Majanduskasvu näitajad üle maailma jäävad tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Eelmise perioodi globaalsed makromajanduslikud näitajad olid üksikuid erandeid arvestamata üsna negatiivsed ning keskpangad ja teised institutsioonid kärpisid kasvuprognoose.
Kolmas kvartal 2011 oli ka aktsiaturgudele väga sünge.Toimus aktsiate allamüümine, kus ei arvestatud ettevõtete fundamentaalset väärtust ega potentsiaali - enamike investorite eesmärgiks oli maksku mis maksab oma positsioone aktsiaturgudel vähendada. Kuigi majanduskasvu näitajad üle maailma jäävad lühikeses ja keskpikas perspektiivis tõenäoliselt tagasihoidlikuks,paljudel juhtudel on valimatu müümise käigus rahaks tehtud ka kõrge potentsiaaliga aktsiad, mis on nüüdseks saavutanud pikaajalise investeerimishorisondiga investorite jaoks väga atraktiivse hinnataseme.
Venemaa turg kannatas tugeva allamüümise tõttu, kukkudes septembris 16,1%; Trigon Venemaa Top Picks Fond langes mõnevõrra vähem, 15,0%. Trigon Arenevate Turgude Agrisektori Fond kannatas jätkuvalt Hiina turu allamüümise tõttu ja kaupleb nüüd vaid 5,5x 2011. aasta oodatud kasumil. Türgi turg tõusis septembris veidi, kuid kaupleb aasta algusega võrreldes ikka veel rohkem kui 25% madalamal tasemel.
"Troika" (IMF, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon) pingutused Kreeka võlakriisi lahendamiseks ei avaldanud investoritele muljet: Kreeka võlakirjade tootlus tõusis septembris järsult. Võlaturgude hinnatasemed osutuvad sellele, et Kreeka katkestab vähemalt osaliselt maksed võlakirjade omanikele ning Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) laenamisvõime suurendamine ja muud sarnased meetmed lükkavad vaid vältimatut pankrotti edasi.
Toorainete hinnad olid samuti septembris languses nagu enamik varaklasse ja USDA teatas, et praegused toiduvarud on mõnevõrra suuremad kui eelnevalt kardeti. Maisi, nisu ja soja hinnad kukkusid kuu jooksul umbes 20%. Üldiselt on varude tase endiselt madal ja stabiilne nõudluse kasv lükkab need tõenäoliselt veel madalamale.
Samas toiduained maailmas on pidevalt kasvava nõudlusega.
Heitlik hinnatõus. Aastail 2000-2005 kallines toit Eestis vaid 2% võrra enam kui Euroopa Liidus: vastavalt 20% ja 18%. Aastail 2006-2008 lõid toidu hinnad maailmaturul rekordeid, ELis reageeris toit sellele 13% kallinemisega, Eestis koguni 30%ga. 2009. aastal odavnes toit Eestis 7%, ELis 1%. Mullu läks maailma toiduturul taas tormiseks, mis põhjustas Eestis toidu 12%, ELis aga 3% kallinemise. Maailmaturu ebakindlus ja heitlikkus justkui soosib Eestis hindade ülespoole kihutamist. Toiduainete pakkumisahel on mitme kanali kaudu avatud väliskeskkonnale. Tootja võib valida, kas müüa oma toodangut eksporditurule või siinsele töötlejale. Töötleja saab osta sisendi välismaalt või kohalikult tootjalt ning müüa oma toodangu kodu- või välisturul. Püramiidi tipus olev turustaja aga valib kodu- ja välismaal toodetud kaupade hulgast. Välisturule müügi suurenemine põhjustas hinnatõusu aastatel 2006-2008 ning 2010. Viimasel juhul kasvas nii valmistoodangu kui ka teravilja ja toorpiima väljavedu välismaale. See on kindlasti üks põhjus, miks hinnad Eestis jõulisemalt muutuvad.
Maailmaturul toimuva ülekandumine Eesti toidu letihinda võtab aega kuni pool aastat. Piima- ja pagaritooted kallinesid märksa enam kui tootmissisendid, seda eelkõige 2006.-2008. aastal. Seega on pakkumistegurite kõrval mängus ka nõudluse mõjurid. Toiduainete pakkumisahela konkurentsitihedusele ei saa hinnangut anda suvalise hetkeseisu põhjal. Ajapikku on siiski esinenud konkurentsile rohkem valgust heitvaid olukordi. Juurdehindluste suurendamist aastail 2006-2008 võib kirjeldada tööstusharu enesedistsipliini nõrgenemisena, mis valmistas pinda ette järgnevaks languseks. Toiduainete pakkumisahelas toimib konkurents nii ühel tasandil kui ka tasandite vahel. Välisturule müümise võimaluse paranedes kasvab töötleja jõud hinnaläbirääkimistel kaupmeestega, ja vastupidi. Seda vastupidist olukorda ilmestab 2009. aasta, mil langesid mitme põhitoiduaine letihinnad, kuid mitte maailmaturu taktis. Kaupmeeste juurdehindlused püsisid visalt, andes märku mitte just väga tugevast konkurentsist. Hinnalangus toimus pigem tootja ja töötleja arvel. Rahvusvaheliste võrdluste järgi on me jaekaubanduse turg koondunud. Konkurentsitiheduse lakmustestiks kujuneb Tallinna müügimaksu kadumine - konkurentsitihedal turul peaks see kohe hindade languse kaasa tooma.
Juurdehindluste suur kõikumine näitab pakkumisahela eri tasandite jõujoonte muutumist ja pikaajalise tasakaalu puudumist turul. Ebakindlus tasuvuses võib majandustegevust pärssida. Tugevad pinged pakkumisahelas sunnivad uusi välisturge otsima. Nende leidmisel võivad hinnad lühiajaliselt lakke karata. Omavahel piima-, teravilja- ja lihatooteid võrreldes tuleb viimasel konkurentsivõitluses kõige enam impordiga rinda pista. See seletab lihatoodete juurdehindluse väiksemat kõikumist. Kuigi välismaine konkurents teeb elu siinsel tootjal ja töötlejal kibedaks, on see hinnastabiilsuse saavutamisel abiks. Siinsete hinnastamis otsuste mõistmisele aitaks kaasa parem infolevi peamistel Eesti ekspordi sihtturgudel toimuva kohta.
Konkurentsi kohta kaudselt signaale andvaks olukorraks võib pidada eelmisel aastal ühe tootja väljaütlemist meedias, et leivaliidus arutletakse hinnatõusu üle. See olukord annab alust kõhklusele, kuivõrd kasutatakse ära vabale konkurentsiturule iseloomulikku jõudu, mida pakub esmategutseja kahju nime all tuntud nähtus - esimesena hinda tõstnud ettevõte seisab silmitsi turuosa kaotusega. Kui kõik tõstavad hinda koos, on esmategutseja kahju piiratud.
Enesedistsipliinil on tõusuruumi. Analüüsi autorid ei jaga arvamust, et toiduainete pakkumisahelat või selle osi tuleks praegusega võrreldes täiendavate regulatsioonidega koormata. Eesti majanduse areng näitab, et turg on toiminud jõukuse loomise tõhusa vahendina, selle jätkumises pole alust kahelda. Usume, et pakkumisahelas on enesedistsipliinil endiselt tõusuruumi, sellest võidaks nii turuosalised kui ka tarbija.

