Kahjuks viimastel aastatel,kui valitsust juhib A.Ansip ja kabineti liikmeks oli lühikest aega E.Savisaar investeerimiskogukonnale saadeti selge signaal, et Eesti ei austa kehtivaid lepingulisi kokkuleppeid Eesti ja rahvusvaheliste investoritega.
Alles see oli,kui 2006.aasta aprillikuu ühel neljapäeval
tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar valitsuskabinetile ettepaneku lõpetada Eesti Raudtee erastamisleping kuna raudtee ostja polevat täitnud endale võetud kohustusi.
Valitsus otsustas siis alustada erastamislepingu lõpetamise protsessi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile anti volitused vastavate sammude astumiseks.
Oktoobris 2006. Majandusministeeriumis parafeeriti leping 66% Eesti Raudtee aktsiate riigile tagasiostmisest hinnaga 2,35 miljardit krooni.
Vastavalt BRSi esindaja AS Suprema Securities poolt valitsusele 6. septembril 2006.a.esitatud pakkumisele oli läbirääkimiste eelduseks, et kompensatsiooni suurus erastamislepingu lõpetamisel riigile üleantava Eesti Raudtee enamusaktsiate eest on 2,35 miljardit krooni.
14. septembril otsustas valitsus alustada BRSi esindaja ASiga Suprema Securities läbirääkimisi AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Läbirääkimised olid pingelised ja ka aega nõudvad, " ütles BRSi poolne läbirääkija Priit Koit. "Kumbki pool ei saavutanud sajaprotsendiliselt oma
tahtmist.
Enne 2011.aasta märtsivalimisi valitsuse heakskiidul kiirelt vorbiti
monopolide ohjeldamise seadust!
Augustis 2010
muutmata kujul varem vastu võtmata jäänud monopolide seaduse muutmise arutelu oli kiskunud riigikogus kuumaks mõttevahetuseks.
Monopolidega võitlemine on tühi töö ning tegelikult on selle võitluse tulemus võitlus,arvasid mõned saadikud.
Ärgem erastagem infrastruktuuride ettevõtteid. Monopolidega võitluses me jääme alla ja hinnad tõusevad nii kui nii,arvasid teised.
Monopolide
ohjeldamise seadus võeti augustis 2010.a. 53 poolthäälega vastu.
Hääletusele läinud seaduse vastu oli 30 riigikogu liiget. Päeva alguses oli kohal 92 rahvaesindajat. Uus seadus võttis arvesse president Toomas Hendrik Ilvese tehtud märkused, mille tõttu jättis president seaduse esimese variandi välja kuulutamata.
Enne lõplikku hääletust oli erinevate fraktsioonide meeleolu järgnev:
Urmas Klaas:«Reformierakond toetab parandatud seaduse vastuvõtmist.»
Kadri Simson: «Keskfraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta ja kui teie kaine mõistusega mõtleksite, siis teie seda seadust ka ei toetaks.
Seadus toob kaasa väikestes asulates vee hinna tõusu ning ei vähenda kuidagi valitsuse tõstetud aktsiiside mõju toasoojale.»
Mart Laar: «Juba järgmine aasta me näeme samme, kuidas konkurentsiameti toel on vähemalt Tallinnas veehind langenud. IRL toetab seda täielikult.»
Hiljuti
majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuning oma kirjas Tallinna Vee aktsionäridele soovitab neil lõpetada Eesti kohta negatiivsete kuulujuttude levitamine, või muidu ähvardab majandusministeerium kasutusele võtta vastavad meetmed.
Vee hinnatõusu küsimusega kohtusse pöördunud Tallinna Vee juhid kutsusid k.a.mai alguses aktsionäridele saadetud kirjas neid üles esitama kaebusi Euroopa Komisjonile. Tallinna Vee appihüüded on juba oma mõju avaldanud. Eesti riigi tegevust Tallinna Vee hinnatõusu piiramisel on tauninud Euroopa juhtorganid.
Euroopast kõlavad negatiivsed hinnangud Eesti valitsuse aadressil,kuna nende arvates Eesti on välisinvesteeringute jaoks ebaturvaline riik.
Näitena tuuakse ülalpool kirjeldatud Eesti raudtee taasriigistamist ja Tallinna Vee juhtumid.
