Ehitusekspertiisi korraldamine.

Kohtumenetluse korral määrab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisimäärusega, milles on esitatud ka eksperdi ülesanne.

Ekspertiisiks on vaja eelnevalt läbi mõelda, mis on selle eesmärk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas kõik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne või nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ülesandega.

Tähtsamad dokumendid:
hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) tööde aktidega, kommunikatsioonide ja teiste nõutavate osade teostusjoonistega;
eritööde vastuvõtuaktid ning riikliku komisjoni akt või kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;
täielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.

Hoonete ja rajatiste ehitamise käigus esinevate projektiväliste muudatuste korral tuleb projekti koostaja või vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia nõuetekohaselt vormistatud muudatused või koostada uus, nn korrektuurprojekt.

Olenevalt ekspertiisi ülesandest ja esitatud küsimustest võib tekkida vajadus nõuda veel mitmesuguseid täiendavaid andmeid, tõendeid jne. Näiteks erinevatel ajavahemikel läbi viidud ehitus- ja remonttööde hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid tööde kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas või ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada võimalikult täpselt kirjalik õiend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt võrdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral püüaksid need kõrvaldada.

Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitustööd on kestnud pikemat aega. Üksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine võib märgatavalt langetada hoone turuhinda.

Vajalike dokumentide puudumine või nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi läbiviimist või teeb selle vahel võimatukski. Ka mõjutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. Põhilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks jälgida ka hoonete ostul-müügil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.


Millal läheb ehitusekspertiisi vaja:
Kui tehtud ehitus- ja remonttööde osas pooled eriarvamusel tööde projektdokumentatsiooni ja ehituseeskirjadele vastavuse, tööde kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide jne osas
Uuritakse ehitus- ja remonttöödel kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavust normatiividele
Ehitiste ja rajatiste hindamine, nende taastamis- ja jääkväärtuse määramine.Meie ehitusaeksperdid hindavad hoonete ja rajatiste (kinnis- ja vallasvara) nn turuhinda-turuväärtust(arvatav tegelik väärtus),hoonete või rajatiste maksumuse , arvestades ehitamisel tehtud kulutusi ning olemasoleva ehitise konstruktsioonide amortisatsiooni. Seetõttu võivad tulemused ühe ja sama hoone kohta olla erinevad
Ekspluatatsiooni käigus hoones ilmnenud kahjustuste puhul tekkepõhjuste ja ulatuse selgitamine, vajadusel nende likvideerimiseks vajalike kulutuste määratlemine
Üürnike ja rentnike poolt tehtud ehitus- ja remonttööde kohta hinnangu andmine - kas need on jagamise võimalikkuse selgitamine
Elamu (majavalduse) osa ühisvaraks tunnistamise ja vajalikud hoone säilimiseks jne
Elamu (majavalduse) reaalosadeks ühisvara jagamise võimaluse selgitamine
Eksperthinnangu tasu on 57 eurot/h + käibemaks
Ekspertiiside käigus teostatavad katsetused ja laboriuuringud, konstruktsioonide avamised ning eriseadmetega mõõtmised (tuul, alarõhk,müra jne.) ei kuulu hinna sisse. Samuti ei kuulu hinna sisse transpordikulud kaugemale kui 25 km Tallinnast, millisel juhul lisandub transpordikulu hind 20 eur/h.

Telli:
Eduard Sepp
gsm: 50 39015
esten@esten.ee