Eesti 2012.aasta riigieelarve kasv 11 %,on liiga julge samm.

2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kiitis Vabariigi Valitsus heaks 22. septembril ning Riigikogule antakse eelnõu üle 28. septembril.
Rahandusministeeriumi makromajandusprognoos aastateks 2011-2015 lähtub seisukohast,et kuna meie põhiliste ekspordipartnerite riigirahandused on heas seisus ning majandusarengu väljavaated seni head, siis uut majanduslangust ei ole Eestile esialgu põhjust prognoosida.
SKP reaalkasv on planeeritud 3 % tasemel.
See aga arvestades globaalmajanduse suundumistega, on ebareaalne.
Eesti 2012.aasta riigieelarve kasv on 11 %,mis väga julge samm.
Järgmise aasta eelarve meenutab 2008.aasta eelarvet,kui eksisteeris ebamäärane majandus ja kus tuli teha eelarve kärpeid.
Siis kärbiti ka Pensionifondi II samba sissemaksed,mis seekord 2012.aasta eelarves taastatakse.
Järgmise aasta riigieelarve mitme ministeeriumi osas on planeeritud suure kasvuga.
Kaitseministeeriumis planeeritud kasv on +22 %,Põllumajandusministeeriumis +16 %,
Justiitsministeeriumis +10 % jne.
Nii et rasket kriisiaega pole meie 2012.aasta riigieelarvest kuskilt näha.
See et valitsus võtab ühe mütsi alla ka Töötukassa raha ei iseloomusta Eesti valitsust heast küljest.
Selge on see,et sedasi Töötukassa raha läheb valitsusel riigi jooksvateks kuludeks.
Sellega ei tohiks nõus olla.
Pahandust teeb valitsus ka sellega,et 3,5 kuud enne alkoholiaktsiisi plaanitavad tõustmist teab selles liiga hilja.
Tootjatei on raske oma tootmist ümberkorraldada nii lühikese ajaga.
Aga alkoholiaktsiisi tõstmine 5 % võrra on iseenesest muidugi tervitatav samm kui selline.
Praegu aga,kui seadus alkoholi tõstmise osas ei ole veel
muudetud,sellest rääkida on piinlik.

Enamike toorainete hinnad kosusid juulis tugevalt.

Võlakriiside jätkumine hoiab aktsiaturge surve all
Juulis survestas maailma aktsiaturge arenenud riikide võlaprobleemide jätkumine. Investoreid ei suutnud rahustada ka eurotsooni perifeeriariikide uue abipaketi kava vastu võtmine ja USA võlapiiri tõstmine, kuna kumbki plaan ei paku lahendusi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Negatiivne sentiment sai jõudu juurde ka pettumust valmistanud makromajanduslike näitajate avaldamisest, mis surus aktsiaid veelgi alla. Suurematest aktsiaturgudest näitas positiivset tootlust vaid Venemaa, MSCI Venemaa indeks tõusis euro arvestuses 2,9%. Hoolimata mainitud riigivõlgade probleemidest, võlakirjade hinnad juulis enamasti tõusid, kuna investorid vähendasid jõuliselt oma positsioone langevatel aktsiaturgudel ja suunasid raha riigivõlakirjadesse.
Kirjeldatud ebasoodsas keskkonnas Enamike toorainete hinnad kosusid juulis tugevalt, kuna ilmastikuolud USA-s olid jätkuvalt ebasoodsad. Eelistatud on Venemaa ja SRÜ riikide teraviljatootjad, kuna sealsetel ettevõtetel on väga tugevad fundamentaalnäitajad ja hea kasumlikkus. Lisaks on ka ilm selles regioonis soosiv olnud. Võttes arvesse eelmise aasta enneolematust põuast (teadaolevalt ajaloo kõige hullem selles piirkonnas) tingitud madalaid valuatsioone, on mainitud faktorid loonud ruumi märkimisväärsetele positiivsetele üllatustele.
Aasia tootmisettevõtete aktsiad näitavad jätkuvalt nõrkust pärast Sino Forest skandaali puhkemist, mitmed neist ettevõtetest kauplevad kas 2009. aasta või isegi madalamatel tasemetel. Samas on nende firmade ärimudelid jätkuvalt tugevad, laenutase on madal ja nende kasv jätkub kiires tempos. Kuigi Sino Forest ei ole ainuke ettevõte millel on juhtkonna aususega probleeme, usume, et praegune aktsiate allahindlus kogu sektoris ei ole enam fundamentaalselt õigustatav.Aasia ettevõtte 5-aasta puhaskasumi keskmine aastakasv on olnud 34%.
Praegused kõrged toiduhinnad soodustavad oluliselt kasumi- ja käibekasvu ning kuna maailma toiduvarud on endiselt tasemetel, kus mõõdukas või kehv saak tekitab tõenäoliselt järjekordse väga olulise hüppe toiduhindades.Agrisektoril on soodne keskkonna tausta. Rahvusvaheliste ettevõtete kasvumäärad on tunduvalt kõrgemad, bilansid tugevad ning laenukoormus väga väike.

Kellel on Eestis hea elada.

Aasta tagasi kolmetoalise,65 m2 korteri ostuks Tallinnas Lasnamäel soomlane kogus vajalikku raha Soomes töötades 1.75 aastaga.
Eestlane kogus selle raha Eestis töötades 6.34 aastaga.

Kolmetoalise,60,5 m2 korteri ostuks Helsingis soomlane kogus vajalikku raha Soomes töötades 4.32 aastaga.
Eestlane kogus selle raha Eestis töötades 15,62 aastaga.

Soomes keskmine pension on 1370 eurot.
Eestis keskmine vanaduspension on veidi üle 305 eurot,mis on Soome pensionist
4.5 korda väiksem.
Võrreldes I kvartaliga 2010, keskmine vanaduspension
suurenes Eestis 0,1%.
Samas kui Eestis
tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 4,9%.
Kaubad olid 2010. aasta juuniga võrreldes 6,5% ja teenused 2,2% kallimad.
Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Kuuendiku tõusust andsid eluasemele tehtavad kulutused ning kaheksandiku alkohoolsed joogid ja tubakas.
Mullu sama kuuga võrreldes on endiselt enim kallinenud kartul (82%), millele järgnevad suhkur (62%) ja kohv (48%). Üle 30%-lise tõusu on läbi teinud veel tangained (40%), õunad (39%) ja taimeõli (39%).
Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mille mõjust indeksile andis soojusenergia 2,6%-line hinnatõus ligi 60%.
Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatava nelja inimese nädala toidukorvi maksumus Tallinna kauplustes oli tänavu juunis 66,95 eurot, ostukorv kallines võrreldes eelmise aasta juuniga 19,8 protsenti.
Aastases võrdluses kasvas selle aasta juuniks piimasaaduste hind toidukorvis 2,24 eurot 16,08 euroni, selgub EKI värskest ülevaatest.

