid ning


järgitavaid standardeid sisaldav osa töökirjes


lepingudokumendid – lepingu tingimustes kirjeldatud tööde ja teenuste


osutamiseks vajalikud dokumendid

Puhastusmärgala vajadus.

Puhastusmärgala on üks võimalikest lahendustest ennekõike väikepuhastite juures (alla 2000 inimesega asula) ja enamasti kombinatsioonis muude tehnoloogiatega. Maa-asulates ja väiketootmistes, samuti eramute juures saab aga märgala tõesti töötada iseseisva puhastina.

Kuigi maailmas ei ole selline veepuhastamise viis kaugeltki enam uus, on see Eestis alles populaarsust kogumas. Saksamaal valmisid esimesed märgalapuhastid juba 60ndatel. Eesti esimesed suuremad tehismärgalad loodi Häädemeestele (1000 elanikku, järelpuhasti) ja Kõosse (300 elanikku, põhipuhasti). Koos väiksemate puhastitega on neid kokku kümme.

Teadur Marek Strandberg selgitab, kuidas antud tehnoloogia toimib. “Sellise puhasti toimimise mootoriks on pinnasesse rajatud ning põhjaveest isoleeritud süvendeisse rajatud filterkehades elavad mikroorganismid. Eelnevalt mehaanilistest lisanditest puhastatud heitvesi suunatakse selliste filterkehade süsteemi, kus mikroorganismid vees olevad reostusained looduskeskkonnale kahjutuks muundavad.”

Pinnasesse rajatakse süvend, mille põhi suletakse, et mitte reostada põhjavett. Siia juhitakse esmase töötluse läbinud reovesi. Päeva-paari jooksul settivad välja nii veest kergemad kui ka raskemad osakesed. Seejärel pumbatakse reovesi läbi kaevu järgmisele – horisontaalse läbivooluga alale. Horisontaalse läbivooluga alale on huumuserikkale pinnasele pandud kasvama taimed, mille juurtes olev kliima on mikroorganismidele meelepärane. Organismid tarbivad reovees olevaid toitaineid ning edasi juhitakse vesi juba looduslikku veekogusse.

Edgar Karofeld TPÜ ökoloogia instituudist soovitab rajada märgalapuhasti kohta, mis oleks sobiva reljeefiga ning kus oleks piisavalt ruumi. Tehismärgalal toimib reovee ümbertöötlemine sarnaselt looduses toimuvate protsessidega, ainult selle vahega, et siin toimuvad need ekstensiivsemalt. Puhastusprotsessi teostavad otseselt mikroorganismid, kes elutsevad nii taimejuurtel, pinnaseosakestel kui ka vees. Taimestikuna kasutatakse enamasti hundinuia, pilliroogu, aga ka näiteks paju. “Tihti arvatakse ekslikult, et vett puhastavad taimed, kuid tegelikult loovad nad ainult mikroorganismidele soodsa elukeskkonna,” rõhutab Strandberg.

Sellistel märgaladel tekkivat nn biomassi saab näiteks kasutada nii tahkete kütuste kui ka erinevat tüüpi ehitusmaterjalide valmistamiseks.

Ühe inimese heiteid puhastab umbes 10 m² suurune tehismärgala. Sellist veepuhastussüsteemi saab edukalt rajada ka näiteks tavalise eramu juurde. Puhasti elueaks arvestatakse umbes 25–35 aastat.

Filtreerimisprotsessi käigus on oluline hapniku juurdevool, seepärast kasutatakse piisavalt õhutuvaid pinnasmaterjalide fraktsioone. Lämmastiku- ja fosforiühendid on ained, mis põhjustavad veekogude kinnikasvamist. Ka leidub neid ohtralt reovetes. “Hapniku abil oksüdeeruvad lämmastikuühendid nitraatideks ja on niiviisi taimedele kättesaadavas vormis,” selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika tudeng ning Säästva Arengu Klubi liige Mikk Saar.

