Tallinna kulu oma töötajate palkadeks on viimase nelja aastaga kahekordistunud 272 miljonilt kroonilt 546 miljonile kroonile, kuid järgmise aasta eelarvet näeb siiski 46 miljoni krooni suurust vähenemist.
2001.a.sai pealinnalt palka 1741 inimest ning koos maksudega kulus linnal töötasudeks 257 miljonit krooni.
2005. aastal sai pealinnalt palka 1 369 inimest ning koos maksudega kulus linnal töötasudeks 272 miljonit krooni. Tänavuse linnaeelarve kohaselt on linna teenistuses aga 1 684 töötajat, kelle töötasudeks kulub ühtekokku ca 500 miljonit krooni.
Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus oli 2005. aastal 16 557 krooni ning on 2009. aastal 27 019 krooni ehk kasv on nende aastate vältel olnud 63,2 protsenti.
Aastatel 2005-2008 kasvas näiteks Eesti keskmine palk 8073 kroonilt 12 912 kroonile ehk 59,9 protsenti. Tänavu on keskmine palk aga juba langenud ning III kvartalis oli see 11 770, mis teeks aastast 2005 tõusuks 45,8 protsenti.
Töötajale makstava keskmise palga numbreid otseselt tööandja kuludega võrrelda ei saa, sest statistikaameti keskmise palga sees pole tööandja poolt makstavaid täiendavaid makse.
Eelkõige toimus Tallinna palgakulude kiire kasv aastatel 2007 ja 2008, mil palgakulud kerkisid vastavalt 92 miljonit ja 111 miljonit krooni. Samuti kasvas nendel aastatel järsult ka linnalt palka saavate töötajate arv - kui 2006. aastal oli neid 1 484, siis 2007. aastal juba 1 637 ja 2008. aastal 1 719.
Suures mahus on linna ametkond kasvanud munitsipaalpolitsei arvelt.
Kuigi riigiasutused ja paljud omavalitsused on juba sel aastal asunud järsult personalikulusid kärpima, siis Tallinna töötajate arv tänavu küll kahanes 35 inimese võrra, kuid palgakulud kasvasid 22 miljoni krooni võrra.
Linnavalitsuse poolt heaks kiidetud ja linnavolikogu toetuse saanud Tallinna 2010. aasta eelarve näeb personalikuludena ette 500 miljonit krooni . Ametikohtade arv väheneb tänavuselt 1 684-lt 1 658-le.
Pealinn lubab kärpida palgakulusid tulemustasude, preemiate ja toetuste arvelt.Kuulda on et 2010. aastaks ei ole enam planeeritud ühe kuupalga suurust puhkusetoetust, mis annab linnale kulude kokkuhoidu umbes 40 miljonit krooni.
*2010 - Linnaeelarve 7,075 miljardit krooni. Töötajaid 1658. Kulu töötasudele (koos kõigi maksudega) 500 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest ca 7,1 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 25 130 krooni.See on üle kahe korra suurem kui oli riigi keskmine brutopalk III kvartalis 2009.a.Selles mõttes linnaametnikud elavad palju jõukamalt kui teised linnakodanikud.Majandussurutise ajal linnaametnikud võiks rahva muredega solidaarsemat olla.
*2009 - Linnaeelarve 7,336 miljardit krooni. Töötajaid 1684. Kulu töötasudele 546 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest 7,4 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 27 019 krooni.
*2008 - Linnaeelarve 7,866 miljardit krooni. Töötajaid 1719. Kulu töötasudele 524 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest 6,7 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 25 402 krooni.
2007 - Linnaeelarve 6,659 miljardit krooni. Töötajaid 1637. Kulu töötasudele 413 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest 6,2 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 21 024 krooni.
*2006 - Linnaeelarve 6,472 miljardit krooni. Töötajaid 1484. Kulu töötasudele 321 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest 5,0 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 18 062 krooni.
*2005 - Linnaeelarve 5,516 miljardit krooni. Töötajaid 1369. Kulu töötasudele 272 miljonit krooni, selle osakaal linnaeelarvest 4,9 protsenti. Keskmine palgakulu ühe töötaja kohta ühes kuus 16 557 krooni.
Võrreldes 2009. aastaga lubab linn vähendada teenistujate palgafond 46 miljonit krooni,mis võinuks olla palju suurem number.Linna teenistujate palgakuludeks on 2010. aastal ette nähtud 372 miljonit krooni, millele lisanduvad tööjõumaksud summas 128 miljonit krooni.Nimetatud arvud võiks olla palju väiksemad.
Linnavalitsus oleks võinud rohkem vähendada linna tegevuskulusid ja olla solidaarne linnakodanikega,kellest suur osa läbiviidud palgakärbete tõttu on kaotanud oma palgast üle 30%.
Reformierakond tegi l linnavolikogu istungil ettepaneku katkestada eelarve lugemine ning palus linnavalitsusel tulla välja uue eelarvega, kus on vähendatud linna tegevuskulusid ja kehtestamata jäetud uued maksud.Kuid seda ei tehtud.