Teraviljasaaduste maksumus toidukorvis kerkis juunis aastaga 1,83 eurot, tõustes 9,99 euroni.

Lihasaaduste maksumus toidukorvis kerkis juunis aastaga 2,19 eurot, tõustes 16,52 euroni.

Aastases võrdluses moodustas puu- ja köögivilja ning kartuli hinnatõus toidukorvi 11,06-eurosest kallinemisest 2,6 eurot, kasvades 7,47 euroni.

Märtsiga võrreldes kallines värske liha juunis 6,2, keeduvorst 5,4, hakkliha 5,1 ja suitsulihatooted 1,8 protsenti.

Puu- ja köögivilja hinnatõus lisas juunis võrreldes märtsiga toidukorvi hinnale 0,28 eurot ehk 3,9 protsenti.
Aastaga on suhkru hind tõusnud 61 protsendi võrra 1,39 eurole. "Eesti püstitab suhkru jaehindades maailmarekordeid," kommenteeris Josing. Tema sõnul vajab suhkru hinnatõus põhjalikumat uurimist, kuna objektiivsete teguritega on seda raske seletada.

Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi tõus tänavu ja mullu mai võrdluses oli Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas Josingu sõnul Eesti omast kõrgem ainult Rumeenias, kus see ulatus 8,5 protsendini. Eesti harmoneeritud tarbijahinnaindeks tõusis sama ajaga 5,5 protsenti, Leedus viie ja Lätis 4,8 protsendi võrra.
EL-i keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeksi tõus oli 3,2 protsenti.
Valitsus peaks tõsiselt ette võtma abinõud hinnatõusu pidurdamiseks Eestis.
Selles osas on liiga vähe tehtud.

Investeerimiskogukonnale saadeti selge signaal, et Eesti ei austa kehtivaid lepingulisi kokkuleppeid.

Kahjuks viimastel aastatel,kui valitsust juhib A.Ansip ja kabineti liikmeks oli lühikest aega E.Savisaar investeerimiskogukonnale saadeti selge signaal, et Eesti ei austa kehtivaid lepingulisi kokkuleppeid Eesti ja rahvusvaheliste investoritega.
Alles see oli,kui 2006.aasta aprillikuu ühel neljapäeval
tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar valitsuskabinetile ettepaneku lõpetada Eesti Raudtee erastamisleping kuna raudtee ostja polevat täitnud endale võetud kohustusi.
Valitsus otsustas siis alustada erastamislepingu lõpetamise protsessi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile anti volitused vastavate sammude astumiseks.
Oktoobris 2006. Majandusministeeriumis parafeeriti leping 66% Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasiostmisest hinnaga 2,35 miljardit krooni.
Vastavalt BRSi esindaja AS Suprema Securities poolt valitsusele 6. septembril 2006.a.esitatud pakkumisele oli läbirääkimiste eelduseks, et kompensatsiooni suurus erastamislepingu lõpetamisel riigile üleantava Eesti Raudtee enamusaktsiate eest on 2,35 miljardit krooni.
14. septembril otsustas valitsus alustada BRSi esindaja ASiga Suprema Securities läbirääkimisi AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Läbirääkimised olid pingelised ja ka aega nõudvad, " ütles BRSi poolne läbirääkija Priit Koit. "Kumbki pool ei saavutanud sajaprotsendiliselt oma
tahtmist.

Enne 2011.aasta märtsivalimisi valitsuse heakskiidul kiirelt vorbiti
monopolide ohjeldamise seadust!
Augustis 2010
muutmata kujul varem vastu võtmata jäänud monopolide seaduse muutmise arutelu oli kiskunud riigikogus kuumaks mõttevahetuseks.
Monopolidega võitlemine on tühi töö ning tegelikult on selle võitluse tulemus võitlus,arvasid mõned saadikud.
Ärgem erastagem infrastruktuuride ettevõtteid. Monopolidega võitluses me jääme alla ja hinnad tõusevad nii kui nii,arvasid teised.
Monopolide
ohjeldamise seadus võeti augustis 2010.a. 53 poolthäälega vastu.
Hääletusele läinud seaduse vastu oli 30 riigikogu liiget. Päeva alguses oli kohal 92 rahvaesindajat. Uus seadus võttis arvesse president Toomas Hendrik Ilvese tehtud märkused, mille tõttu jättis president seaduse esimese variandi välja kuulutamata.
Enne lõplikku hääletust oli erinevate fraktsioonide meeleolu järgnev:
Urmas Klaas:«Reformierakond toetab parandatud seaduse vastuvõtmist.»
Kadri Simson: «Keskfraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta ja kui teie kaine mõistusega mõtleksite, siis teie seda seadust ka ei toetaks.
Seadus toob kaasa väikestes asulates vee hinna tõusu ning ei vähenda kuidagi valitsuse tõstetud aktsiiside mõju toasoojale.»
Mart Laar: «Juba järgmine aasta me näeme samme, kuidas konkurentsiameti toel on vähemalt Tallinnas veehind langenud. IRL toetab seda täielikult.»
Hiljuti
majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuning oma kirjas Tallinna Vee aktsionäridele soovitab neil lõpetada Eesti kohta negatiivsete kuulujuttude levitamine, või muidu ähvardab majandusministeerium kasutusele võtta vastavad meetmed.
Vee hinnatõusu küsimusega kohtusse pöördunud Tallinna Vee juhid kutsusid k.a.mai alguses aktsionäridele saadetud kirjas neid üles esitama kaebusi Euroopa Komisjonile. Tallinna Vee appihüüded on juba oma mõju avaldanud. Eesti riigi tegevust Tallinna Vee hinnatõusu piiramisel on tauninud Euroopa juhtorganid.
Euroopast kõlavad negatiivsed hinnangud Eesti valitsuse aadressil,kuna nende arvates Eesti on välisinvesteeringute jaoks ebaturvaline riik.
Näitena tuuakse ülalpool kirjeldatud Eesti raudtee taasriigistamist ja Tallinna Vee juhtumid.

