Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).
SKP elaniku kohta oli 2007. aastal 182 238 krooni. Harju maakonna vastav näitaja oli 279 268 krooni ehk 153,2% Eesti keskmisest. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Pärnu maakond. Kõige väiksem SKP elaniku kohta oli Jõgeva ja Valga maakonnas.
2007. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 66,6% tertsiaarsektoris, 30,0% sekundaar- ja 3,4% primaarsektoris.
Harju maakonna lisandväärtusest toodeti 73,5% tertsiaarsektoris ning üksnes 0,9% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 68,3% ning primaarsektor 3,1%. Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligi pool lisandväärtusest (50,7%) sekundaarsektoris, mis peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse jätkuvalt olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,8%). Kõige suurem oli primaarsektori osatähtsus Põlva ja Jõgeva maakonnas vastavalt 18,9% ja 18,0%.
Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (nt Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on väiksem (nt Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.
Eesti SKP kasvas 2007. aastal eelmise aastaga võrreldes 7,2%, Põhja-Eesti (Harju maakond) SKP 6,4%. Et Põhja-Eesti osatähtsus on kogu Eesti SKP-s suurim, siis on ka selle piirkonna panus riigi SKP kasvu enamasti kõige suurem. 2007. aastal panustas Põhja-Eesti kogu Eesti SKP kasvu 3,9 protsendipunktiga. Teine kõige suurem panustaja oli Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond), mis andis vabariigi majanduskasvust 1,4 protsendipunkti.
Eesti SKP langes mullu 3,6 protsenti.Mullu oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades 248,1 miljardit krooni.SKP langus kiirenes möödunud aasta jooksul järk-järgult, mõjutatuna eelkõige sisemajanduse nõudluse kiirest, 7,4 protsendi suurusest vähenemisest. Samuti alanes välisnõudluse kahanemise tõttu kaupade ja teenuste eksport.
Sisemajanduse nõudluse vähenemist mõjutasid teisest kvartalist kiiresti kahanema hakanud kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus põhivarasse.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid aastaga neli protsenti, põhjuseks eelkõige kulutuste vähenemine rõivastele ja jalatsitele, alkoholile ja tubakale, transpordile, hotellidele ja väljas söömisele.
Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes aastaga 8,6 protsenti peamiselt eluruumidesse, masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse vähem investeerimise tõttu.
Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega langes reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (7,9 protsenti), põhiliselt aga kaupade import (9,4 protsenti). Kaupade ja teenuste eksport vähenes aastaga 1,1 protsenti, seejuures kahanes kaupade eksport 0,3 protsenti.
Kaupade ekspordi vähenemist mõjutas eelkõige puidu ja puittoodete, välja arvatud mööbli, ning naftatoodete ja kütuse väljaveo langus. Samas toetas eksporti eelkõige elektrimasinate ja -aparaatide ning metallide väljaveo kiire kasv.
Import vähenes kiiremini kui eksport ja seetõttu paranes netoekspordi puudujääk SKP suhtes. 2008. aastal oli see miinus 4,4 protsenti, 2007. aastal miinus 10,9 protsenti.
Sisemajanduse nõudluse ja ekspordi alanemine põhjustas omakorda ettevõtete sektori lisandväärtuse 4,6-protsendise vähenemise. 2007. aastal kasvas ettevõtete sektori lisandväärtus veel 6,2 protsenti.
Enamiku tegevusalade lisandväärtus 2008. aastal vähenes. Sellele avaldas tugevat mõju töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning veonduse, laonduse ja side - lisandväärtuse kahanemine. Nimetatud tegevusalad andsid mullu kokku 47 protsenti kogulisandväärtusest.
Seoses tarbijate vajadusega kasutada kiiremini lühiajastatistikat majandusolukorra hindamiseks ning paranenud andmete laekumisega avaldab statistikaamet 2009. aasta esimesest kvartalist majanduskasvu esialgse hinnangu senise 44. päeva asemel 43. päeval pärast arvestuskvartali lõppu.
Vaatame korra mida ütleb Eurostat.
Arvamus, et SKT mõõdab vaid teenust, on ekslik. Lühend SKT tähendab sisemajanduse kogutoodangut ja SKP sisemajanduse koguprodukti, mis on paraku sünonüümid. Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ei olekski nii detailsel teoreetilisel arutelul majanduskasvu piiritlemise üle tavainimese jaoks mingit tähtsust.Seega kasutatagu nimetust, mida tahetakse.
Eesti, Ungari, Leedu, Läti ja Poola olid vahemikus 30% ja 50% madalam, samas kui Rumeenia ja Bulgaria olid vahemikus 50% ja 60% madalam EL27 keskmisest.Need andmed 2008, 2007 ja 2006 avaldatud Eurostati, statistikaameti Euroopa Communities Ühendused, mis põhinevad uuendatud ostujõu pariteetide ning hiljemalt SKP ja rahvaarvu.Nemad hõlmavad 27 ELi liikmesriiki, kolme Euroopa Liidu kandidaatriikide, kolm EFTA liikmesriiki ja nelja Lääne. Balkani riigi.
Kõrge SKP elaniku kohta Luksemburgis on osaliselt tingitud riigi suure osa piiriüleste töötajate tööhõivega Aidates samal ajal kaasa SKT-st, nende töötajad ei ole arvesse võetud elanike hulka,mille arvutamisel kasutatakse SKT elaniku kohta.
Ostujõu standard (PPS) on kunstlik rahaühik, mis kõrvaldab hinnatasemete erinevused riikide vahel. Seega üks ostujõu standard ostab samas mahus kaupu ja teenuseid kõikides riikides. See üksus võimaldab sisukat mahtude. võrdlusi majanduslikke näitajatega eri riikides.See väljendatakse ostujõu standardina,mis on saadud jagades koondandmed jooksevhindades ja omavääringus vastavate ostujõu
Järgneb.