Et oma ülikõrged palgad kätte saada Tallinn kogub juba praegu kohalike maksudega oma aastasest kogutulust suurema osa kui ükski teine omavalitsus, müügi- ja paadimaksu kehtestamine aga upitab Tallinna esikohale ka kohalike maksude arvu poolest.Sellepärast valijad oleks pidanud mitte valima E.Savisaart jt.tegelasi,kes rahva muredest on kaugel ja rohkem mõtlevad oma raha kotti täitmise peale.Rahva muredest nad on kaugel.
Kolm kohalikku maksu kehtib praegu Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis ja Narva-Jõesuus; mujal on kohalikke makse vähem.
Levinuim kohalik maks on reklaamimaks, mida nõuab 46 omavalitsust. 15 omavalitsust küsib teede ja tänavate sulgemise maksu. Kõige tulutoovamat kohalikku maksu ehk parkimismaksu nõuab kaheksa omavalitsust – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva-Jõesuu, Iisaku, Jõhvi ja Toila. Ühtekokku loodavad need omavalitsused seda maksu tänavu koguda 109 miljonit krooni. Kuus omavalitsust täidab kukrut müügimaksuga – see kehtib Maardus ja Kundas ning Harku, Kaisma, Torgu ja Peipsiääre vallas. Lemmikloomamaksu kasseerib vaid Narva, kus kuni 45-sentimeetrise turjakõrgusega koerte omanikud peavad lemmiku eest maksma viis krooni kuus, suuremate koerte eest kümme krooni kuus. Tänavu loodab Narva lemmikloomamaksuga koguda 50 000 krooni.
Nii müügi- kui ka lemmikloomamaksu küsijaid on vähemaks jäänud – veel 1997. aastal kehtis müügimaks veerandsajas ja lemmikloomamaks kümnes omavalitsuses.
Lisaks lubab seadus omavalitsustel küsida mootorsõiduki-, paadi- ja lõbustusmaksu, kuid need ei kehti praegu kusagil. Lõbustusmaksu pole ükski omavalitsus kunagi kehtestanud.
Prognooside järgi peaks kohalikud maksud tänavu omavalitsuste kaukaisse tooma ühtekokku 184 miljonit krooni, peaaegu kolm korda rohkem kui 1998. aastal. Kohalike maksude osakaal linnade-valdade kogutulus aga suurenenud pole, see on enamasti endiselt ühe protsendi piirimail.
Erand on Tallinn, mille kassasse toovad kohalikud maksud ümmarguselt kaks protsenti kogutulust. Tartu, Narva, Pärnu, Maardu ja Narva-Jõesuu tuludes jääb kohalike maksude osakaal napilt ühe protsendi piirist alla, mujal on see aga veel väiksem.
Selles osas, kas tuleva aasta 1. juunist Tallinnas kehtima hakkav üheprotsendiline müügimaks on kasulik või mitte, lähevad maksuasjatundjate hinnangud lahku.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, rahandusministeeriumi maksuosakonnas töötanud Katrin Lasn peab kohalike maksude kehtestamise õigust mõistlikuks, sest see aitab eelarvet paindlikumaks muuta, kuid müügimaksu Tallinnas Lasn ei poolda. «Sisuliselt nõuab see (müügimaksu kehtestamine) uue, maksuameti ülesandeid dubleeriva institutsiooni loomist, toob ettevõtetele lisatööd, suurendab maksukoormust ning halvendab konkurentsitingimusi,» põhjendab Lasn. Tema sõnul oleks pikemas perspektiivis kasulikum linna kulusid kärpida kui lisatulu otsida.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Viktor Trasberg peab Tallinna müügimaksu halvaks küljeks seda, et suureneb tarbimismaksude osakaal linna eelarves. «Teiselt poolt: müügimaks on Tallinna-suuruses linnas peaaegu ainus võimalus tulusid suurendada – võimalike kohalike maksude nimekirja vaadates ju rohkem tõsiseltvõetavaid valikuid ei ole,» leiab Trasberg.
Kohalike maksude innukam kehtestamine ja juurdeloomine Trasbergi hinnangul omavalitsustele üldjuhul märkimisväärselt lisaraha ei tooks. Ka ei lahendaks kohalikud maksud põhiprobleemi: et omavalitsustel on vähe tuluallikaid ja sissetulek ebaühtlane.
Seetõttu tuleks Trasbergi hinnangul esmajärjekorras lahendada küsimus, kui suur peaks olema üks omavalitsus, ja anda osa ülesannetest, mida praegu täidavad linnad-vallad, hoopis riigile. Näiteks võiks riik üle võtta koolihariduse korraldamise.
«Küll tuleb aga maamaks asendada kinnisvaramaksuga ja muuta see kohalikuks maksuks,» lisas Trasberg. «Praegu ei võimalda maamaks kinnisvaraomanikel vahet teha. Me peame maksevõimet eristama kinnisvara väärtuse järgi, mitte sundima miljonäre ja pensionäre ühesuurust maamaksu maksma.»
Rahandusministeeriumil kohalike maksude seaduse muutmist praegu kavas pole, kinnitas ministeeriumi avalike suhete osakond.