Eesti valitsus andis küttepuudele kula hinna - iga inimene neid osta ei jõua.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,8%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus metalltoodete, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.
2010. aasta maiga võrreldes oli suurim hinnatõus kütteõlide ja metalltoodete tootmises.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2011
Tegevusala Aprill 2011 –
mai 2011, % Mai 2010 –
mai 2011, %
KOKKU 0,5 4,8
Energeetika 0,8 1,8
Mäetööstus 0,8 0,3
Töötlev tööstus 0,5 5,3
Ekspordihinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 10,1%.
Võrreldes eelmise kuuga tõusid mais keskmisest enam jalatsite, kummi- ja plasttoodete, turba- ja keemiatoodete hinnad.
Impordihinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta maiga 11,7%.
Võrreldes eelmise kuuga tõusid mais keskmisest enam mineraalsete kütuste, keemiatoodete, toiduainete ja rõivaste hinnad.
Võitlus kliima soojenemisega hukutab ette¬võtted, sest kahekordistab elektri hinda.
Elektri kallinemise tõttu võib alates 2013. aastast Baltikumis oodata energiamahukale tootmisele keskendunud keemia- ja metallitööstusettevõtete sulgemist, ennustab Swedbank.
Valitsuse tee tõsta jõuliselt energiaaktsiisi võimendab Eesti ettevõtjate hinnangul aga rahvusvahelisest kvoodiärist tulenevat hinnatõusu.
Seni kasutatud maksuvabad CO2 kvoodid kaovad ja Euroopa riigid peavad hakkama oma ettevõtetele saastelubasid oksjonitel müüma.
Energiamahuka tootmisega ettevõtted jagavad Swedbanki ootust hinnatõusu suhtes ja usuvad kuni 40-protsendist kallinemist. „Meie peaksime hakkama ise elektrit tootma,” ütles Eesti suurima elektritarbija, tselluloositehase Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik. „Praegu me analüüsime, kellega koos ja millise kütuse peale elektrijaama ehitada.”
Kundas tegutseva ettevõtte tootmisjäägina tekib suures koguses saepuru ja koort, mida ettevõte müüb praegu energiatootjatele.
Kuid sellest saaks ka ise elektrit toota.
Ligi aastase tootmisseisaku tõttu Eesti suurima elektritarbija rolli kaotanud Kohtla-Järve väetisetehas Nitrofert loodab ellu jääda, kui kevadel väetiseturg elavneb.
„Eestis ei ole meil mitte kellelegi loota, sest valitsus tõstab makse, Eesti Energia ja Eesti Raudtee tõstavad tariife,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev. „Meie lootused on seotud faktiga, et viiendik maakera elanikkonnast nälgib ja ilma väetisteta pole võimalik neile toiduaineid toota.”
„Mind kurvastab asjaolu, et CO2 kaubandus ei vähenda saastamist, vaid selle mõjul suletakse Euroopas ettevõtteid, samal ajal kui Hiina, India ja Venemaa ettevõtted suurendavad oma tootmismahtusid,” lisas Nikolajev.
Muuga sadamas tegutsev tsinkimistehas ArcelorMittal Tallinn ootab samuti elektrienergia kallinemist 20–40 protsendi võrra, kuid peab hinnatõusu tagajärgi „mõõdukateks”. „Eestis on elektrienergia hind olnud seniajani niigi väga odav ning kallinemine ei mõjuta meie tootmisplaane,” rääkis ettevõtte tegevjuht Argo Aavik.
Elekter moodustab ArcelorMittal Tallinna tootmiskuludest ligi veerandi.
Konkurentsieelis kaob
„Odav elekter oli Eesti tööstuse üheks konkurentsieeliseks, kuid CO2 kaubandus ja vaba elektriturg muudavad selle olematuks,” ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
„Energiaaktsiiside pidurdamatul tõstmisel meie valitsuse poolt on vaid üks tagajärg: energiamahukad sektorid tõmbuvad kokku, uusi töökohti aga ei tule mitte kusagilt asemele.”
Eesti peaks asuma oma ette¬võtete konkurentsivõimet otsustavalt parandama, sest uues olukorras ei saa Vitsuri sõnul loota, et majandus suudab ennast ise ümber korraldada.
Eesti valitsusringkond seevastu on veendunud, et just turu avanemine aitab kvoodikaubanduse tõttu paisuvat elektri hinda kontrolli alla saada.
„2014. aasta perspektiivis teeb elektriturg kindlasti Eestis parima elektri hinna ja toetab niimoodi majanduse konkurentsivõimet,” ütles Eleringi juhatuse liige Taavi Veskimägi.
„Kõige olulisem projekt hoidmaks majandusele talutavat elektri hinda on uus merekaabel Estlink 2.”
Samas meediaruum on täis ärevaid teateid toiduainete, elektri ja toormaterjalide hinnatõusust. Eesti juhib suure edumaaga eurotsooni inflatsioonimäära edetabelit.
Hinnatõus on ekspertide arvates põhjustatud maailmaturul toimuvast või Eesti poolt euroliitu astumisel võetud kohustustest. Samuti vähesest konkurentsist siseturul, mis on ka justkui paratamatu. Reaalpalk langeb.
Hoolimatu on Eesti valitsus hinnatõusu pidurdamise võimalustesse ning Eesti rahva vaesuse likvideerimise suhtes.
Näiteks küttepuit, mis on aastaga kallinenud pea poole võrra ja edestab hinnatõusult kõiki teisi esmatarbekaupu.
Ka RMK märgib oma kevadises ülevaates mitmekordset kasumi suurenemist sel aastal ja küttepuidu hinnatõusu määravat rolli kasumi kasvul.
Kahetsusväärne on see, et erinevalt teistest kaupadest ei ole küttepuidu hinnatõusu taga niivõrd maailmaturu, kuivõrd sisemaine nõudlus, mida me jäärapäiselt taastuvenergiatasudega tagant kütame.
Tänu suurele taastuvenergiatasule on küttepuidu hind Eestis juba praegu kõrgem kui Soomes ja Lätis, rääkimata Venemaast.
Küttepuidu hinda tõstab ka Eesti elektrijaamade suurenenud küttepuude vajadus.
Samas puitu kasutatakse siin kontrollimatult ,suure raiskamisega.
Isegi nõukogude Eestis poleks olnud võimalik sellist küttepuude ja teiste ressursi raiskamist ja ebaperemehelik kasutamine.
Praegu aga on nii,et normaalse hinnaga Eesti inimene enam omale küttepuid ei soeta – pole mingit võimalust.
Kõik see suurendab inimeste vaesust
ja ei anna võimalust normaalselt elada Eesti riigis.
See on Eesti valitsuse möödalaskmine.

Eesti rahvas on pandud raskesse olukorda, järsult on tõusnud hinnad ja aktsiisid,pensionärid nälgivad.

Saastetasude plaanitav tõus lükkab elektri hinna järsult üles.
Majandusminister Juhan Parts nimetab tasude kergitamise kava jahmatavaks.
Alates 1. jaanuarist 2011 kehtivad uued keskkonnatasude määrad.
Võrreldes 2010. aastaga suureneb põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 20 protsenti (1,10 eurot tonn).
Madalamargilise dolo- ja lubjakivil tõuseb tasumäär 10 protsenti (0,91 ja 0,98 eurot kuupmeeter). Kõrgmargiline dolo- ja lubjakivi tasumäär suureneb 25 protsendi võrra (1,39 eurot kuupmeeter).
Ehituskruusal ja -liival tõstetakse tasumäära 10 protsenti aastas. Turba kaevandamisõiguse tasumäär ei muutu, jäädes 2013. aasta lõpuni samaks (vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamise tasud vastavalt 1,4 ja 1,15 eurot tonn).
Maavara kaevandamisõiguse tasumäärade suurenemine puudutab eelkõige maavara kaevandavaid ettevõtteid, aga ka põlevkivil põhinevat tööstust, ehitusmaterjalide ning turbatootjaid.
Vee erikasutusõiguse tasumäärad suurenevad 10 protsenti, välja arvatud joogiks kasutatava mineraalvee ja ravivannimineraalvee eest (suurenemine vastavalt 4 ja 7 protsenti).
Välisõhu saastetasu suureneb 30 protsendi võrra vääveldioksiidi ja muude anorgaaniliste väävliühendite ning tahkete osakeste (v.a. raskmetallid või nende ühendid) õhku paiskajatel.
Veesaastetasu saasteaine ühe tonni heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse suureneb 50 protsendi võrra fosforiühendite (ümberarvestatuna üldfosforiks) saaste tekitajal.
Tõusevad ka jäätmete ladestamise saastetasud. Näiteks tavajäätmete saastetasu on 14,38 eurot ehk 225 krooni tonni kohta (2010. a 188 kr tonn). Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele.

