Eestis langes majandus sügavamale kui enamikus Euroopa maades. Eelmise aasta majanduslanguseks kujuneb 14,2 protsenti.
Pärast krediidimulli lõhkemist tõmbus Eesti majandus möödunud aastal hinnanguliselt kokku 14 protsendi võrra ning väikest langust prognoositakse ka 2010. aastaks.
Samas vähendasid kulude kärped valitsussektori otsest mõju majanduskasvule.
Majanduskasvu panustab negatiivselt nõrk sisenõudlus. Kõrge tööpuudus vähendab eratarbimist.
Kiire kasvu aastatega võrreldes olulisemalt madalama nõudluse tõttu on tootmisressursid alarakendatud. Seetõttu on investeerimisaktiivsus püsinud madalana.
Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sesoonselt korrigeerituna mullu neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 2,6 protsenti.
Aastases võrdluses kahanes neljanda kvartali SKP 9,4 protsenti, mis märgib sarnaselt eelnevatele kvartalitele languse aeglustumist.
Muidugi on hea, et IV kvartal läks Eesti jaoks nii hästi.
Võrreldes III kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP IV kvartalis 2,6%.
2,6% on väga hea tulemus. Suurepärane, et Eesti SKP näitas kasvu juba neljandas kvartalis.
Loodame et Eestil hakkab paremini minema, nagu mujal maailmas ning ka Soomes.
IV kvartali majandustulemus avaldab kindlasti positiivset mõju Eesti europüüdlustele.
Kui Eesti täidab euronõuded, siis sel juhul pole mingit põhjust, miks ei peaks Euroopa majandus- ja rahaliit (EMU) Eestit eurotsoonis aktsepteerima.
Praegu Kreeka ümber keerlevad tormid võivad euroga ühinemisprotsessi keerukaks muuta.
Mõned analüütikud on aga ennustanud, et Euroopa võimukandjad võivad Eesti ühinemisega viivitamiseks põhjuseid otsima hakata, kuna ühisraha on sattunud oma esimesse suuremasse kriisi ja ida suunas laienemine võib seetõttu tunduda riskantsevõitu.
Reitinguagentuur Fitch ütles möödunud nädalal, et Maastrichti kriteeriumide täitmine Eesti poolt näib üha tõenäolisem ning lisas, et võrreldes teiste Baltimaadega on Eesti olukord pärast mullust sügavat kriisi parem.
Fitch hoiatas samas, et euro poole püüdlevad riigid peavad lisaks riigirahanduse ja inflatsiooni osas kehtestatud eesmärkide täitmisele tõestama ka oma majanduse jätkusuutlikkust ja elujõulisust.
Eesti osas on reitinguagentuuril kahtlusi, kas eelarveplaanid on pikemas perspektiivis usaldusväärsed, kui kriteeriumi täitmiseks kehtestatud ühekordsete meetmete mõju mööda saab. Inflatsioonimäära stabiilsus võetakse pärast Eesti hiljutist suurt jõnksatust - buumist põhja - kindlasti tugevasti luubi alla.
«On olemas risk, et Euroopa juhid võivad leida Maastrichti kriteeriumidele tõlgenduse, mis võimaldaks Eesti avaldus tagasi lükata,» ütles Fitch.
Pärast seda, kui Kreeka riigirahanduse andmete võltsimisega vahele jäi,kontrollitakse kindlasti piinliku täpsusega üle ka Eesti majandusandmed. Eesti valitsus väidab, et ei ole andmeid sissepääsukriteeriumide täitmise nimel moonutanud.
http://www.esten.ee/
