Euro tulek on poliitiline otsus.

Mida lähemale eurotuleku päevale jõuame,seda rohkem kahtlust avaldatakse.Kanal2 Reporter 12.05.2010.a korraldas küsitluse,millest selgus et veidi alla 80% televaatajatest ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.On juba täpselt teada et euroga ei lahene Eesti majanduse käekäigu ja ülisuure tööpuuduse probleemid.Euro tulek on poliitiline otsus ja sellest loodavad kasu ja kiitust saada peaminister A.Ansip ning tema käe all olev reformierakond eelseisvatel parlamendi valimistel.Nad loodavad palju hääli saada,et meid kõiki edasi valitseda.Samas me ei saa öelda,et majanduskriisi ajal Eesti valitsus oli meil hästi tark ja tubli.Meenub nii palju ,et president T.Ilvese heakskiidul valitsejad tegid omale priske palga ning suurendasid ebastabiilsust riigis.Juba aastaiid igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse. Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid.Nii et valija peaks järgmistel valimistel selliseid juhte riigi juhtimisest eemaldama.


http://www.esten.ee/

Rahvas ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.

Mida lähemale eurotuleku päevale jõuame,seda rohkem kahtlust avaldatakse.Kanal2 Reporter 12.05.2010.a korraldas küsitluse,millest selgus et veidi alla 80% televaatajatest ei tunne mingit rõõmu eelseisvast raha vahetusest.On juba täpselt teada et euroga ei lahenda Eesti majanduse käekäigu ja ülisuure tööpuuduse probleemid.Euro tulek on poliitiline otsus ja sellest loodavad kasu ja kiitust saada peaminister A.Ansip ning tema käe all olev reformierakond eelseisvatel parlamendi valimistel.Nad loodavad palju hääli saada,et meid kõiki edasi valitseda.Samas me ei saa öelda,et majanduskriisi ajal Eesti valitsus oli meil hästi tark ja tubli.Meenub nii palju ,et president T.Ilvese heakskiidul valitsejad tegid omale priske palga ning suurendasid ebastabiilsust riigis.Juba aastaid igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse. Samal ajal ei ole Eesti valitsuse ega opositsiooni poolt kuulda mingeid konkreetseid ettepanekuid.Nii et valija peaks järgmistel valimistel selliseid juhte riigi juhtimisest eemaldama.


http://www.esten.ee/

Euros tunda kriisi hõngu.

Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.Euro kasutuselevõtu kriteeriumide täitmise nimel tehtud eelarvekärped on toonud Eestile vähemalt 30-40 000 täiendavat töökohakaotust, arvab Tartu Ülikooli välismajanduse professor Janno Reiljan.
Igaks juhuks valitsuse ettepanekul tõusis hiljuti pensioniiga alates 2017 aastast. Sellega valitsejad suutsid veenda Euroopa Liitu , et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.Mis siis,et rahvas ei olnud pensioniea tõstmisega nõus -valitsejatel on vaja saada hääli järgmistel parlamendi valimistel,sest euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule..Nii et Eesti eurotsooniga liitumine saab olema pigem poliitiline kui majanduslik mäng.
Kuid euros tunda kriisi hõngu.
Üleilmne finantskrahh tabas maailma juba oktoobris 2008. Kreekas saadi kriisi tõsidusest aga aimu alles aasta hiljem – sinnamaani esitati statistika pähe arve, mis ilustasid tegelikkust kaks kuni kolm korda. Ja siis on riik äkitselt avastanud, et ennustatud 3,7 protsendi asemel istutakse 12,7-protsendises eel­arveaugus. Eksporditurgude kahanemise järel tabas Kreekat ka langus turismisektoris, mis viis majanduse esimest korda pärast 1993. aastat kriisi. Tööpuudus hakkas jõudsalt kasvama
Mainekas rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s alandas Kreeka võlakirjade reitingu „rämpsu“ tasemele ning vähendas Portugali reitingut kahe punkti võrra.
Kreeka on esimene eurotsooni liige kelle võlakirjad on „rämpsuks“ hinnatud. Lühidalt öeldes tähendab madal reiting seda, et konkreetsesse riiki on riskantne investoritel raha paigutada.
Kreeka peaminister George Papandreou teatas, et jõudsid IMFi ja Euroopa Liiduga päästepaketi ja kärbete osas kokkuleppele ning kutsus riigi elanikke üles suurte ohvritega leppima.
Papandreou juhitav Kreeka valitsus peaks täna päevapeale teatama kuni 2012. aastani toimuvatest suuremahulistest kulude kärbetest, vahendab AP. Selle eest aidatakse suure võlakoormaga maadlevat riiki 120 miljardi euroga.
Papandreou sõnul puudutavad kärped avaliku sektori palkasid ning pensione, kuid mitte erasektorit. Samuti ootab ees tarbimismaksude tõus, kaitse- ning tervishoiukulutuste vähendamine. Kreeka valitsus esitab parlamendile spetsiaalse erakorralise seaduspaketi, mille viimane peaks vastu võtma reedeks.
Papandreou kutsus kaasmaalasi teleesinemises üles mõistlikkusele ning suurtele ohvritele, vältimaks katastroofi.
Eurotsooni rahandusministrid kogunevad täna erakorralisele koosolekule ning peaksid seal Euroopa Liidu osaluse abipaketis ka kinnitama.
Kreeka ametiühingud kavandavad kolmapäevaks uute kärbete vastu suunatud üldstreiki.(postimees,02.05.2010.)

Praegu probleemide küüsis vaevleva euroala tulevik sõltub Reiljani sõnul sellest, mis majanduses juhtuma hakkab. «Euroala tore hea ilma süsteem,» lausus ta. «Kui majanduses hakkab paremini minema, siis võib väga vabalt juhtuda, et suudetakse vastuolud ületada, probleemid lahendada ning edasi minna. Aga kui majanduses läheb edasi halvasti, /.../, siis probleemid kujunevad suureks ja me ei tea, mis sellest asjast välja tuleb.»
ELi probleem seisneb selles, et täitmaks kõiki neid võetud kohustusi, peaks EL olema tõepoolest Euroopa Ühendriigid või Euroopa Nõukogude Liit,» lausus Reiljan.
Tundub,et Kreekas toimunu tõttu ei taheta eurot Eestile anda.


http://www.esten.ee/