Ja kõik see teeb meid kõiki vaesemaks.
Sest on teada,et Eesti inimeste ostujõudu näitav reaalpalk rohkem kui kaks aastat on olnud languses.
See tähendab, et rahva elatustase langeb pidevalt, kuigi valitsus ei hoia kokku ülistavaid sõnu oma tegevuse kohta.
Küllap valitsus teab,et keskmine palk – 843 € on väga vähestel!
Kuid probleemi lahendamisega keegi ei tegele.
Sama lugu on ka keskmise pensioniga!
On küll neid,kes saavad 200 eurot kuus, kuigi on töötanud üle 40. aasta.
On see normaalne nähtus?
Kindlasti mitte!
Eesti rahvas on pandud tõesti raskesse
olukorda,sest järsult
on tõusnud hinnad ja aktsiisid ning elu läheb Eestis järjest
raskemaks.

Enamik aktsia- ja tooraineindeksid 2011.a. mai kuu jooksul langesid.

Mai oli turgude jaoks nõrk kuu, enamik aktsia- ja tooraineindeksid kuu jooksul langesid.
Ka euro langes mõnevõrra oma hiljutisest tipust suuremate valuutade suhtes, seda peamiselt seetõttu, et probleemid eurotsooni perifeeriariikides hakkasid taaskord esiveerge vallutama.
Põllumajandussaaduste
jaoks oli mai küllaltki
volatiilne.
Üldiselt oli turusentiment
kõikide toorainete
suhtes nõrk, samas
kui toiduainete hindu
toetavad põhitegurid
olid vägagi tugevad.
Põhjapoolkeral on
saabunud põllukultuuride
kasvutsükli jaoks
kriitiline aeg.
Nii
USA, Kanada, Hiina kui
ka Lääne-Euroopa
riigid on teatanud
ulatuslikest
ilmastikuprobleemidest.
Oodatavate saakide
prognoose on juba
alandatud ning
niigi madalad varud vähenevad suure
tõenäosusega veelgi.
Seevastu on ilm
Venemaal ja Ukrainas
olnud soodne, aidates
neil eelmise aasta
katastroofilistest
saakidest taastuda.
See on võimaldanud
Vene ja Ukraina
valitusustel eemaldada
eelmisel aastal
kehtestatud
ekspordikeelud.
Nii et välisinvestorid on hakanud oma
positsioone musta mulla
piirkonnas suurendama,
kuna investorid ootavad selle regiooni
põllumajandusettevõtet
elt konsensuse
hinnangutest tunduvalt paremaid tulemusi.
Paljud hakkajad
ettevõtted avaldasid
mais oma
finantstulemused,
mis üldiselt olid
taaskord vägagi
muljetavaldavad.
Kõik kolm tulemustega
välja tulnud Hiina esmast tootjat
(Asian Bamboo, Sino
Grandness, Minzhong)
teatasid väga soodsate
turutingimuste taustal
enam kui 50%-lisest
puhaskasumi kasvust.
Kahjuks on turud
viimasel ajal
finantstulemusi eiranud
ja vaatamata
suurepärastele tulemustele ning
atraktiivsetele
valuatsioonitasemetele
olid eelmainitud ettevõtete aktsiate
tootlused mais negatiivsed.
Samas on lootus,et
kui investorid taas
ettevõtete
fundamentaalnäitajatele
keskenduvad,on neil
aktsiatel viimaste aastate suurim
kasvupotentsiaal.
Väga head muljet avaldas Etioopias
tegutsev ja India
börsil noteeritud
Karuturi, mis on
maailma suurim
rooside (lõikelilled)
tootja ning hakkas
hiljuti tegelema
suuremahulise
põlluharimisega maailma
kõige viljakamate
põllumaade hulka kuuluval alal Etioopias.
Karuturi oma laienemisplaanid
on väga veenvad
ja ka ettevõtte
fundamentaalnäitajad
on tugevad.
Siiani on
põllumajandustegevusega kaasnenud vaid kulud,
mistõttu on olnud surve
all ettevõtte puhaskasum.
Sel aastal saab Karuturi oma põldudelt esimesed
saagid – see aitab
parandada puhaskasumit ning veenda investoreid,
et ettevõte suudab
oma lubadused täide
viia.
Ettevõte kontrolli all on
ca 300 000 hektarit maad (renditud valitsuselt 50-aastaste
rendilepingute alusel)
ja
turukapitalisatsioon
on kõigest 147 miljonit
eurot.
Ettevõtte prognoosi
kohaselt kujuneb
farmindustegevuse
panuse suuruseks
puhaskasumisse
sel aastal 11,5 miljonit
dollarit ja järgmisel aastal 55 miljonit dollarit.
Eesti põllumajandus on juba mitu aastat madalseisus.
Põllumajanduse,jahinduse ning metsamajanduse käesoleva aasta esimese kvartali lisandväärtuse kasv oli isegi väikese miinusega.
Arengut ei saa kuigi täpselt ette näha, vaid peab piirduma üldsuundadega, mille alusel saab ligikaudselt ennustada olukorda põllumajanduses. Kui rahvastiku arv maailmas jõuab aastaks 2025 7,5 ja 8,5 miljardini, siis võib see viia mõne piirkonna katastroofilise ülerahvastumiseni. Seetõttu suureneb tõenäosus, et väiksema asutustihedusega piirkonnad hakkavad toiduga varustama näljahädalisi inimesi. Siit järeldus, et kasutusele võetakse ka praegu kasutamata põllud. Põllumajanduse arendamine säästvana neis tingimustes nõuab paljude teadusuurimuste ellurakendamist. Erilist tähelepanu väärib inimese toidutarbe ökonoomsema rahuldamise võimaluste väljaselgitamine ja selle alusel põllumajandustootmise korraldamine. Arvutused näitavad, et inimese loomse valgu vajadust on ühtede saadustega (munad, piim) võimalik katta palju kordi väiksema põllumaa ja energia kasutamisega kui mõne teise saadusega (veise- ja lambaliha). Põllumajandus kujuneb üheks prioriteetsemaks tegevusalaks üldse.Sellrks aga on vaja palju tööd teha.

Tööstustoodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas,

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend, jaanuarist 2002 kuni aprillini 2011, (2005 = 100%) on järgnev:
Kuni aastani 2008. töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend arenes tõusvalt kuni 120 protsendini.
Sealt maalt vaadeldavad näitajad tegid küllaltki järsu kukkumise,nii et 2009.aastal olid töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend 80 protsendi tasemel.
Aprillis tööstustoodangu kiire kasv jätkus juba 135 protsendi tasemelt.
Tööstusettevõtted tootsid 2011. aasta aprillis 32% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis.
Tootmine näitas 30%-list kasvu eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaheksandat kuud järjest.
Tööstustoodangu kasvu vedas endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus suurenes võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Töötleva tööstuse toodang suurenes 2011. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes 38%.
Oluliselt ehk 62% suurenes töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks.
Välisturule müüdi ligi kolm neljandikku (73%) kogu töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli jätkuvalt nõrgem — siseturule müüdi 17% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis.
Aprillis ületas toodang eelmise aasta sama kuu mahu enamikus tööstusharudes. Elektroonikaseadmete tootmine suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes rohkem kui neli korda.
Selle tööstusharu toodang andis neljandiku kogu töötleva tööstuse toodangu mahust. Suurema osatähtsusega tööstusharud olid veel puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang kasvas vastavalt 13% ja 10%.
Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt masinate ja seadmete tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta aprillis nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses sama palju toodangut kui märtsis.
2010. aasta aprilliga võrreldes toodeti 5% rohkem elektrit ja 1% vähem soojust.

Aasta tagasi töötleva tööstuse toodang suurenes 2009. aasta märtsiga võrreldes 11%.
Kui 2009. aasta kokkuvõttes vähenes toodang varasema aastaga võrreldes kõikides tööstusharudes, siis 2010. aasta jaanuaris näitas tootmine mõnes harus juba elavnemise märke ning veebruaris ja märtsis oli enam kui pooltes tööstusharudes märkimisväärne kasv.
Oluliselt ehk 23% suurenes märtsis 2010.a.töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks, samal ajal nõudlus kodumaisel turul oli endiselt langustrendis ja müük vähenes 2009. aasta märtsiga võrreldes 6%.
Toodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas, sest just 2009. aasta alguses oli toodangu langus suurim. 2010.a.märtsis kasvas suurema osatähtsusega tööstusharudest toodang elektroonikaseadmete tootmises (89%) ning puidutöötlemises (21%). Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt mootorsõidukite, metalli, kütteõlide, keemia- ja plasttoodete ning ehitusmaterjali tootmises, peamiselt ekspordi suurenemise tõttu.
Toodang vähenes enam kui viiendiku rõivatootmises ja nahatöötlemises, alla 10% oli langus paberi, metalltoodete, masinate ja seadmete tootmises ning masinate ja seadmete remondis.
Kasvu pidurdavaks teguriks oli peamiselt ebapiisav sisenõudlus
Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenes tööstustoodang 2010. aasta märtsis võrreldes veebruariga 4%, sh töötlevas tööstuses 3%.

Samas ei tohi unustada,et toodangu kiire kasvu mõjutaja oli osaliselt ka 2009. aasta madal võrdlusbaas, sest just 2009. aasta alguses oli toodangu langus suurim.
Eesti kodumaine siseturg on jätkuvalt nõrk.

Eesti rahvas elab ühasüvenevas vaesuses.

Keskmine brutokuupalk ulatus esimeses kvartalis 2011.a. 792 euroni (12 397 kroonini, mis on 4,5 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal.
Brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on maha arvatud, oli -0.9 protsenti.
Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest.
I kvartali keskmist palka mõjutasid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2%.
Samas ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga töötajaid 1,2% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (18,9%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (3,9%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (16,6%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (7,0%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 749 eurot (11 723 krooni), veebruaris 785 eurot (12 284 krooni) ja märtsis 843 eurot (13 197 krooni).
2011. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 810 krooni) ja tunnis 6,99 eurot (109,39 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid vastavalt 4,3% ja 1,8% võrreldes 2010. aasta I kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (17,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (4,2%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2010 aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,5%) ning langes kõige enam haldus- ja abitegevuses (8,4%).
Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.
Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Keskmine brutokuupalk I kvartalis 2011 oli 2.7 protsenti väiksem .kui IV kvartalis 2010.aastal.
Oma osa palgatõusus oli preemiatel ja lisatasudel, ilma nendeta kasvas keskmine palk 3,2 protsenti. Statistikaameti teatel on reaalpalk vähenenud kümme kvartalit järjest. Tähelepanuväärne on ka see, et seni osalise ajaga töötanud inimesed on hakanud tööle täisajaga.

Palga kasvu kaaslaseks oli ka tööjõükulude kasv.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud palgatöötaja kohta tõusid keskmiselt 57,9%.
Kokkuvõttes võib öelda,et esimeses kvartalis 2011.a. keskmise palga tõusu taga on struktuursed muudatused..
Eesis on väga suur tööpuudus - 14.4%,suur väljaränne riigist,kiiresti kasvavad hinnad ning Eesti rahvas läheb päev päevalt vaesemaks.
Valitsus peaks peatama rahva elatustaseme langust.

Veereme järgmise kriisi poole.

Aprillis 2009.aastal Eestis oli ELi kõige järsem tööstustoodangu langus
Euroala tööstustoodang kukkus aprillis 2008 aasta sama perioodiga võrreldes 21,6%, mis oli suurim langus 1986. aastast, mil statistikat koostama hakati.
Märtsiga võrreldes kahanes tööstustoodang euroalal 1,9%.

ELi 27 liikmesriigis kahanes tööstustoodang 2008. aasta aprilliga võrreldes keskmiselt 19,4% ja märtsiga võrreldes 0,9%.
2008. aasta aprilliga võrreldes oli suurim tööstustoodangu langus Eestis (-33,7%), Sloveenias (-24,9%) ja Leedus (-24.5%) ning väikseim langus Poolas (-6,9%), Rumeenias (-7,8%) ja Portugalis (-11,1%).

Eelnenud kuuga võrreldes kasvas tööstustoodang aprillis 2009.aastal enim Lätis (+4,8%), Hispaanias (+2%) ja Itaalias (+1,1%). Suurimad langused olid Sloveenias (-3,8%), Soomes (-3,4%) ja Eestis (-2,8%).

Selline olukord pani siis Euroala löögi alla maailmaturu nõudluse langusest ning euro tugevnemisest.
Euroala sai siis kõvemini kannatada saanud kui rohkem teenustele orienteeritud USA ja Suurbritannia.
Tol korral langevad numbrid jahutasid lootusi euroala majanduse kiirest toibumisest. Ja karta oli,et ees võib olla negatiivseid üllatusi.

Tol korral pesumasinate tootmine kahanes euroalal aprillis aasta baasil 22,4%. Investeerimiskaupade nagu tootmisseadmete valmistamine vähenes 26,7%.
Euro oli veebruarist 2009.dollari suhtes tugevnenud ca 12%.

