Viimase kahe aasta jooksul on valitsus algatanud ulatusliku maksutõusu, tõstetud on käibemaksu ja alates 2007. aastast kolmel korral ka aktsiise.2007 lisas aktsiis bensiiniliitrile 4 krooni 50 senti ja nüüd, alates 1. jaanuarist 2010 lisatakse aktsiisiga juba 6 krooni 61 senti liitri kohta. Sama on maagaasiga, elektriga. Kõik need maksutõusud tulevad viimasel hetkel ja nagu aru võib saada, euro nimel. Huvitav,kas valitsus on ka analüüsinud nende maksutõusude mõju toimetulekuraskustes olevatele inimestele, keda kaudsed maksud kõige valusamalt löövad, ja milliseid sotsiaalseid toetusi on viimase kahe aasta jooksul tõstetud, et seda lööki väiksema sissetulekuga inimestele pehmendada?
Peaminister Andrus Ansip hiljuti avaldas arvamust, et kõik need aktsiisitõusud on seotud euro kasutuselevõtuga Eestis 1. jaanuarist 2011. Kui me räägime 2007. aasta aktsiisitõusudest, siis ilmselt kõigile nendele, kes otsustasid nende aktsiisitõusude kasuks, on teada see, et liitumislepinguga, Eesti ja Euroopa Liidu liitumislepinguga meie riik võttis endale kohustuse tõsta tubaka- ja alkoholi- ja kütuseaktsiisimäärad Euroopa Liidu poolt aktsepteeritud tasemele. See 2007. aasta aktsiisitõus oli eelkõige just Eestile võetud lepinguliste kohustuste täitmisega. Kuid vahepeal on puhkenud ülemaailmne majanduskriis ja sellel on omad järelmid, sealhulgas ka järelmid maksupoliitilistes küsimustes. Ansipi sõnul valitsus on analüüsinud maksumuudatuste mõju eelarvelaekumistele ja maksumuudatuste mõju inimeste toimetulekule. Ansipi sõnul eelarvelaekumistele aktsiisitõusud on hästi mõjunud. Tuleb arvestada,et kui meil on igal pool käive keskmiselt 10% vähenenud, tulenevalt kriisist, siis näiteks tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi on meil laekunud rohkem, kui möödunud aastal sama aja jooksul laekunud oli. Sama kehtib ka kütuseaktsiisi kohta. Nii et, aktsiisitõusud ei ole väga halvasti mõjunud autosõitjatele, kuid kui keegi on jätnud maha suitsetamise või hakanud vähem alkoholi tarbima, siis see on üks nendest tõusu eesmärkidest olnud.
Kriisist väljumiseks me peame siiski makse alandama ja eelkõige tuleb alandada sotsiaalmaksu. See on Eestis praegusel ajal liiga kõrge ja seda, et meil on tööjõuga seotud maksud endiselt liiga kõrged, on märganud mitmed rahvusvahelised institutsioonid. Peaministri arvates kaudsete maksude osatähtsust tuleks suurendada ja otseste maksude osatähtsust edaspidi veidi vähendada.
Maksuplaan tervikuna on ajendatud väga raskesse olukorda sattunud riigi rahanduse päästmise vajadusest. Olukorras, kus viimasel kahel aastal on sisuliselt loobutud riigi rahanduse pikemaajalisest strateegilisest planeerimisest, oligi oodata selliste ootamatute ja läbimõtlemata sammude tulemist. See on näide sellest, et riigi eelarvestrateegia koostamine pole mitte üksnes formaalne seadusest tulenev kohustus, vaid sellel on ka suur sisuline tähendus.Maksutõusudest saadav tuluprognoos on ülehinnatud, kavandatud maksutõusud tõenäoliselt ei too maksutulu sellises mahus kui planeeritud. Maksutõusude mõju on majandusele konkurentsivõimele vastupidine, sellise paketi rakendamine praeguses majandustsüklis ettearvamatute tagajärgedega.