Pidevat hooldust nõuab selline puhasti mõõdukalt, mis ongi kokkuhoiu üheks põhjuseks. Iseregulatsioon on suureks plussiks. Kui harilikus puhastusjaamas viibib vesi 1–2 päeva, siis märgalapuhastis on viibeaeg 30–40 päeva. Suur veemass muudab märgalapuhasti tolerantseks nii vee hulga kui ka kontsentratsiooni muutuste suhtes.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk on tehismärgalaga üldjoontes rahul. “See on odavam ja hea lahendus väikestele paarisaja elanikuga asulatele,” arvab ta. Riisk toob siiski välja mõndagi negatiivset: nimelt kippus puhasti möödunud talvel kinni külmuma. Riisk selgitab: “See, et soe solk peale voolab, hoiab puhastit külmumast, aga kuna meil on väike asula, ei tulnud seda piisavalt palju.” Nii juhtuski, et märgalapuhasti kohati kinni külmus. Puhasti administreerimisega tegeleb Kõos eraldi veefirma.

Suurte reostuskoormuste puhul on soovitav kasutada märgalapuhastustehnoloogia kombinatsioone muude tehnoloogiatega.

Ehitusekspertiisi korraldamine.

Kohtumenetluse korral määrab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisimäärusega, milles on esitatud ka eksperdi ülesanne.

Ekspertiisiks on vaja eelnevalt läbi mõelda, mis on selle eesmärk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas kõik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne või nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ülesandega.

Tähtsamad dokumendid:
hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) tööde aktidega, kommunikatsioonide ja teiste nõutavate osade teostusjoonistega;
eritööde vastuvõtuaktid ning riikliku komisjoni akt või kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;
täielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.

Hoonete ja rajatiste ehitamise käigus esinevate projektiväliste muudatuste korral tuleb projekti koostaja või vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia nõuetekohaselt vormistatud muudatused või koostada uus, nn korrektuurprojekt.

Olenevalt ekspertiisi ülesandest ja esitatud küsimustest võib tekkida vajadus nõuda veel mitmesuguseid täiendavaid andmeid, tõendeid jne. Näiteks erinevatel ajavahemikel läbi viidud ehitus- ja remonttööde hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid tööde kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas või ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada võimalikult täpselt kirjalik õiend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt võrdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral püüaksid need kõrvaldada.

Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitustööd on kestnud pikemat aega. Üksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine võib märgatavalt langetada hoone turuhinda.

Vajalike dokumentide puudumine või nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi läbiviimist või teeb selle vahel võimatukski. Ka mõjutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. Põhilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks jälgida ka hoonete ostul-müügil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.


Millal läheb ehitusekspertiisi vaja:
Kui tehtud ehitus- ja remonttööde osas pooled eriarvamusel tööde projektdokumentatsiooni ja ehituseeskirjadele vastavuse, tööde kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide jne osas
Uuritakse ehitus- ja remonttöödel kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavust normatiividele
Ehitiste ja rajatiste hindamine, nende taastamis- ja jääkväärtuse määramine.Meie ehitusaeksperdid hindavad hoonete ja rajatiste (kinnis- ja vallasvara) nn turuhinda-turuväärtust(arvatav tegelik väärtus),hoonete või rajatiste maksumuse , arvestades ehitamisel tehtud kulutusi ning olemasoleva ehitise konstruktsioonide amortisatsiooni. Seetõttu võivad tulemused ühe ja sama hoone kohta olla erinevad
Ekspluatatsiooni käigus hoones ilmnenud kahjustuste puhul tekkepõhjuste ja ulatuse selgitamine, vajadusel nende likvideerimiseks vajalike kulutuste määratlemine
Üürnike ja rentnike poolt tehtud ehitus- ja remonttööde kohta hinnangu andmine - kas need on jagamise võimalikkuse selgitamine
Elamu (majavalduse) osa ühisvaraks tunnistamise ja vajalikud hoone säilimiseks jne
Elamu (majavalduse) reaalosadeks ühisvara jagamise võimaluse selgitamine
Eksperthinnangu tasu on 57 eurot/h + käibemaks
Ekspertiiside käigus teostatavad katsetused ja laboriuuringud, konstruktsioonide avamised ning eriseadmetega mõõtmised (tuul, alarõhk,müra jne.) ei kuulu hinna sisse. Samuti ei kuulu hinna sisse transpordikulud kaugemale kui 25 km Tallinnast, millisel juhul lisandub transpordikulu hind 20 eur/h.

Telli:
Eduard Sepp
gsm: 50 39015
esten@esten.ee