Eestis tööstustoodangu suurt langust aprillis 2009.aastal põhjendati ebapiisava nõudlusega nii sise- kui ka välisturul.
Eksport vähenes siis võrreldes 2008. aasta aprilliga ligi 40%, müük siseturule ligi 30%.
Languses olid kõik töötleva tööstuse harud.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,9% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 5,2%.
Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus toiduainete ja metalltoodete tootmises ning hindade langus elektriseadmete tootmises.
2010. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hindade tõus toiduainete ja metalltoodete tootmises.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi aprillis 2011.a:

Tegevusala Märts 2011 –
aprill 2011, % Aprill 2010 –
aprill 2011, %
Kokku 0,9 5,2
Energeetika 0,3 1,1
Mäetööstus -0,9 -0,7
Töötlev tööstus 1,1 5,9
Ekspordihinnaindeks tõusis 2011. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 10,5%.
Ekspordihinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam metalli, keemiatoodete ja mineraalsete kütuste hinnatõus ning elektriseadmete ja turbatoodete hinnalangus.
Impordihinnaindeks tõusis 2011. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 12,4%.
Impordihinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam mineraalsete kütuste, keemiatoodete, metalli ja puittoodete hinnatõus.
Vähe rõõmustavat tõi meile tänavu väljakujunenud olukord,kus tööstustoodangu tootjahinnaindeks kasvas mitte tootlikkuse kasvu arvelt,vaid suures osas hindade tõusust toiduainete ja metalltoodete tootmises.
Asi ka selles.et valisime valitsusse inimesi kellel onpraegu ülihea palk ja soodustused,kuid valitsus ei suhtu hinna tõusu Eestis piisavalt tõsiselt – ütlevad,et mis meie siin teha saame?
Ja nii see riigi värk järgmise kriisi poole veereb.
See on Eesti riigis tüüpiline olukord,kus tihtipeale on meil nokk kinni,saba lahti ning ka teistpidi.
Ega meie riik sedasi kaugele ei jõua!
Ning vaevalt et töötus ja vaesus Eesti riigis niipea kaovad.

Eestis on liiga kõrge töötus.

Lähtudes majanduskriisist tööpuudus on jõudnud Eestis rekordiliselt kõrgele tasemele. Töökohtade vähesus ja töötute pidev lisandumine alates 2008. aasta lõpust tänaseni on viinud selleni, et tööd otsitakse üha kauem ja paljud pered on sattunud suurtesse toimetulekuraskustesse.
Kiiresti kasvab pikaajaline töötus ehk nende inimeste hulk, kes on tööd
otsinud aasta või kauem. 2010. aasta esimeses kvartalis ulatus pikaajaliste töötute arv Eestis juba 51 000-ni, mis prognooside kohaselt tõuseb lähiajal veelgi.

2011. aasta I kvartalis töötuid oli 99 000 ja töötuse määr 14,4% - see on liig mis liig.Paistab oleme jälle esikohal Euroopas.Kahju!
Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem.
Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis jälle kasvas.
Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis 2010.a. vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra.
2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni.

I kvartalis kasvas pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute arv tõusis 56 000-ni, neist 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud).
Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas I kvartalis 57%-ni. Samal ajal alla aasta tööta olnute arvu vähenemine jätkus.
Aastaga on nende arv vähenenud kaks korda — 86 000-st 43 000-ni.

Tööga hõivatuid oli I kvartalis 591 000, mis on 2000 ehk 0,3% vähem kui eelmises kvartalis.
2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 38 000 ehk 6,8% rohkem. Aastaga on tööhõive kasvanud enamikul tegevusaladel.
Kõige rohkem mõjutasid hõive kasvu töötlev tööstus ja ehitus, kus 2010. aasta I kvartaliga võrreldes oli hõivatuid vastavalt 22 000 ja 9000 rohkem.

Võrreldes 2010. aasta IV kvartaliga kasvas töötus veidi tööhõive vähenemise tõttu, peamiselt aga rahvastiku majandusliku aktiivsuse suurenemise tõttu.
15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi oli tänavu I kvartalis 339 000, mis on 9000 vähem kui eelmises kvartalis. Mitteaktiivsete hulgas vähenes õppijate, koduperenaiste ja pensioniealiste arv, sest tööturu olukorra paranemine on neid innustanud tööd otsima.
Õppijate arv väheneb lisaks ka õppimisealiste noorte arvu vähenemise tõttu.
Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli I kvartalis alla 10 000, mis on samuti veidi vähem kui eelmises kvartalis.

Pikaajalisteks töötuteks loetakse tavaliselt neid inimesi, kes on olnud tööta kauem kui aasta ning kes otsivad tööd ja soovivad tööle tagasi pöörduda.
Tegemist on riskigruppi kuuluvate inimestega, kuna nende konkurentsivõime tööturul langeb kiiresti ja oluliselt.
Pikaajaliselt tööta olnud inimesed minetavad reeglina oma eelneva tööoskuse ning pikaajalise sotsiaalse tõrjutuse tõttu väheneb ka nende motivatsioon tööd otsida ja tugevneb nn õpitud abitus.
Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks
nii isiku passiivset kohanemist (passiivse tööpoliitika meetmed, sotsiaaltoetused) kui
tema aktiivset arenguvõimet (aktiivse tööpoliitika meetmed).
Selleks, et tehtavad
investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning
võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset
infot pikaajalise töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui
subjektide tasemel.

Analüüsi läbiviimisel on tuginetud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele.
Töötuteisikutunnuste analüüs põhineb ETU 99 andmebaasil, millega koguti informatsiooni
inimese seisundi kohta Eesti tööturul 1998. aasta algusest kuni 1999. aasta II kvartalini.
Valimisse kuulus 6310 leibkonda. Leibkonnaliikmeid intervjueerides saadi vastused 12 703 inimeselt vanuses 15–74 eluaastat.
ETU 99 koosnes küsitlusnädala
osast, mis sisaldab andmeid küsitletu tegevuse kohta küsitlusele eelnenud nädalal,ning tagasivaatelisest osast, milles fikseeriti küsitletu seisund tööturul küsitlusmomendil
(töötav, töötu või mitteaktiivne) ning ka seisundi muutused ajavahemikul
1998. aasta algusest kuni küsitlusnädalale eelnenud nädalani 1999. aastal.
Andmete statistilisel analüüsimisel on kasutatud tarkvarapaketti Stata.
Ülevaates pikaajalise töötuse olukorrast on märgitud järgmist:

pikaajalise töötusega seonduvad probleemid on viimastel aastatel tõusnud teravaltpäevakorda enamuses Euroopa Liidu riikides. 1999. aastal oli Euroopa Liidus keskmiselt 4,3% tööjõust pikaajalised töötud (kõrgeim määr oli Hispaanias ulatudes 7,4%)
ning madalaim Taanis – 1,0%). Töötutest 46% on olnud hõivest väljaspool enam kui aasta.
Inimeste hulk, kes on olnud töötud kaks ja enam aastat on kasvanud 62%-ni
kõigist pikaajalistest töötutest, mis on enam kui 5 miljonit inimest
Eestis oli 2001. aastal keskmiselt ligi 100 tuhat töötut: sellest üle 40 tuhande inimese on olnud töötud rohkem kui aasta, mis moodustab ligi 4% tööealisest elanikkonnast
ning enam kui 6% tööjõust.
Jälgides Eesti tööturu arengut eelmise aastakümne jooksul (1991–2000), näeme, et töötute arv on kasvanud 8 korda ning pikaajaliselt töötute arv (töötud üle 12 kuu) ligi 16 korda.

