Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta maiga 4,8%, teatab Statistikaamet.
Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus metalltoodete, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.
2010. aasta maiga võrreldes oli suurim hinnatõus kütteõlide ja metalltoodete tootmises.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2011
Tegevusala Aprill 2011 –
mai 2011, % Mai 2010 –
mai 2011, %
KOKKU 0,5 4,8
Energeetika 0,8 1,8
Mäetööstus 0,8 0,3
Töötlev tööstus 0,5 5,3
Ekspordihinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 1,1% ja võrreldes eelmise aasta maiga 10,1%.
Võrreldes eelmise kuuga tõusid mais keskmisest enam jalatsite, kummi- ja plasttoodete, turba- ja keemiatoodete hinnad.
Impordihinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta maiga 11,7%.
Võrreldes eelmise kuuga tõusid mais keskmisest enam mineraalsete kütuste, keemiatoodete, toiduainete ja rõivaste hinnad.
Võitlus kliima soojenemisega hukutab ette¬võtted, sest kahekordistab elektri hinda.
Elektri kallinemise tõttu võib alates 2013. aastast Baltikumis oodata energiamahukale tootmisele keskendunud keemia- ja metallitööstusettevõtete sulgemist, ennustab Swedbank.
Valitsuse tee tõsta jõuliselt energiaaktsiisi võimendab Eesti ettevõtjate hinnangul aga rahvusvahelisest kvoodiärist tulenevat hinnatõusu.
Seni kasutatud maksuvabad CO2 kvoodid kaovad ja Euroopa riigid peavad hakkama oma ettevõtetele saastelubasid oksjonitel müüma.
Energiamahuka tootmisega ettevõtted jagavad Swedbanki ootust hinnatõusu suhtes ja usuvad kuni 40-protsendist kallinemist. „Meie peaksime hakkama ise elektrit tootma,” ütles Eesti suurima elektritarbija, tselluloositehase Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik. „Praegu me analüüsime, kellega koos ja millise kütuse peale elektrijaama ehitada.”
Kundas tegutseva ettevõtte tootmisjäägina tekib suures koguses saepuru ja koort, mida ettevõte müüb praegu energiatootjatele.
Kuid sellest saaks ka ise elektrit toota.
Ligi aastase tootmisseisaku tõttu Eesti suurima elektritarbija rolli kaotanud Kohtla-Järve väetisetehas Nitrofert loodab ellu jääda, kui kevadel väetiseturg elavneb.
„Eestis ei ole meil mitte kellelegi loota, sest valitsus tõstab makse, Eesti Energia ja Eesti Raudtee tõstavad tariife,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev. „Meie lootused on seotud faktiga, et viiendik maakera elanikkonnast nälgib ja ilma väetisteta pole võimalik neile toiduaineid toota.”
„Mind kurvastab asjaolu, et CO2 kaubandus ei vähenda saastamist, vaid selle mõjul suletakse Euroopas ettevõtteid, samal ajal kui Hiina, India ja Venemaa ettevõtted suurendavad oma tootmismahtusid,” lisas Nikolajev.
Muuga sadamas tegutsev tsinkimistehas ArcelorMittal Tallinn ootab samuti elektrienergia kallinemist 20–40 protsendi võrra, kuid peab hinnatõusu tagajärgi „mõõdukateks”. „Eestis on elektrienergia hind olnud seniajani niigi väga odav ning kallinemine ei mõjuta meie tootmisplaane,” rääkis ettevõtte tegevjuht Argo Aavik.
Elekter moodustab ArcelorMittal Tallinna tootmiskuludest ligi veerandi.
Konkurentsieelis kaob
„Odav elekter oli Eesti tööstuse üheks konkurentsieeliseks, kuid CO2 kaubandus ja vaba elektriturg muudavad selle olematuks,” ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
„Energiaaktsiiside pidurdamatul tõstmisel meie valitsuse poolt on vaid üks tagajärg: energiamahukad sektorid tõmbuvad kokku, uusi töökohti aga ei tule mitte kusagilt asemele.”
Eesti peaks asuma oma ette¬võtete konkurentsivõimet otsustavalt parandama, sest uues olukorras ei saa Vitsuri sõnul loota, et majandus suudab ennast ise ümber korraldada.
Eesti valitsusringkond seevastu on veendunud, et just turu avanemine aitab kvoodikaubanduse tõttu paisuvat elektri hinda kontrolli alla saada.
„2014. aasta perspektiivis teeb elektriturg kindlasti Eestis parima elektri hinna ja toetab niimoodi majanduse konkurentsivõimet,” ütles Eleringi juhatuse liige Taavi Veskimägi.
„Kõige olulisem projekt hoidmaks majandusele talutavat elektri hinda on uus merekaabel Estlink 2.”
Samas meediaruum on täis ärevaid teateid toiduainete, elektri ja toormaterjalide hinnatõusust. Eesti juhib suure edumaaga eurotsooni inflatsioonimäära edetabelit.
Hinnatõus on ekspertide arvates põhjustatud maailmaturul toimuvast või Eesti poolt euroliitu astumisel võetud kohustustest. Samuti vähesest konkurentsist siseturul, mis on ka justkui paratamatu. Reaalpalk langeb.
Hoolimatu on Eesti valitsus hinnatõusu pidurdamise võimalustesse ning Eesti rahva vaesuse likvideerimise suhtes.
Näiteks küttepuit, mis on aastaga kallinenud pea poole võrra ja edestab hinnatõusult kõiki teisi esmatarbekaupu.
Ka RMK märgib oma kevadises ülevaates mitmekordset kasumi suurenemist sel aastal ja küttepuidu hinnatõusu määravat rolli kasumi kasvul.
Kahetsusväärne on see, et erinevalt teistest kaupadest ei ole küttepuidu hinnatõusu taga niivõrd maailmaturu, kuivõrd sisemaine nõudlus, mida me jäärapäiselt taastuvenergiatasudega tagant kütame.
Tänu suurele taastuvenergiatasule on küttepuidu hind Eestis juba praegu kõrgem kui Soomes ja Lätis, rääkimata Venemaast.
Küttepuidu hinda tõstab ka Eesti elektrijaamade suurenenud küttepuude vajadus.
Samas puitu kasutatakse siin kontrollimatult ,suure raiskamisega.
Isegi nõukogude Eestis poleks olnud võimalik sellist küttepuude ja teiste ressursi raiskamist ja ebaperemehelik kasutamine.
Praegu aga on nii,et normaalse hinnaga Eesti inimene enam omale küttepuid ei soeta – pole mingit võimalust.
Kõik see suurendab inimeste vaesust
ja ei anna võimalust normaalselt elada Eesti riigis.
See on Eesti valitsuse möödalaskmine.