Tegemist on olnud väga suurte muudatustega Eesti tööturul ning tööturu tasakaalustamatuse olulise
suurenemisega.
Üldise tööpuuduse kasvu taustal on oluliselt pikenenud töötusperioodi
kestus ning suurenenud pikaajaliste töötute osakaal.
Kui 1992.aastal oli üle 12 kuu tööd otsinuid 20% kõigist töötutest, siis 1994. aastaks tõusis see
näitaja 39,6%-ni ning 2000. aastal juba 44,3%-ni. Märkimisväärne on nende töötute
arv, kes on tööta olnud rohkem kui kaks aastat. 1999. aastal oli selliseid inimesi 22,8 tuhat ning 2000. aastal enam kui 25 tuhat ehk rohkem kui veerand töötute arvust.
Tegemist on väikese riigi seisukohalt väga suure riskirühma moodustavate
inimestega, kellede aktiivse arenguvõime saavutamine (või taastamine) on ilmselt
juba väga raske kui mitte võimatu ülesanne.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et pikaajaliste töötute arvu pidev suurenemine
on toimunud olukorras, kus nii tööjõus osalemise määr kui ka tööhõive määr on oluliselt langenud ning samas on tööturul mitteaktiivsete tööealiste inimeste arv märkimisväärselt
kasvanud (aastatel 1991–2000 on mitteaktiivsete arv kasvanud üle 40%).
Töötute osakaal vastavalt töötuse kestusele Eestis aastatel 1991–2000
(aastakeskmine, %)
Kestvus 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000

Kuni 6 kuud 57,2 58,1 43,7 38,8 40,2 29,6 32,9 34,8 34,3 41,5

7–12 kuud (20,7) 21,8 28,2 21,6 28,0 15,1 21,3 18,2 19,8 14,2

Üle 12 kuu (22,1) 20,1 28,1 39,6 31,8 55,3 45,8 47,0 45,9 44,3

Üle 24 kuu ... … (7,1) 14,0 15,5 21,5 27,0 25,8 26,5 26,3

Märkus: Punktiiriga esitatud andmed põhinevad vähem kui 20-isikulisel valimil, sulgudes
esitatud andmed 20–39-isikulisel valimil.
Mitteaktiivsuse põhjusteks on lisaks pensionieale, õppimisele, haigusele ja invaliidsusele
ning laste ja/või teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajadusele ka see, et
inimesed on kaotanud eneseusu ja ei otsigi enam tööd. Selliseid inimesi ei loeta
enam töötuteks ega ka tööjõu hulka kuuluvateks. Tegemist on heitunud isikutega,
kelle arv on Eestis pidevalt kasvanud. 2000. aastal loeti heitunute hulka juba 24 tuhat inimest ning see arv on perioodil 1991–2000 kasvanud ligi kuus korda moodustades
6% mitteaktiivsetest (1991. aastal vaid 1,4%). Samal ajal on teiste mitteaktiivsuse põhjuste osakaal (pensioniiga, õppimine, haigus või invaliidsus) olnud suhteliselt
stabiilne, vaid lapse või mõne teise pereliikme eest hoolitsemise vajaduse osakaal on aastatega vähenenud.
Heitunud isikute arvu kiire kasv on otseselt seotud pikaajalise töötuse kasvuga, kuna suur osa pikaajaliselt töötuid liigub pigem mitteaktiivsusesse kui tööturule tagasi, tingides sageli passiivset kohanemist võimaldavate sotsiaaltoetuste suurendamise vajadust.
See kinnitab veelkord vajadust omada võimalikult täpset
infot nende inimeste kohta, kes on Eestis jäänud pikaajaliselt töötuteks, et leida võimalusi riskirühma kuuluvate isikute aktiivse arenguvõime sihipärasemaks toetamiseks ning paljudes arenenud turumajandusega riikides laialt levinud nn õpitud abituse sündroomi kiire leviku pidurdamiseks Eestis.
Analüüsist selgub kes on pikaajalised töötud.
Peamisteks isikutunnusteks, mille võimalikku mõju inimese tööhõive seisundi muutumisele tööturul on püütud hinnata, on inimese sugu, vanus, rahvus ja haridus.
Teiste riikide uuringute alusel võib üldistavalt öelda, et reeglina on tõenäosus jääda pikaajaliselt töötuks meestel mõnevõrra suurem kui naistel, samuti on see oht suurem
vanematel tööjõu hulka kuuluvatel inimestel.
Pikaajaliselt töötuks jäänud naised liiguvad sageli mitteaktiivsusesse, leides vajalikku rakendust
väljaspool tööturgu (näiteks hoolitsemine pereliikmete eest). Mehed üritavad töötu seisundist leida rohkem väljapääsu liikudes uuesti tööhõivesse.
Erinevused pikaajaliste töötute haridustasemetes on vähem olulised. Enamikes tööjõu-uuringutes on siiski leitud, et madalama haridustasemega inimesed on kauem töötud, kuid need
erinevused on suhteliselt väikesed. Samuti on teistes riikides tehtud uuringud näidanud,et mitmed teised isikutunnused (näiteks tervis, rahvus jm) võivad mõjutada pikaajaliselt töötuks jäämise tõenäosust.
Enamikes Euroopa Liidu riikides kuuluvad pikaajaliselt töötute hulka rohkem naised kui mehed. Pikaajaliste töötute analüüs Euroopa Liidu riikides, tuginedes Euroopa
Liidu majapidamispaneeli andmetelele, näitas, et noored (16–24aastased) ja vanemad
inimesed (50–64 aastased) tunnetavad suuremat ohtu kuuluda pikaajaliste töötute hulka kui vahepealsetesse vanusegruppidesse kuuluvad inimesed.
Inimesed, kes kaotavad töö on tavaliselt madalama haridustasemega.
Haritumate inimeste osakaal
töötuse perioodi pikkuse kasvades reeglina langeb.
Uuringutest nähtub, et nii pika- kui lühiajaliste (töötuse periood on kestnud vähem kui 12 kuud) töötute hulgas on mehi rohkem kui naisi, kuid ka meeste osakaal tööjõus on
suurem (52%).
Kuni kuuekuulise töötuse perioodiga töötute seas on eestlaste osakaal
suurem, kui on nende osakaal tööjõus.
Töötuse perioodi pikenedes hakkab muulaste osakaal töötute seas ületama nende osakaalu tööjõus. Seega saab teha järelduse,
et töötuse perioodi pikenedes on muulastel tööhõivesse tagasipöördumine
mõnevõrra raskem kui see on eestlastest töötutel.

Krundi hind Eesti pealinnas jõudsalt tõuseb!

Tallinnas hakkas elamumaa hind jõudsalt kasvama.Nii,kui üks ruutmeeter maksis 01.01.2011.a. 125 €,siis 11.02.2011.a. juba 132 €-kasv on 5.6 %.Kasutake võimalust osta omale ilus krunt Tallinnas Nõmmel mändide all.Kauplemine on teretulnud!